1-09-20373/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-20373 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne G.G osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.G (isikukood XXX) kaitsja Toomas Alp, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
4. aprilli 2017 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. mai 2010 otsusega tunnistati G.G süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1,4 järgi. Talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga, mil G.G kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud lisakohustust heastada käitumiskontrolli ajal kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. G.G pidi selleks tegema igakuiselt makseid kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus alates
8. kuupäevaks vähemalt 1200 krooni kuus kuni kannatanule tekitatud kahju – 24 000 krooni – täieliku hüvitamiseni.
10. septembril 2010 saabus Tartu Maakohtule kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata isikule mõistetud reaalne vangistus täitmisele. G.G ei ole ilmunud registreerimisele ega taotlenud luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ega heastanud kahju.
12. detsembril
13. a tegi kohus G.G suhtes Euroopa Vahistamismääruse.
14. aprillil 2017 teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et G.G saabus saatjatega Tallinna lennujaama
15. aprillil kell 23:
16. Vastavalt Interpol Nicosialt laekunud teatele, võeti G.G vahi alla
17. märtsil
18. a Euroopa Vahistamismääruse alusel.
19. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes toodud taotluse juurde.
20. Tartu Maakohtu
21. aprilli 2017 kohtumäärusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele G.G-le mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust, alates
22. märtsist. 5.1 Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Kohus tuvastas sedagi, et alus G.G karistuse vähendamiseks puudub. 5.2 G.G kriminaalhooldus algas
23. mail 2010 ja pidi lõppema
24. mail
25. Ettekandest nähtuvalt käis G.G kriminaalhooldusosakonnas registreerimas 2 korda, kannatanule on ta 21 600 krooni suurusest nõudest hüvitanud 2400 krooni. Sisuliselt ei ole olnud võimalik G.G suhtes kriminaalhooldust teostada ning talle mõistetud karistus on kandmata. Ettekandest nähtuvalt ei ilmunud G.G registreerimisele juba natuke üle 3 kuu, pärast talle määratud katseaja algust. Ema sõnul lahkus tütar kodust
26. augustist 2010 ning edasised andmed tütrest emal puudusid. On andmeid, et juba
27. a juulist ei elanud G.G kriminaalhooldusametnikule teadaoleval aadressil. Elukoha vahetamiseks kriminaalhooldusametnikult luba ei küsitud.
28. oktoobril 2010 kuulutati G.G tagaotsitavaks seoses kriminaalhoolduse ja kohtuotsuse mittetäitmisega.
29. detsembril 2013 teavitas Politsei- ja Piirivalveamet kohtule, et G.G elab Küprosel. Kohus tuvastas, et otsuse täitmine ei ole aegunud, kuivõrd erakorraline ettekanne on kohtule esitatud katseaja kulgemise ajal, s.o õigeaegselt ning katseaja lõppemine
30. mail 2012 ei välista karistuse täitmisele pööramist, sest otsuse täitmise tähtaeg peatub karistuse kandmiselt kõrvalehoidumise ajaks. 5.3 Saades teada G.G asukoha, saatis kohus talle
31. detsembril 2013 kirja, milles soovitas hakata heastama kannatanule tekitatud kahju, esitama kirjaliku selgituse kriminaalhooldusest ja kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise kohta. Ühtlasi hoiatas kohus G.G , et pärast vastamiseks antud tähtaja möödumist otsustab kohus asja edasise käigu, vajadusel Euroopa Vahistamismääruse väljaandmise. G.G kirjale ei reageerinud. 5.4 Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole G.G suhtes karistuse kandmisena enam võimalik. Tema katseaega tuleb pidada ebaõnnestunuks. G.G lahkus omavoliliselt Eestist asudes kõrvale hoidma nii kriminaalhooldusest kui kohtuotsuse täitmisest. MÄÄRUSKAEBUS
32. Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ning pikendada G.G suhtes Tartu Maakohtu
33. mai
34. a otsusega mõistetud tingimusliku vangistuse katseaega 1 aasta võrra, kohustades teda järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Määruskaebus seisneb kokkuvõtlikult järgmises. 6.1 Vastavalt tõendile, edastati G.G-le kohtukutse erakorralise ettekande läbivaatamisele
35. oktoobril 2010 kell 17:
36. Kohtukutse vastuvõtjaks on märgitud elukaaslane A.S. . K. Reilijanil ei ole kunagi olnud elukaaslast, tegemist on G.G õe K. se elukaaslasega, kes võttis kohtukutse vastu, teadvustamata sellega kaasnevaid tagajärgi.
37. oktoobri
38. a kohtuistungi protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnik on helistanud G.G emale. Viimane teatas, et tütar ei ole olnud kodus alates juulikuust. Asjas osalenud prokuröri seisukohast ei olnud samuti võimalik kutset edastada, samuti ei ole ta teavitanud mitteilmumise põhjustest. Seega on andmeid, et G.G-le adresseeritud kutse anti üle võhivõõrale inimesele. Kohus aga tegi määruse, millega kuulutas G.G tagaotsitavaks ning määras, et ta kuulub vahistamisele. Kaitsja rõhutab, et Tartu Maakohus lähtus ebaõigetest andmetest, et G.G on kohtukutse kätte saanud, kuid hoidub menetlusest kõrvale. Ebaõigete andmete alusel koostatud siseriiklik tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise määrus oli aluseks hilisemale Euroopa Vahistamismäärusele. 6.2 Ka kohtu
39. detsembri
40. a kirja ei ole G.G kätte saanud. Kohus viitab küll väljastusteatele, millest nähtuvalt jõudis kohtu kiri G.G-ni
41. a jaanuaris, ent
42. aprilli
43. a istungil avaldas G.G, et ta kuuleb kirjast esmakordselt ning et ta ei ela alates
44. a kohtu 2 nimetatud aadressil (tegemist oli üürikorteriga). G.G kinnitas, et väljastusteatel ei ole tema allkiri. Ka kaitsja hinnangul ei sarnane allkiri G.G allkirjadega, millised on teistel menetlusdokumentidel. Kuna G.G ei teadnud kirjast, siis ei saanud ta sellele ka adekvaatselt reageerida. 6.3 Kohtuotsus, millega karistus täitmisele pöörati, on tehtud ligemale 7 aastat tagasi. Pöörates nii pika ajavahemiku järel karistuse täitmisele, ei täida see karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Teod on toime pandud
45. a augustis. Juhul, kui kriminaalasjas kestaks nii kaua menetlus, kuuluks see lõpetamisele mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. 6.4 Ei saa jätta tähelepanuta, et kohtul ei ole vähimaidki andmeid selle kohta, et G.G oleks 8 aasta jooksul toime pannud uue kuriteo või muu õigusrikkumise. Seega on ta elanud 8 aastat seaduskuulekat elu. Ka tema teo ühiskonnaohtlikkus on võrreldes
46. a märgatavalt vähenenud ning kahjusummat ei saa pidada märkimisväärseks. 6.5 K. Reilijani katseaega tuleks pikendada, sest seadus ei välista võimalust pikendada katseaega isiku suhtes, kelle katseaeg on kohtumääruse tegemise ajaks möödunud. Maakohtu määruse etteheide G.G-le seisneb selles, et ta 3 kuu möödumisel katseaja algusest ei ilmunud registreerimisele ja lahkus Eesti Vabariigist. G.G olid selleks isiklikud põhjused. Nimelt sattus ta tagakiusamise ohvriks kaaskinnipeetava poolt ning kuna ei G.G ega tema lähedased ei täitnud nimetatud isiku nõudmisi, jätkusid raha nõudmised ja vägivallaga ähvardamine ka ajal, mil G.G oli kinnipidamisasutusest vabanenud. Viimase võimalusena lahkus G.G Eestist. Praegu kahetseb ta seda siiralt. Ta on avaldanud soovi koheselt vabanedes asuda heastama kannatanule tekitatud kahju. 6.6 Kaitsja esitas määruskaebuse lisana maksekorraldused, mille kohaselt on kannatanule S. tasutud 319,56 eurot, kannatanule O. tasutud 319,50 eurot, kannatanule V. tasutud 319,56 eurot ja kannatanule Su. tasutud 255,65 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
47. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
48. Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et G.G on rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Asjaoludest tulenevalt ei ole G.G järginud kohtu poolt määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ta ei ole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba lahkuda elukohast kauemaks kui 15 päevaks ega heastanud kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kakskümmend korda järjest kuu
49. kuupäevaks vähemalt summas 1200 krooni kuni kannatanutele tekitatud kahju 24 000 krooni hüvitamiseni.
50. Kaebuse keskseks teesiks on, et G.G olid kriminaalhoolduse nõuete rikkumiseks isiklikud põhjused (s.o tagakiusamine endise kaaskinnipeetava poolt). Samuti tuleks arvestada, et täitmisele pööratav karistus ei täidaks eri- ega üldpreventiivseid eesmärke. Vähimaidki andmed selle kohta, et G.G oleks 8 aasta jooksul toime pannud uue kuriteo või muu õigusrikkumise, puuduvad. Seega tuleks jätta karistus täitmisele pööramata ning selle asemel pikendada katseaega 1 aasta võrra, kohustades G.G täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. 9.1 Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. 3 9.2 Apellatsioonikohus ei näe võimalust pikendada G.G-le määratud katseaega, sest tema katseaeg lõppes juba
51. mail 2012 – seega üle 5 aasta tagasi. Erinevalt kaitsjast, kes leiab, et seadus ei välista võimalust pikendada katseaega isiku suhtes, kelle katseaeg on kohtumääruse tegemise ajaks möödunud, leiab ringkonnakohus, et selline võimalus on välistatud. Isegi juhul, kui katseaja pikendamine oleks võimalik, tuleks kohtul hinnata süüdlase käitumist katseajal tervikuna. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-161-13, p 9.2). 9.3 G.G puhul ei tuvastanud ringkonnakohus ühtegi mõjuvat põhjust käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuete ja kohustuse rikkumiseks. Sellise põhjusena ei saa olla käsitatav väidetav tagakiusamine kaaskinnipeetava poolt ega ka süüdlase selgitused, et lahkus Eestist, kuna tal ei olnud siin õiget elu- ega töökohta (kohtuistungi protokoll lk 1). G.G hakkas kriminaalhoolduse nõudeid rikkuma peaaegu katseaja alguses ning on avaldanud, et kogu ta elu on Küprosel, Eestis ta tulevikku ei näe (kohtuistungi protokoll, lk 2). Seega näitab nii süüdlase käitumine katseajal tervikuna, kui ka katseaja tingimuste ja nõuete rikkumise raskus, et tal tegelikkuses ei olnud kavas katseaja nõudeid täita. See omakorda välistaks võimaluse katseaja pikendamiseks kaitsja poolt taotletud viisil. Ehkki ringkonnakohtu menetluse ajaks on laekumisi tsiviilhagide osas, mis näitab, et süüdlane soovib rikkumist kõrvaldada, selgub kohtuistungi protokollist, et G.G jaoks ei olnud probleemiks tsiviilhagide tasumine (protokoll lk 3). See omakorda kinnitab, et isik eiras talle pandud kohustust tahtlikult ning alles karistuse täitmisele pööramine oli ajendiks kannatanutele kahju hüvitamiseks. Kuna ringkonnakohus ei pea põhjendatuks katseaja pikendamist, muutuks siinkohal ainetuks analüüs selle kohta, miks II astme kohus leiab, et ka täiendavate kontrollnõuete panemine G.G-le ei ole mõttekas. 9.4 Kaitseväited, mis puudutavad kohtukutsete kätteandmist ning G.G mitteteadmist kohtu kutsest ja kirjast, ei seondu tema karistuse täitmisele pööramise küsimusega. G.G suhtes koostatud erakorraline ettekanne vaadati läbi
52. aprillil
53. a toimunud kohtuistungil süüdlase ja tema kaitsja juuresolekul kriminaalmenetlusseadustikus kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisele ettenähtud korras. Puudub alus arvata, et G.G oleks olnud teadmatuses sellest, et ta peab täitma talle Tartu Maakohtu
54. mai
55. a otsusega pandud kontrollkohustusi ja nõuet hüvitada kannatanutele kahju. Kohtuotsuse on G.G allkirja vastu kätte saanud
56. mail 2010 ning alustuseks käinud ka kriminaalhooldaja juures registreerimistel ning tasunud osaliselt kannatanutele välja mõistetud kahju. Seejärel on aga G.G otsustanud Eestist lahkuda ning asunud eirama endale käitumiskontrolli ajaks kokkuleppega võetud kontrollnõudeid ning kohtulahendi täitmisest kõrvale hoiduma, milline tahtlik tegevus on toonud kaasa lahendiga mõistetud karistuse täitmisele pööramise.
57. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau