← Eesti

1-16-3897/63

1-16-3897 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-3897 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljov

§ 180

alusel mõista A.U-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse A.U-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale, A.U-le ja kaitsjale. prokurörile, Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.10.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 23.02.2017.a kohtuotsusega tunnistati A.U süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 14.01.

  1. a ja lõpp on 14.07.
  2. a. A.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, neist neli arhiveeritud, teine 3 vangistus. Vangistuse ajal omandas riigikeelt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. A.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vestlustest kinnipeetava isaga selgus, et kinnipeetava suhted isa ja õega on head. A.U on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile Xxxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava isa. Tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas. Isa tutvus 01.09.2017 elektroonilise valve nõuetega ning allkirjastas nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. A.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha A.U vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

§ 432lg 3 3 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isik on nõus lisakohustuste määramisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et A.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning tema käitumine on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuse puudumine. Nimetatu näitab, et kinnipeetav on võimeline alluma kehtivatele reeglitele ning neid austama. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud A.U mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus usub, et tuge jätkata edasist elu õiguskuulekalt saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kuigi esitatud materjalide kohaselt on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine, siis kohtuistungil avaldatu kohaselt A.U ise probleeme alkoholiga ei näe, küll aga oli nõus lisakohustuse määramisega mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul võimaldab A.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik 4 hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on A.U olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning A.U on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.