lg 2 p 5, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 6 kuud vangistuse võrra ning lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, millest arvati maha varasema otsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus 6 kuud 2 päeva vangistust, seega kandmisele kuulus liitkaristus 11 kuud 28 päeva vangistust. L.V mõisteti süüdi ka
lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ja karistuseks 1 mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 05.03.2013. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vangistuses viibib neljandat korda. Isikut on korduvalt karistatud nii vägivaldsete kui ka mittevägivaldsete kuritegude eest. Kriminaalne käitumine on dünaamiline, soodusteguriks on raha puudumine, sõltuvusprobleemid, grupi mõju. Kinnipeetav omandas vangistuse jooksul riigikeele A1-taseme, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, alustas sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine läbimist, kui jättis pooleli ning töötab käesoleval ajal vangla tootmistööl. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel soovib asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse Sillamäele. On olnud kontaktis vastava asutuse töötajatega, kes on valmis teda sinna vastu võtma. Eluase ei ole täielikult probleemivaba, kuivõrd seal viibib ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav lõpetas õpingud kohe pärast põhihariduse omandamist Tapa Erikoolis, kuhu oli suunatud Alaealiste komisjoni poolt. Enesetäiendamises näeb vähe eeliseid. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 2309.19 euro ulatuses, vabanemisfondis on 225.44 eurot. Isikul puudub eriala ja töökogemus. Sooritatud kuriteod viitavad oskamatusele tulla rahaliselt toime. Toimetulekut mõjutavateks teguriteks on narkootikumide tarvitamine, töökoha puudumine ja narkootikumide tarvitamine, mis võivad lükata isikut ka kuritegelikule teele. Enda sõnul on vabanedes võimalik asuda ehitusele betoontöödele, kuid garantiikirja esitanud ei ole. Isiku vanemad on surnud, õdedega ei suhtle. Suhted elukaaslasega on samuti katkenud. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega koos pani toime ka praeguse kuriteo. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad kuriteod ning vangistused. Isik tunnistab, et on mõjutatav ning sooritas viimase kuriteo kaaslase survel. Isiku enda sõnul on ta varem alkoholijoobes pannud toime kuritegusid. Mõistab, et alkoholi tarbimine on kahjulik ja on viinud teda kuritegudeni. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, on narkojoobes toime pannud vägivaldseid kuritegusid. 2006-2009 oli metadooni ravil, millest omal soovil loobus, kuna enda sõnul enam ei tarvita. On motiveeritud narkosõltuvusest vabanema, kuid teeb selleks vähe. Kuriteod on seotud sooviga leida raha, et osta narkootikume. On tahtlikult kasutanud vägivalda teiste suhtes, tähelepanu on lühiajaline. Ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, vaid kuritegelikul teel ja väldib nendega tegelemist, ei mõtle tagajärgedest. Arvestab vaid oma vajadusi. Üldiselt rahuliku olemisega, impulsiivsust täheldatud ei ole. Ametiisikutega teeb koostööd oma huvides. On varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, uue vägivaldse kuriteo puhul 52%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta vangla kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabanemist. Kui kohus peab vajalikuks vabastada L.V tingimisi enne tähtaega, siis on vangla hinnangul otstarbekas määrata talle katseaeg ning käitumiskontrolli pikkus kuni vangistuse lõpuni 03.12.2017 ning kohustada teda katseajal täitma
2 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isik on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt, tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Kriminaalkorras on teda karistatud üheksa korda, vanglas viibib neljandat korda. Isik kannab liitkaristust mh vägivaldse varavastase kuriteo - röövimise - toimepanemise eest, mis pandi toime vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ja sissetungimisega. Röövimine on raske kuritegu ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Viru Maakohtu 01.10.2013 kohtuotsusest nähtub, et kuritegu sooritati jõhkralt ja füüsiliselt nõrgema, kaitsetu naisterahva suhtes. Vangla peab süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele ja kindlatele täiskasvanule. Kinnipeetavat, kes on korduvalt ja pika ajavaheliku kestel toime pannud erinevaid (sh vägivaldseid) peamiselt varavastaseid kuritegusid ning pole varem suutnud nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ega väljendanud kindlat soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest enne tähtaja lõppemist. Kinnipeetava kriminaalne käitumine on seotud narkootikumide tarbimisega (diagnoositud narkosõltuvus). Tema poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 66% ja 52%, mis on kõrge risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur L.V vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Maakohtu istung 19.05.2016 toimunud videokohtuistungil palus süüdistatav võimalust minna rehabilitatsiooni keskusesse, kus ei asu ainult alkohoolikud ja narkomaanid, vaid kus on ka isikud, kes suunavad teda õigele teele. Keskuse juhataja lubas aidata tal peale rehabilitatsiooni läbimist korterit üürida. Isiku enda sõnul ei ole tal enam narkosõltuvust, isegi suitsetamise jättis kolm aastat tagasi maha. Leiab, et rehabilitatsioonikeskuses on inimesi, kes võivad hästi mõjuda tema mõtteviisile ja edaspidisele elule. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vangistuses viibib ta neljandat korda, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning võib järeldada, et kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskeeriv ja hoolimatu elustiil, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Käesolev kuritegu on raske esimese astme varavastane kuritegu – 3 röövimine, mis on toimepandud raskendavatel asjaoludel. Isik on ka varem toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Soodusteguriks raha puudumine, sõltuvusprobleemid ja grupi mõju. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas vangistuses viibides riigikeele A1-taseme, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle järeltegevused ning on hõivatud tööga, varem töötas majandustöödel koristajana, käesoleval ajal töötab vangla tootmistööl. Isik alustas sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimist, kuid jättis pooleli, kuna ei leidnud seda olevat endale vajalik. Kinnipeetaval puudub vabanemisel alaline elukoht. Tal on võimalus minna Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse, kuid iseloomustusest nähtub, et seal on ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid, kes võivad isiku mõjutatavust ära kasutades talle negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Iseloomustuse kohaselt on isikul tasumata nõudeid ligikaudu 2300 euro ulatuses, vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased puuduvad. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada narkootikumide tarvitamine, eriala puudumine koos vähese töökogemusega ja puuduv töökoht. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab kriminaalsele tutvusringkonnale. Tunnistab enda mõjutatavust, viimane kuritegu on toime pandud samuti kuriteo kaaslase survel. On kuritegusid sooritanud alkoholijoobes olles ning vägivaldseid kuritegusid narkojoobes. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, millest on motiveeritud vabanema, kuid seni ei ole selleks midagi ette võtnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3 -1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka range järelevalve all viibides. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 66% ning vägivaldse kuriteo puhul 52%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.V puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.