1-13-6592/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-13-6592 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus, millega Z.L jäeti tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Z.L, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
4. septembri 2015 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. septembri 2015 määrusega jäeti Z.L vabastamata talle Viru Maakohtu
8. oktoobri 2013 otsusega mõistetud karistusest KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8,9,10 järgi. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. märtsil 2013 ja lõpeb
10. septembril
12. Viru Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus tõi välja, et Z.L on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja ta kannab oma teist vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Teda on korduvalt karistatud röövimiste eest. Iseloomustuses on välja toodud ohtlikkuse ja riski ilmnemise oht seoses töö ja majandusliku toimetulekuga ning suhete ja elustiili pinnalt, aga ka narkootikumide tarvitamisega. Vaatamata varasematele karistustele ei ole Z.L asunud paranemise teele ja on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. See viitab asjaolule, et Z.L ei ole eelevatest karistustest järeldusi teinud. Kohus märkis, et Z.L võib toime panna uusi kuritegusid ning korduvad samalaadsed kuriteod ja väärteod viitavad sellele, et tema puhul on ka kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk. Vangistuse kestel on Z.L elanud narkootikumide vabalt. Ta on asunud õppima keevitajaks, millisel erialal soovib vabanedes töötada. Z.L on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Kontaktisiku arvamusel ei osutunud see piisavaks ning Z.L vajab täiendavat abi narkootikumidest loobumise käitumise analüüsil vabaduse tingimustes. Kohus märkis, et ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ja lähedaste toetus ning võimalus narkootikumide tarvitamisest loobuda, ent need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kohus märkis, et arvestades kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat, ei ole käesoleval ajal Z.L-i vabastamine veel õigustatud, kuna riivaks ühiskonna õiglustunnet oluliselt ning ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. MÄÄRUSKAEBUS
13. Z.L maakohtu määruses toodud seisukohtadega ei nõustunud ja esitas edasikaebuse. Kaebaja leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Kohtu seisukoht on subjektiivne. Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.L õpib kutsehariduskeskuses keevitaja erialal ja on juba pikka aega kandnud karistust avavangla osakonnas. Iga päev lahkub ta kinnipidamisasutusest ja naaseb õhtul. Probleeme tal tekkinud ei ole, vastupidi – ta on hakanud mõistma, et tal ei ole ainult õigused, vaid ka kohustused. Ta sai aru, et kindlate eesmärkide püstitamata jätmise korral, on elu üsna udune. Ta on aru saanud, et soovib selget ja õiguskuulekat tulevikku. Z.L soovib luua peret ja ei soovi enam kriminaalsele teele naasta. Ta on katkestanud suhted kriminaalse taustaga isikutega ning suhtleb vaid lähedastega. Z.L on taastanud suhted endise abikaasaga, kes andis talle andeks ja uue võimaluse perekonna loomiseks, mis annab talle tugeva tõuke oma elu parandamiseks. Määruskaebuse esitaja soovib lõpetada keevitaja eriala ja asuda tööle. Kuni selle ajani on teda nii moraalselt kui ka materiaalselt nõus toetama perekond. Vanglas olles on ta läbinud kõik sotsiaalprogrammid ning nendes aktiivselt kaasa löönud, selleks, et vabaduses kergem sotsialiseeruda oleks. Vangla hinnang uue kuriteo toimepanemiseks kahe aasta jooksul on 45% ja vägivaldse kuriteo osas 33%. Vangla juhtkond on näinud Z.L-i käitumise paranemist, mida tõestab tema paigutamine avavanglaosakonda. Vabaduses on Z.L plaan asuda tööle. Elektrooniline valve annab talle võimaluse elu planeerida ning kriminaalhooldajalt abi ja juhendamist paluda. Distsiplinaarkaristus on tal kondoomi omamise eest. Z.L selgitab, et sai selle IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse meditsiiniõelt, kui käis küsimas peavalurohtu. Kuna vangla kinnises osakonnas müüdi kondoome, siis ta ei teadnud, et need on avavanglas keelatud. Kohus viitab sellelegi, et Z.L on palju riske uue kuriteo toimepanemiseks ning erinevad sõltuvused. Z.L ei vaidle vastu kohtu arvamusele, ent märgib, et ta on vastavad järeldused oma elust teinud ja tahab elada õiguskuulekat ja ausat elu ning on selleks läbinud sotsiaalprogramme. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga Z.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega. 4.1 Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajatega selles, et esineb rida positiivseid asjaolusid, miks annavad aluse kaaluda Z.L-i ennetähtaegset vabastamist. Nii on ta läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, õpib Ida-Viru Kutsehariduskeskuses II kursusel keevitajaks ja on alates
15. märtsist 2015 paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kinnipeetava muidu positiivset iseloomustust varjutab kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme valdamise eest, mida kinnipeetav on põhjendanud teadmatusega. 4.2 Z.L-i vabanemisjärgsed tingimused on head. Tal on elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, tal on head suhted päritoluperekonnaga ning määruskaebuse kohaselt on ka endise naisega toimunud leppimine ning Z.L on soov luua perekond ning hakata elama seaduskuulekat elu, kuhu kuulub töötamine ning seaduskuulekus. Z.L-i väitel on katkestanud suhted kriminaalse taustaga isikutega ning suhtleb vaid lähedastega. 4.3 Apellatsioonikohus leiab, et Z.L tuleb siiski jätkata karistuse kandmist. Vaatamata kõigele positiivsele, mis kinnipeetavat iseloomustab, kaalub korduv I astme kuritegude toimepanemine ja suhteliselt suur uue kuriteo riskihinnang (uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul 45%) üles kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud. Lisaks peab ringkonnakohus arvestatavaks riskiteguriks seda, et Z.L oli aastaid narkootikumidest sõltuvuses, vaatamata sellele, et kinnipidamisasutuses viibitud aeg on teda narkootikumidest eemal hoidnud ja sotsiaalprogrammid õpetanud probleemkäitumist seljatama. Z.L on korduvalt viibinud probleemiga ka raviasutuses ja saanud asendusravi, ent naasnud endise eluviisi juurde. Selliselt kujutab Z.L potentsiaalset ohtu nii teiste isikute varale kui ka tervisele. 4.4 Z.L on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tema tegusid iseloomustab varalise kasu saamine, mille ajendiks on sõltuvusprobleemid. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Z.L on korduvalt toime pannud röövimisi raskendavatel asjaoludel. Viimast karistust kannab ta röövimise eest, kus kannatanut ähvardati habemeraseerijaga, suruti kinni tema suu ja torgati sõrmedega silmadesse, millega tekitati kannatanule verevalumid näkku. Pärast lõigati kannatanu väikest sõrme noaga, millega tekitati talle füüsilist valu. Arvestades Z.L-i poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, tuleb nõustuda maakohtu arvamusega, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne riivatud. 4.5 Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et karistuse aluseks oleva kuriteo pani Z.L toime katseajal olles. See asjaolu näitab, et kriminaalhooldusel ei pruugi olla nii suurt mõju, nagu määruskaebuse esitaja ise loodab. 4.6 Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et kuriteo toimepanemise asjaoludel, isiku süü suurusel ja tema varasemal käitumisel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuse ajal ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid neile asjaoludele tuginedes. Ringkonnakohus leiab, et Z.L-i puhul kannab karistuse ja kinnipeetava taasühiskonnastamise eesmärke paremini see, kui ta jätkab vangistuse kandmist avavanglas, kus ta saab suurema kontrolli tingimustes jätkata haridusteed ja samal ajal kinnistada positiivseid muutusi, mis tema elus seoses narkootikumidest ja kriminaalse taustaga tuttavatest eemalehoidmisega on kaasnenud.
16. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
17. septembri 2015.a määrus muutmata ning Z.L-i määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas