← Eesti

1-16-7539/59

1-16-7539 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2018. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-7539 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, l

§ 294lg 2 p 1, 3) ja § 201 lg 2 p 3, 4 järgi Harju Maakohtu 30.

novembri

  1. a otsus üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitajad Prokurör Süüdistatavad Süüdistatavate YY ja S.S-i kaitsja Margus Kurm; kannatanu X AS esindaja vandeadvokaat Ott Saame; juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Steven-Hristo Evestus YY isikukood YYYYYYYYYYY, Eesti kodanik; XXX; elukoht: XXX; XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole S.S isikukood XXX, Eesti kodanik, XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Margus Kurm Asja lahendamise viis Suulises menetluses 26.02.2018 avalikul kohtuistungil Tallinnas RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2017 otsus YY süüditunnistamise ja karistamise osas KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.

§ 294lg 2 p 1, 3) järgi, temalt ja tema kasuks menetluskulude väljamõistmise, YY-lt Kar

S § 831 ; 84 alusel väljamõistetud vara konfiskeerimise asendamise osas; S.S-i süüditunnistamise osas KarS § 201 lg 1 järgi.

  1. Teha uus otsus, millega: 2.
  2. Mõista YY õigeks kuriteo toimepanemises KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.

§ 294lg 2 p 1, 3) järgi; 2.2. Mõista S.S süüdi kuriteo toimepanemises Kar

S § 201 lg 2 p 3 järgi; 2.

  1. KrMS § 181 alusel hüvitada riigieelarve vahendistest (seoses õigeksmõistmisega) YYle menetluskulud seoses maakohtus valitud kaitsjale makstud tasudega summas 5 250 eurot (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX).
  2. Muus osas jätta Harju maakohtu otsus muutmata.
  3. Kaitsja ja prokuratuuri apellatsioonid rahuldada osaliselt.
  4. Hüvitada riigieelarve vahenditest süüdistatavate apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud: -YY-le 2 000 eurot (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX); -S.S-ile 2 000 eurot (arveldusarve nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY). Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Süüdistus Ajaperioodil 01.09.2011 – 14.07.2013 kehtinud KarS § 288 lg 2 määratles ametiisikuna isikut, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Ajaperioodil 15.07.2013 – 31.12.2014 kehtinud KarS § 288 lg 2 määratles ametiisikuna füüsilise isiku, kellel on pädevus juhtida eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku huvides. Alates 01.01.2015 tunnistati KarS § 288 lg 2 säte kehtetuks. Alates 15.07.2013 kehtiva KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Avalikku ülesannet määratletakse halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks, samuti tema asutatud või osalusega juriidilise isiku heaks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse otsusega nr 556 ning vastavalt PERH-i põhikirja p-le 9 on PERH Tallinnas tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, mille eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe - ja teadustööga. Täiendavalt märgitakse PERH-i majandusaasta aruannetes, et Tallinnas tegutsev PERH on kohustatud andma kõrgeima keerukusastmega arstiabi Eesti haigekassas ravikindlustatud isikutele kõigist Eesti maakondadest ning patsiendi terviseprobleemist tulenevalt mõnevõrra väiksema keerukusega arstiabi patsientidele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Lääne-, Põhja- ja Kesk2

(38)Eestist. PERH osutab kiirabiteenust Harjumaal, Eesti väikesaartel, Märjamaal, Hiiumaal ja Läänemaal, samuti reanimobiiliteenust Põhja-Eestis, vältimatut abi osutatakse kõigile abivajajatele. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 1 kohaselt sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingu. RaKS § 35 lg 1 kohaselt võtab haigekassa ravi rahastamise lepinguga kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele. RaKS § 35 lg 2 kohaselt on ravi rahastamise leping haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
  1. peatüki sätteid RaKS-is sätestatud erisustega. Eesti Haigekassa seaduse § 5 lg 1 kohaselt on Eesti Haigekassa avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on haigekassal õigus riigi nimel sõlmida haldusleping ehk ravi rahastamise leping RaKS-s sätestatud tingimustel ja ulatuses. PERH-i ja Eesti Haigekassa vahel 01.04.2009 sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr 6064309 (kehtis kuni 31.12.2013) ja 01.01.2014 (kehtib kuni 31.12.2018) sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr 6064314 objektiks on kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine õigusaktides ja lepingus ning selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras. Sotsiaalministri määrusega nr 9 vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 13 lg 2 p 5 ja § 33 lg 1 p 3 ning Vabariigi Valitsuse määrusega nr 159 vastu võetud „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ kohaselt sisaldab voodipäeva hind toitlustust ning patsiendi toitlustamine kui tugiteenuse kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse. PERH-i eelarves moodustavad Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult saadud finantseeringud: Aasta Eesti Haigekassaga Eelarves tervishoiu Eelarves kogu tulu osakondadega teenused Eesti sõlmitud lepingute Haigekassale maht 2015 Eesti Haigekassale osutatavate tervishoiuteenuste maht eelarvest 136 960 000 165 333 000 82,8% 2014 127 500 000 127 649 000 156 228 000 81,7% 2013 116 100 000 117 111 949 137 376 537 85,2% 2012 109 360 000 109 655 080 132 047 394 83% 2011 98 640 000 97 966 979 116 266 361 84,3% Kuna PERH-il on Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping ning PERH osutab Eesti haigekassas ravikindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid, on PERH avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik. YY Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 1 p 4 on PERH kohustatud riigihangete korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärgiks tagada hankija (antud juhul PERH) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti tuleb riigihanke korraldamisel järgida üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §
  2. PERH juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.3/125, 07.12.2009, nr 1-9.3/132, 31.10.2013 ja nr 1- 3
(38)9.3/137, 08.11.2013 määrati YY vastutusvaldkonnaks mh kaupade, teenuste sisseost ja selle korraldus (sh riigihanked) ning infosüsteemide sh riistvara arendus ja toimimine. PERH korraldas kuni 2013.a septembrini (k.a) toitlustusteenuse ostmiseks riigihankeid. YY, olles PERH-i juhatuse esimees, määrati juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/73, 18.08.2011 ja nr 19.2/142, 13.09.2013 toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimeheks, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Samuti korraldab PERH riigihankeid infotehnoloogia valdkonnas, sh tarkvaralitsentside, serveri haldusteenuse ning infotehnoloogia seadmete ostmiseks, et arendada haigla tööks vajalikke infosüsteeme ning tagada avaliku ülesande täitmine, so tervishoiuteenuse osutamine. Seega YY kui PERH-i juhatuse esimehe ning toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimehe kohustuseks oli tagada PERH-i rahaliste vahendite, mis rohkem kui 80% ulatuses saadakse Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, läbipaistev ja säästlik kasutamine. Seega YY täitis PERH-i juhtimisel, sh riigihangete korraldamisel ning infosüsteemide sh riistvara arenduse ja toimimise tagamisel avalikke ülesandeid. Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 03.07.2003 sõlmisid PERH ja YY teenistuslepingu, mille kohaselt asus YY tööle PERH-i juhatuse liikmena. Nimetatud teenistuslepingut muudeti 13.11.2006, 24.07.2008 ja 02.09.2013 sõlmitud teenistuslepingutega. Vastavalt teenistuslepingutele oli YY tööülesandeks juhtida PERH-i, juhindudes seejuures lepingust, juhatuse reglemendist, PERH-i põhikirjast, kehtivast seadusandlusest ja PERH-i nõukogu otsustest ning teistest PERH-i põhidokumentidest ja juhtorganite otsustest. YY kui PERH-i juhatuse liikme/esimehe ülesanded on määratletud sihtasutuste seaduse (edas pidi SAS) § 17 ja PERH-i põhikirja 4. peatükis. Vastavalt PERH-i põhikirja p 39 ja SAS § 17 juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi ning põhikirja p 40 kohaselt juhatus mh: 1. koostab sihtasutuse arengukava; 2. teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri osas; 3. kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste põhimäärused ja struktuuriüksuste koosseisus olevad allüksused; 4. koostab sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani ning esitab need nõukogule kinnitamiseks; 5. kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste aastaeelarve; 6. sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid; 7. esindab sihtasutust kui tööandjat ning vaidlustes kolmandate isikutega; 8. kinnitab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste töösisekorra eeskirjad, asjaajamiskorra ja raamatupidamise sise-eeskirjad; 4
(38)
  1. korraldab sihtasutuse raamatupidamist;
  2. jälgib sihtasutuse ja sihtasutuse struktuuriüksuste eelarvete täitmist ning kulude jaotuskavast kinnipidamist;
  3. koostab ja allkirjastab sihtasutuse raamatupidamise aruande ning tegevusaruande;
  4. kehtestab töötajate valikukriteeriumid ja palgakorralduse;
  5. moodustab vajadusel komisjone ja määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;
  6. kinnitab juhatuse reglemendid;
  7. tagab sisekontrollisüsteemi toimimise. Lisaks eelpool loetletud ülesannetele, juhatuse esimees:
  8. korraldab juhatuse tegevust ning vastutab koos juhatuse liikmetega juhatusele pandud ülesannete täitmise eest;
  9. määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikmete kohustused;
  10. määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;
  11. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme määramiseks ja tagasikutsumiseks, samuti tema vastutusvaldkonna määramiseks;
  12. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega teenistuslepingu sõlmimiseks;
  13. annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja hüvitatavate kulutuste kuumäära kehtestamiseks;
  14. suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning sihtasutuse nimel. PERH juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.3/125, 07.12.2009, nr 1-9.3/132, 31.10.2013 ja nr 19.3/137, 08.11.2013 määrati juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad. Vastavalt nimetatud korraldustele on YY vastutusalaks ärijuhtimine, kuhu kuuluvad lisaks põhikirjalistele volitustele mh:
  15. aastaplaanide ja eelarvete koostamine ning täitmise jälgimine haiglas;
  16. üldine juhtimise korraldamine, juhtimiskvaliteet ja riskijuhtimine;
  17. personali- ja tööohutuse alane tegevus (sh personaliarvestus, värbamispoliitika ja -tugi, palgapoliitika- ja süsteem; sise- ja väliskoolituse korraldus sh koolitusteenuse müük);
  18. finantsjuhtimine ja –arvestus;
  19. infosüsteemide sh riistvara arendus ja toimimine;
  20. kaupade teenuste sisseost ja selle korraldus (sh riigihanked);
  21. õigusalane järelevalve;
  22. haigla esindajate määramine teistesse organisatsioonidesse. Juhatuse esimehe otseses alluvuses töötavad juhatuse liikmed; finants-, IT-, administratiivdirektor (kureerib asjaajamisteenistuse, hanketeenistuse ja õigusteenistuse tööd); kommunikatsiooniteenistuse juhataja; personalidirektor (alates 31.10.2013) ning raviarveldusteenistuse juhataja (kuni 07.12.2009). Lähtuvalt eeltoodust on PERH-i juhatuse esimehel YY-l tulenevalt SAS-st, PERH-i põhikirjast ning PERH-i juhatuse esimehe korraldusest juhatuse liikmete vastutusvaldkondade määramise kohta muu hulgas kohustus juhtida ja esindada sihtasutust, sõlmida sihtasutuse nimel lepinguid, teostada õigusalast järelevalvet ning korraldada raamatupidamist ja riigihankeid – seega teha otsuseid ja toiminguid KVS § 2 lg 2 mõistes. Seega YY, olles PERH-i juhatuse esimees ja toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimees, omab avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, samuti perioodil 01.09.2011 – 31.12.2014 kehtinud KarS-i redaktsioonide mõistes. 5
(38)YY süüdistatakse korduvas pistise võtmises grupi poolt (alates 01.01.2015 altkäemaksu võtmine vähemalt teist korda ja grupi poolt) vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise ja omastamise toimepanemise eest alljärgnevatel asjaoludel. PERH korraldas kuni 2013.a septembrini (k.a) toitlustusteenuse ostmiseks riigihankeid ning alates 16.11.2007 sõlmiti riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud OÜ-ga P (reg.kood XXXXXXXXX) või temaga seotud isikuga kokku neljal
(4)korral: - 2007 avatud hankemenetlus nr 101592 maksumusega 5 596 999,80 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.12.
  1. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: D (XXXXX) ning kaaspakkuja OÜ P (reg.kood XXXXXXXX), mis ühines 02.08.2011 OÜ-ga P (reg.kood XXXXXXXXX); - 2010 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus nr 121882 maksumusega 1 597 791,21 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 30.11.
  2. Pakkuja, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ P); - 2011 avatud hankemenetlus nr 127381 maksumusega 3 254 900 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 30.09.
  3. Pakkuja, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ P); - 2013 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus nr 146194 maksumusega 1 948 320 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.10.
  4. Pakkuja, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: OÜ P). YY, olles PERH-i juhatuse esimees, määrati juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/73 (18.08.2011) ja nr 1-9.2/142 (13.09.2013) toitlustusteenuse ostmise hanke komisjoni esimeheks, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Vastutasuna selle eest, et YY osales 2011 toitlustusteenuse ostmise hankes OÜ P jaoks soodsa otsuse tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis OÜ P juhatuse liige QQ talle varaliselt hinnatava soodustuse, mis seisnes selles, et OÜ P ostis juhatuse liikme QQ korraldamisel 13.07.2012 AS-ist E lennupiletid suunal Tallinn-München-Tallinn mh PERH juhatuse esimehele YY-le ning OÜ P juhatuse liikmele QQ -le, et külastada 05-06.10.2012 Saksamaal üritust Oktoberfest. 13.07.2012 tasuti AS E 13.07.2012 esitatud arve nr I2358424-01 summas 843 eurot OÜ P pangakontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is UniCredit Bank Eesti. Nimetatud summast, so 843 eurost, maksid YY lennupiletid 281 eurot. YY nõustus nimetatud varaliselt hinnatava soodustuse vastuvõtmisega. Samuti vastutasuna selle eest, et YY, olles PERH juhatuse esimees, eelistas 18.09.2013 korraldatud toitlustushankel nr 146194 OÜ-d P (reg.kood XXXXXXXXX) ning osales OÜ P jaoks soodsa otsuse tegemisel, andis OÜ P juhatuse liige QQ talle varaliselt hinnatava soodustuse alljärgnevatel asjaoludel. 18.09.2013 kuulutas PERH välja väljakuulutamiseta läbirääkimistega toitlustushanke nr 146194, mille pakkumiste esitamise tähtaeg oli 24.09.
  5. Hankes osalemiseks edastati teade OÜ-le P, kes ei saanud aga nimetatud hankest osa võtta, kuna äriühingul tekkis 11.09.2013 maksuvõlg kokku summas 80 956,84 eurot. Hankes osalemiseks korraldas OÜ P juhatuse liige QQ PERH-i juhatuse esimehe YY kaudu PERH-i poolsete maksete teostamise OÜ-le P. 17.09.2013 OÜ P tasus maksuvõla ja PERH-i juhatuse esimehe YY tegevuse tulemusel tekkis OÜ-l P rahalisi vahendeid, et tasuda riigile käibemaks, mille tähtaeg oli 20.09.
  6. Sellest tulenevalt oli äriühingul võimalus tasuda riigimaksud tähtaegselt ja osa võtta eelpool nimetatud toitlustushankest. Hanke läbiviimise tulemusel sõlmisid 08.10.2013 PERH ja OÜ P töövõtulepingu nr 9-4.5/TX-15 PERH-is toitlustusteenuse osutamiseks kuni 01.10.2014 maksumusega 1 948 320 eurot. Kuna OÜ P on PERH-i pikaajaline toitlustamisteenuse osutaja ning äriühingule andis 2013 toitlustamisteenus 6
(38)ettevõtte käibest ca 40%, millest omakorda ca 67 % oli PERH -i osakaal, oli OÜ P juhatuse liikme QQ jaoks oluline, et koostöö PERH-iga jätkuks. Vastutasuna selle eest, et YY osales 2013 toitlustusteenuse ostmise hankes OÜ P jaoks soodsa otsuse tegemisel ning soodustas OÜ P osalemist PERH-i korraldatud hangetel, ostis OÜ P juhatuse liikme QQ korraldamisel 31.07.2013 AS-ist E lennupiletid suunal Tallinn-München-Tallinn mh PERH-i juhatuse esimehele YY-le ja OÜ P juhatuse liikmele QQ-le, et külastada 27.-28.09.2013 Saksamaal üritust Oktoberfest. 31.07.2013 tasuti AS E 31.07.2013 esitatud arve nr I2482394-01 summas 1 341 eurot OÜ P pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Nimetatud summast, s.o 1341 eurost, maksid YY lennupiletid 439 eurot. YY võttis nimetatud varaliselt hinnatava soodustuse vastu. YY, olles PERH-i juhatuse esimees, seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning kelle vastutusvaldkonnaks on PERH-is mh riigihangete korraldamine ning infosüsteemide arendamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X AS-iga (reg.kood XXXXXXXXX) kokku kuuel
(6)korral: - - - - - 2008 avatud hankemenetlus nr 106610 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 511 903,36 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 07.07.2011); 2010 lihthange nr 123495 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 10 360,59 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 03.01.
  1. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS – leping summas 6129,99 eurot ning M AS (reg.kood XXXXXXXXX) leping summas 4230,60 eurot), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2011 avatud hankemenetlus nr 125261 personaalarvutite ja monitoride ostmiseks, mille eeldatav maksumus oli 180 000 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 21.09.
  2. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: M AS ( reg.kood XXXXXXXXX), E OÜ (reg.kood XXXXXXXXX), X AS ja A UAB (reg.kood XXXXXXXXX); lepingute tegelik maksumus 26 541,50 eurot (teenuse osutaja M AS)), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2011 avatud hankemenetlus nr 125642 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 581 812,39 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.08.2014), PERH -i juhatuse esimees oli määratud hankekomisjoni esimeheks ning IT -direktor S.S oli määratud hankekomisjoni liikmeks; 2012 lihthange nr 133294 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 880,06 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 28.05.
  3. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS – leping summas 457 eurot (serverid) ning E AS (reg.kood XXXXXXXXX, võrguseadmed) leping summas 423,06 eurot), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2014 avatud hankemenetlus nr 150526 Microsoft (ESA) tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 650 545,60 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 05.06.2017), PERH-i ITdirektor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks. YY, mh juhatuse liikme valdkonnapõhiselt ja S.S osalesid infotehnoloogia riigihangete komisjonides, kus nende ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. 7
(38)Vastutasuna selle eest, et YY osaleb vastutava juhatuse liikmena infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ja vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis X AS nõukogu liige ja äriühingu majandustegevuses pädev isik CC talle ja temaga seotud isikutele järgnevad varaliselt hinnatavad soodustused puhkusereiside finantseerimise kujul. YY ja S.S ning nendega seotud isikud käisid allpool nimetatud reisidel, mis ei olnud kuidagi seotud YY ja S.S-i ametialase tegevusega, sh PERH-i infosüsteemide arendamisega. YY ja S.S valisid ühiselt ja kooskõlastatult välja allpool nimetatud reisid ning seejuures nõustusid, et reisidega seotud kulud nt lennupiletite, majutuse ning autorendi eest tasub X AS. - - Ajavahemikul alates 31.07.2012 kuni 07.08.2012 käis YY koos abikaasa OO-ga puhkusereisil Prantsusmaal. Nimetatud reis maksumusega 2 600 eurot osteti reisibüroo S OÜ (reg.kood XXXXXXXXX) vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on kolme isiku reisiga Kopenhaagenisse. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 31.07.2012 X AS-ile tasumiseks arve nr 120147 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, august 2012, 3 reisijat, lennupiletid, majutus“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 22.08.
  1. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul alates 27.12.2012 kuni 06.01.2013 käis YY koos abikaasa OO ja laste TT, BB ja GG-ga ning S.S-i , KK ja DD-ga puhkusereisil Milanos. Nimetatud reis maksumusega kokku 8 580 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arved osaliselt X AS -ile ning osaliselt I OÜ-le (X AS allhankijana teostas PERH-is infosüsteemide arendustöid I OÜ (reg.kood XXXXXXXXX)) ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Kopenhaagenisse ja Viini. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ X AS-ile 05.10.2012 arve nr 120204 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, 4 reisijat“ ja 04.01.2013 arve nr 130003 selgitusega „EU/reis Copenhagenisse, sisaldab majutust, Jan 2013, 4 pax“ ning I OÜ-le 12.12.2012 arve nr 120254 selgitusega „EU/reis Viini, sisaldab majutust, dets 2012, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt eelpool nimetatud arved, edastas need tasumiseks vastavalt X AS ja I OÜ raamatupidamisele – esitatud arvete alusel tasus X AS 12.10.2012 ja 18.01.2013 S OÜ-le kokku 4 900 eurot ning I OÜ 21.12.2012 3680 eurot (hüvitati 28.05.2013 X AS poolt). Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega. - Ajavahemikul alates 26.02-05.03.2014 käisid YY abikaasa OO ning tütred TT ja BB puhkusereisil Tenerifel. Nimetatud reis (reisipakett „kõik hinnas“) maksumusega 3 322 eurot ostis OO kokkuleppel YY- ga reisibüroode S OÜ ja M OÜ vahendusel reisibüroost N OÜ. Nimetatud reisipaketi kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Madridi. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 20.02.2014 X AS-ile arve nr 140042 selgitusega „EU/reisipakett Madridi veebruar 2014, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 21.02.
  2. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY, S.S-i ega ühegi teise PERH-i töötaja ametialase tegevusega PERHis, sh infosüsteemide arendamisega. - Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa OO, S.S ja ÄÄ reisil Nizzas. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada 8
(38)arve PERH-ile summas 2 500 eurot ning ülejäänud osas X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Saadud juhiste järgi väljastas S OÜ 01.04.2014 X AS-ile arve nr 140061 summas 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S, YY“ ning PERH-ile arve nr 140060 summas 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko, YY“. CC, saades S.S-ilt arve nr 140061, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 16.04.
  1. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ja ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, so 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tasus X AS 642,50 eurot, so 50% X AS-ile esitatud arvel nr 140061 märgitud summast varalise soodustusena. Sellise tegevusega pani YY toime KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so talle ja kolmandatele isikutele antud korduva pistisega nõustumise ja vastuvõtmise, mis on toime pandud grupi poolt (alates 01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi, so ametiisiku poolt talle ja kolmandatele isikutele vara ja muu soodustuse vastuvõtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt). Samuti süüdistatakse YY omastamises, mis seisnes selles, et tema, olles PERH-i juhatuse esimees ning ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, tegi koos PERH-i infotehnoloogia direktori S.S-iga PERH-i vara arvelt mittesihtotstarbelisi kulutusi, millised ei olnud PERH-ile vajalikud, pöörates PERH-i vara kolmanda isikute kasuks kokku 1 250 euro ulatuses. Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa OO, S.S ja tema elukaaslane ÄÄ reisil Nizzas. YY ja S.S otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult, et lähetusega seotud reisile tulevad ka YY abikaasa OO ning S.S-i elukaaslane ÄÄ ning seejuures otsustasid, et reisiga seotud kulud (lennupiletid, majutus, autorent) tasub PERH. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. YY ja S.S-i ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel palus S.S kokkuleppel YY-ga reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta väljastada arve PERH-ile summas 2500 eurot ning ülejäänud osas X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 01.04.2014 X AS-ile arve nr 140061 summas 1 285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02 06.04.2014, S.S , YY“ ning PERH-ile arve nr 140060 summas 2 500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko, YY“. YY kokkuleppel S.S-iga , olles PERH-i juhatuse liige, saades arve nr 140061 kinnitas selle ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. S OÜ arve nr 140060 summas 2500 eurot tasuti 15.04.
  2. Arve kinnitamisel ja tasumisel teadsid nii YY kui S.S , et kuigi nemad osalesid Nizzas üritusel käisid nimetatud reisil PERH-i ja X AS kulul ka YY abikaasa OO ning ÄÄ. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ja ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, s.o 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1250 eurot, so 50% PERH-ile esitatud arvel nr 140060 märgitud summast. Sellise tegevusega pani YY toime KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt. S.S 9
(38)S.S-i süüdistatakse korduvas pistise võtmises grupi poolt (alates 01.01.2015 altkäemaksu korduv võtmine grupi poolt) vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ja omastamise toimepanemises alljärgnevatel asjaoludel. Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 1 p 4 on PERH kohustatud riigihangete korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärgiks tagada hankija (antud juhul PERH) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti tuleb riigihanke korraldamisel järgida üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS § 3. PERH-i IT-teenistuse koosseisu kuuluvad infosüsteemide arendustalitus ja tehnilise toe talitu s. Infosüsteemide arendustalituse ülesanneteks on uute tarkvaraprojektide juhtimine, olemasolevate tarkvaralahenduste parendus (sh programmeerimistööd), administreerimine ja püsiandmete kajastamine ning abistamine sisseostetud infosüsteemide juurutamisel ja arendatavate infosüsteemide koolituste läbiviimisel. Tehnilise toe talitus annab tehnilist tuge haigla töötajatele, haldab arvuteid, servereid ja võrku. Selleks, et arendada ja parendada haigla tööks vajalikke infosüsteeme ning tagada infotehnoloogia süsteemide funktsioneerimine ning seeläbi tagada avalike ülesannete täitmine, so tervishoiuteenuste osutamine, korraldab PERH mh riigihankeid infotehnoloogia valdkonnas. S.S , töötades PERH-is infotehnoloogia direktorina määrati mh järgmiste PERH -i juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/110, 22.11.2010, nr 1-9.2/36, 27.04.2011, nr 1-9.2/42, 23.05.2011, nr 1-9.2/42, 09.03.2012 ja nr 2014/1-9.2/40-1 infotehnoloogia valdkonna riigihangete komisjoni liikmeks, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Seega S.S-i kui PERH-i infotehnoloogia direktori ning riigihangete komisjoni liikme kohustuseks on tagada PERH-i rahaliste vahendite, mis rohkem kui 80% ulatuses saadakse Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, läbipaistev ja säästlik kasutamine. Seega S.S täidab PERH-i IT-teenistuse juhtimisel, sh riigihangete korraldamisel ning infosüsteemide sh riistvara arenduse ja toimimise tagamisel avalikke ülesandeid. Ametiseisund KVS § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 01.07.2004 sõlmisid PERH ja S.S töölepingu nr 3509-SA, mille kohaselt asus S.S tööle PERH-i infotehnoloogia direktorina. Vastavalt töölepingule on S.S-i põhitööülesanneteks infotehnoloogia teenistuse juhtimine, infotehnoloogilise kontseptsiooni loomine, infotehnoloogia alaste lahendiste väljatöötamine ning nende juurutamise juhtimine ning infotehnoloogia süsteemide funktsioneerimise tagamine. „Arvete vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korra“ kohaselt, mis kinnitati PERH-i juhatuse otsustega nr 1-6.1/69, 15.03.2010 ning nr 2014/1-6.1/189-1, on S.S-i kohustuseks kinnitada infotehnoloogiavaldkonna arved enne nende tasumist. Nimetatud korra kohaselt kinnitab arve 10
(38)aktsepteerija mh, et arvel esitatud majandustehingu sisu on kajastatud õigesti; kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule ning vastavad tegelikult saadule; tehingu teostamisel on järgitud PERH-is kehtestatud „Kaupade ja teenuste ostu ning riigihangete läbiviimise korda“, tehing on seaduspärane, vajalik ning tellimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist. Lähtuvalt eeltoodust teeb PERH-i infotehnoloogia direktor S.S ava like ülesannete täitmisel otsuseid ja toiminguid KVS § 2 lg 2 mõistes. Seega S.S , olles PERH-i infotehnoloogia direktor ja infotehnoloogia valdkonna hangete komisjoni liige, omab avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, samuti perioodil 01.09.2011 – 31.12.2014 kehtinud KarS-i redaktsioonide mõistes. S.S, töötades PERH-i infotehnoloogia direktorina, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning kelle ülesandeks on PERH-i infotehnoloogia valdkonna juhtimine ja arendamine, sh riigihangete korraldamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X AS-iga (reg.kood XXXXXXXXX) kokku kuuel
(6)korral: - - - - - 2008 avatud hankemenetlus nr 106610 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 511 903,36 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 07.07.2011); 2010 lihthange nr 123495 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 10 360,59 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 03.01.
  1. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS – leping summas 6129,99 eurot ning M AS (reg.kood XXXXXXXXX) leping summas 4230,60 eurot), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2011 avatud hankemenetlus nr 125261 personaalarvutite ja monitoride ostmiseks, mille eeldatav maksumus oli 180 000 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 21.09.
  2. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: M AS ( reg.kood XXXXXXXXX), E OÜ (reg.kood XXXXXXXXX), X AS ja A UAB (reg.kood XXXXXXXXX); lepingute tegelik maksumus 26 541,50 eurot (teenuse osutaja M AS)), PERH-i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2011 avatud hankemenetlus nr 125642 tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 581 812,39 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 01.08.2014), PERH-i juhatuse esimees oli määratud hankekomisjoni esimeheks ning IT -direktor S.S oli määratud hankekomisjoni liikmeks; 2012 lihthange nr 133294 serverite haldusteenuse ostmiseks maksumusega 880,06 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 28.05.
  3. Pakkujad, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti: X AS – leping summas 457 eurot (serverid) ning E AS (reg.kood XXXXXXXXX, võrguseadmed) leping summas 423,06 eurot), PERH -i IT-direktor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks; 2014 avatud hankemenetlus nr 150526 Microsoft (ESA) tarkvaralitsentside ostmiseks maksumusega 650 545,60 eurot (hankelepingu täitmise tähtaeg 05.06.2017), PERH-i ITdirektor S.S oli määratud hankekomisjoni esimeheks. YY, mh juhatuse liikme valdkonnapõhiselt ja S.S osalesid infotehnoloogia riigihangete komisjonides, kus nende ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Vastutasuna selle eest, et S.S osaleb valdkonnapõhise juhina infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ning vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste 11
(38)tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis X AS nõukogu liige ja äriühingu majandustegevuses pädev isik CC talle ja temaga seotud isikutele järgnevad varaliselt hinnatavad soodustused puhkusereiside finantseerimise kujul. S.S ja YY ning nendega seotud isikud käisid allpool nimetatud reisidel, mis ei olnud kuidagi seotud S.S-i ja YY ametialase tegevusega, sh PERH-i infosüsteemide arendamisega. S.S ja YY valisid ühiselt ja kooskõlastatult välja allpool nimetatud reisid ning seejuures nõustusid, et reisidega seotud kulud nt lennupiletite, majutuse ning autorendi eest tasub X AS. - - - - Ajavahemikul alates 31.07.2012 kuni 07.08.2012 käis YY koos abikaasa OO-ga puhkusereisil Prantsusmaal. Nimetatud reis maksumusega 2 600 eurot osteti reisibüroo S OÜ (reg.kood XXXXXXXXX) vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on kolme isiku reisiga Kopenhaagenisse. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 31.07.2012 X AS-ile tasumiseks arve nr 120147 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, august 2012, 3 reisijat, lennupiletid, majutus“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 22.08.
  1. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul alates 27.12.2012 kuni 06.01.2013 käis YY koos abikaasa OO ja laste TT, YY ja GG-ga ning S.S-i, KK ja DD-ga puhkusereisil Milanos. Nimetatud reis maksumusega kokku 8 580 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arved osaliselt X AS -ile ning osaliselt I OÜ-le (X AS allhankijana teostas PERH-is infosüsteemide arendustöid I OÜ (reg.kood XXXXXXXXX)). ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Kopenhaagenisse ja Viini. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ X AS-ile 05.10.2012 arve nr 120204 selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, 4 reisijat“ ja 04.01.2013 arve nr 130003 selgitusega „EU/reis Copenhagenisse, sisaldab majutust, Jan 2013, 4 pax“ ning I OÜ-le 12.12.2012 arve nr 120254 selgitusega „EU/reis Viini, sisaldab majutust, dets 2012, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt eelpool nimetatud arved, edastas need tasumiseks vastavalt X AS ja I OÜ raamatupidamisele – esitatud arvete alusel tasus X AS 12.10.2012 ja 18.01.2013 S OÜ-le kokku 4900 eurot ning I OÜ 21.12.2012 3680 eurot (hüvitati 28.05.2013 X AS poolt). Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul alates 26.02-05.03.2014 käisid YY abikaasa OO ning tütred TT ja YY puhkusereisil Tenerifel. Nimetatud reis (reisipakett „kõik hinnas“) maksumusega 3 322 eurot ostis OO kokkuleppel YY-ga reisibüroode S OÜ ja M OÜ vahendusel reisibüroost N OÜ. Nimetatud reisipaketi kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Madridi. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 20.02.2014 X AS-ile arve nr 140042 selgitusega „EU/reisipakett Madridi veebruar 2014, 4 pax“. CC, saades S.S-ilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 21.02.
  2. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YY, S.S-i ega ühegi teise PERH-i töötaja ametialase tegevusega PERHis, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa OO, S.S ja ÄÄ reisil Nizzas. Nimetatud reis maksumusega 3785 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta palus S.S kokkuleppel YY-ga väljastada arve PERH-ile summas 2 500 eurot ning ülejäänud osas X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Saadud juhiste järgi väljastas S OÜ 01.04.2014 X AS-ile arve nr 140061 summas 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, 12
(38)lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S, YY“ ning PERH-ile arve nr 140060 summas 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko, YY“. CC, saades S.S-ilt arve nr 140061, edastas selle tasumiseks X AS raamatupidamisele, kes tasus selle 16.04.
  1. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ja ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, so 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tasus X AS 642,50 eurot, so 50% X AS-ile esitatud arvel nr 140061 märgitud summast (1285 eurot) varalise soodustusena. Sellise tegevusega pani S.S toime KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so talle ja kolmandatele isikutele antud korduva pistisega nõustumise ja vastuvõtmise, mis on toime pandud grupi poolt (alates 01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1,3 järgi, so ametiisiku poolt talle ja kolmandatele isikutele vara ja muu soodustuse vastuvõtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt). Samuti süüdistatakse S.S-i omastamises, mis seisnes selles, et tema, olles PERH-i infotehnoloogia direktor ning ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, tegi PERH-i vara arvelt mittesihtotstarbelisi kulutusi, millised ei olnud PERH-ile vajalikud, pöörates PERH-i vara kolmanda isiku kasuks 2252,50 euro ulatuses alljärgnevatel asjaoludel. - Ajavahemikul 11-15.05.2013 käisid YY, S.S , ÄÄ ja AA reisil Iirimaal, Dublinis. Nimetatud reis maksumusega 4 010 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid ja majutus) kohta palus S.S väljastada arve PERH-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on S.S-i, YY ja AA reisiga Dublinisse. Saadud juhiste järgi väljastas S OÜ 28.03.2013 PERH -ile arve nr 130057 selgitusega „EU/lennupilet TLLDUB-TLL 10-16.05.2013, hotellimajutus Dublinis 10-16.05.2013, S.S , YY, AA“. S.S , olles PERH-i infotehnoloogia direktor ning kellel on vastavalt „Arvete vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korrale“ kohustus kinnitada infotehnoloogia valdkonna koolituskuludega (sh koolituslähetus) seotud arved enne väljamakse tegemist, kinnitas eelpool nimetatud arve ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. S OÜ arve nr 130057 summas 4 010 eurot tasuti 05.04.
  2. Arve kinnitamisel ja tasumisel S.S teadis, et kuigi tema ja YY osalesid Dublinis üritusel WoHIT , käis nimetatud reisil PERH-i kulul ka ÄÄ. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 25% reisi kogumaksumusest, so 1002,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1002,50 eurot, so 25% PERH-ile esitatud arvel nr 130057 märgitud summast. - Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa OO, S.S ja tema elukaaslane ÄÄ reisil Nizzas. YY ja S.S otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult, et lähetusega seotud reisile tulevad ka YY abikaasa OO ning S.S-i elukaaslane ÄÄ ning seejuures otsustasid, et reisiga seotud kulud (lennupiletid, majutus, autorent) tasub PERH. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo S OÜ vahendusel. YY ja S.S-i ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel palus S.S kokkuleppel YY-ga reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta väljastada arve PERH -ile summas 2500 ning ülejäänud osas X AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YY ja S.S-i reisiga Nizzasse. Vastavalt saadud juhistele väljastas S OÜ 01.04.2014 X AS-ile arve nr 140061 summas 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S, YY“ ning PERH-ile arve nr 140060 summas 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, S.S Marko, YY“. YY kokkuleppel S.S-iga , olles PERH-i juhatuse liige, saades arve nr 140061 kinnitas selle ning seejärel suunas selle 13
(38)väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. S OÜ arve nr 140061 summas 2500 eurot tasuti 15.04.
  1. Arve kinnitamisel ja tasumisel teadsid nii YY kui S.S, et kuigi nemad osalesid Nizzas üritusel World Of Health IT, käisid nimetatud reisil PERH-i ja X AS kulul ka YY abikaasa OO ning ÄÄ. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YY ega S.S-i ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on OO ja ÄÄ reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, s.o 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1250 eurot, so 50% PERH-ile esitatud arvel nr 140060 märgitud summast. Sellise tegevusega pani S.S toime KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt. Maakohtu otsus
  2. Harju Maakohtu 30.11.2017 otsusega tunnistati YY süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.

§ 294

lg 2 p 1, 3) järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust (soodustuste saamine AS X poolt tasutud puhkusereiside näol). Mõisteti YY õigeks KarS § 293 lg 2 p 1 järgi OÜ P poolt tasutud lennupiletite episoodides kuriteokoosseisu puudumise motiivil. Mõisteti YY õigeks süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi. KarS § 68 lg 1 alusel loeti YY-le mõistetud karistusest kantuks 1 päev eelvangistust (s.o. kahtlustatavana kinnipidamine 08.07.2015) ning määrati, et kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui YY 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tunnistati S.S süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.

§ 294lg 2 p 1, 3) järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistati S.S süüdi Kar

S § 201 lg 1 järgi (Dublini reis 11.-15.05.2013) ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. Mõisteti S.S õigeks omastamise süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi (Nizza reis 02.06.04.2014). KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks S.S-ile mõisteti 1(üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid ning määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.S 2 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. X AS-i esitatud tsiviilhagi summas 10 822 eurot jäeti KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata. KarS § 831 ja § 84 alusel mõisteti välja riigieelarve tuludesse kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks: - YY-lt 13 714,50 eurot (kolmteist tuhat seitsesada neliteist eurot ja 50 senti); - S.S-ilt 2 072,50 eurot (kaks tuhat seitsekümmend kaks eurot ja 50 senti). KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti välja menetluskulud riigieelarve tuludesse: - YY-lt 705 (seitsesada viis) eurot, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; - S.S-ilt 705 (seitsesada viis) eurot, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 181 alusel hüvitati riigieelarve tuludest (seoses osalise õigeksmõistmisega) süüdistatavate menetluskulud seoses valitud kaitsjale makstud tasudega: 14

(38)-YY-le 3 500 eurot (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX); -S.S-ile 1 500 eurot (arveldusarve nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY). PROKURATUURI APELLATSIOON
  1. Apellatsiooni esitas prokuratuur, kes vaidlustab Harju Maakohtu 30.11.2017 otsuse seonduvalt YY õigeksmõistmisega OÜ P poolt tasutud lennupiletite episoodides kuriteokoosseisu puudumise motiivil ning esitab alljärgnevad põhjendused. 3.
  2. Prokurör märgib, et Harju Maakohus on analüüsinud YY süüdistust pistise võtmises OÜ-lt P (lennupiletid Oktoberfestile 05.-06.10.2012 ja 27.-28.09.2013) ning jõudnud järeldusele, et YY tuleb süüdistuse selles episoodis õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise motiivil. Maakohus on vastavates põhjendustes asunud seisukohale, et vaidlust ei ole selles, et OÜ P oli Põhja – Eesti Regionaalhaigla pikaajaline ja püsiv koostööpartner ning OÜ P organiseeris YY-le kahel korral lennupiletid Münchenisse ja tagasi, kus oli plaanis väisata ka Oktoberfesti nimelist üritust. YY 2012 Oktoberfestil ei käinud, küll aga võttis osa 2013.aastal toimunud üritusest. Prokurör on süüdistuse tekstist tulenevalt seisukohal, et pistise/altkäemaksu esemena on käsitletavad Tallinn-München-Tallinn lennukipiletid ning sellega seonduvalt on Põhja -Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehele YY-le võimaldatud PERH-i poolt korraldatavatel hangetel osaleja OÜ P poolt varaliselt hinnatavaid soodustusi. Kõrvaltvaataja positsioonilt on ilmne, et teenuse ostja ja teenuse pakkuja vahel ei tohi antud juhul olla selliseid varalisi suhteid, mille pinnalt on nende vahel kujundatavate otsuste läbipaistvus ja tegevuste objektiivsus kahtluse alla seatud. Ametniku positsioonilt ei ole aga lubatav vastu võtta selliseid hüvesid, mis seaksid ametniku objektiivsuse ametialastes suhetes toimivates otsustusprotsessides kahtluse alla. Prokurör ei nõustu kohtupoolse tõendite hindamise tulemina tehtud järeldusega ning on seonduvalt „kliendiüritusega“ järgmisel arvamusel. Politsei- ja Piirivalveameti ning Justiitsministeeriumi vastused ei määratle kliendiürituse sisu selliselt, mis annaks aluse nendes esitatud teabe ülekandmiseks süüdistuses väljatoodud juhtumitele. Prokuröri arusaama kohaselt käsitlevad need ametiasutuste aastapäevade tähistamisi, kuhu on kutsutud külalisi ning nende vastuskirjade abil ei ole tuvastatavad süüdistusele identsed ning huvide konfliktile viitavad juhtumid. Nende tõendite pinnalt tehtud süüdistust kummutav järeldus ei tugine ühelegi faktile ning kohtu vastav järeldus on pigem „kliendiürituse“ mõiste keeruliseks osutunud sisustamisel tuge otsiva loomuga. Samuti ei saa süüdistust kummutavaks tõendiks pidada QQ poolset e-kirjavahetust, millest ilmneb, et OÜ P on korraldanud Eestis juubeliüritusi ja õhtusööke. Vastavaid tegevusi ega nendest osavõttu ei ole süüdistuses ette heidetud, mistõttu ei ole need faktid süüdistusversiooni kummutavad. Maakohus on asunud katma muude üritustega Oktoberfesti lennureise. Seonduvalt D töötaja SS selgitustega on prokurör seisukohal, et isiku poolsed advokaadi vahendusel antud ja kohtus YY kaitsja poolt deklameeritud selgitused ei saa olla KrMS-i kohtulikku arutamist ettenägeva regulatsiooni kohaselt lubatud tõendiks. Ometi on maakohus, eirates KrMS-ide § 287 -291 sätteid need vastu võtnud. Prokurör palub isiku kirjalikud selgitused lugeda lubamatuks tõendiks, kuna prokuratuuril ei ole olnud võimalik kaitsja tunnistajat tõendamiseseme asjaolude ega usaldusväärsuse osas küsitleda. Prokurör on seisukohal, et Oktoberfesti lennureiside kohta on maakohtule esitatud sellised tõendid, mis annavad põhjendatud aluse käsitleda neid meelelahutusüritustena (samuti vabaajaveetmisüritustena), mitte raamprogrammiga tööalaste lähetuste/seminaridena. Vastupidist teavet pole pooled 2012 ega 2013 fikseerinud. Asjaolu, et YY puutus kokku reisi käigus OÜ P kolleegide kui reisi korraldajatega, on ilmne ja loogiline, kuid ei anna seeläbi alust seda liigitada tööalaseks lähetuseks. Ei ole tuvastatud mingeid eelnevaid sellesisulisi kokkuleppeid ega kohtumiste graafikuid. Kohtuliku uurimise kestel ei ole kogutud tõendeid, mis annaksid tõsikindla 15
(38)veendumuse konverentsist või seminarist, vastavat eelteavet ega dokumentatsiooni ei olnud PERHile ametlike sidekanalite kaudu edastatud. Asjaolu, et OÜ P Oktoberfesti lennureise oma ettevõtte raamatupidamises ei varjanud, ei kinnita selle reisi tööalast eesmärki, vaid pigem erasektoris tegutseva ühingu ükskõikset suhtumist. Ei ole eluliselt usutav, et tööalane lähetus (konverents, seminar, aastapäevaüritus) kannab nime vaid õhtusöögiks ja lõbutsemiseks valitud legendaarse festivalikoha järgi. Pooltevaheline e-posti teel peetud suhtlus ja lennureiside dokumentatsioon viitavad Oktoberfesti kui Saksamaa meelelahutuslikku poolt iseloomustava suurürituse külastamisele, mitte ei ole kantud tööalaste eesmärkide saavutamisest. Ei ole tuvastamist leidnud, et PERH-i juhtidel ja OÜ P esindajatel oleks olnud jagada olulist tööalast infot või edasise koostöö mõttes sisulisi tööalaseid teemasid. Isikute äraütlemised viimasel hetkel (YY esimesel korral, PP teisel korral) ei toonud kaasa mingit segadust, väidetavate päevakorrapunktide muutust vms, mistõttu oli OÜ P esindajatel sellest ükskõik, kes konkreetselt nende poolt pakutavat meelelahutust naudib. OÜ P esindaja QQ on Oktoberfestile kutsunud kahte isikut (YY (VV käis esimesel korral YY asemel) ja PP), kes kõik omasid kokkupuudet QQ-ga ja said personaalsed kutsed. OÜ P oleks võinud vastava rahaliselt hinnatava ettepaneku suunata PERH -ile üldiseid kanaleid kasutades, mitte suunama (ka edasi suunama) seda otse valitud ja koostöös olulist rolli omavatele isikutele. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et erasektori esindaja on soovinud hüve suunata oluliste, äriühinguga seotud otsustusprotsesside suhtes ametialast mõju omavatele isikutele. YY ei ole pidanud vajalikuks PERH-is nõukogu ega juhatuse tasandil arutada Okotoberfesti lennureiside tasustamise/hüvitamisega seonduvaid küsimusi ning on seda temaatikat pigem varjanud või hoopis loomulikuks pidanud. Kohtuliku arutamise kestel ei ole OÜ P juhatuse liige QQ ega PERH-i toitlustusjuht VV andnud veenvaid selgitusi sellest, missugust tööalast eesmärki täitis endast nn töökohtumine D töötaja SS ga. Prokurör loeb tuvastatud asjaolude pinnalt sellised kohtumised tavapärasteks kokkusaamisteks kolleegide, partneritega Oktoberfesti ürituse ajal, eelselt ja järgselt ning tõendeid hinnates tundub SS nime sissetoomine ja tema sidumine kaaluka töökohtumisega otsituna. Kaitsja ja kohtu järeldused lubavad jõuda arusaamale, et meeldivad ajaveetmisüritused võivad tööalaselt kokkupuutuvate isikute omavahelise suhtluse tõttu olla käsitletavad tööalaste kohtumistena. Prokuratuur sellist lähenemist ei toeta ning leiab, et siinkohal tuleb alati hinnata nii kohtumise sisu ja eesmärki, sellest saadud hüve suurust ja isikute tööalaseid kokkupuutepunkte. Prokurör juhib tähelepanu, et PP keeldus Oktoberfesti reisile minemast ning tema keeldumise põhjused jäid ristküsitluse käigus üsna ebaselgeks. Oktoberfesti külastanud PERH-iga seotud isikud kõnelevad sellest kui töökohtumisest üldises plaanis ning ei ole selle kohta mingeid veenvaid kinnitusi esitanud. YY on selgitanud asjaolusid, miks tal oli ebameeldiv või ebaviisakas keelduda OÜ P ees Oktoberfesti külastusest, kuid ei ole ometi välja toonud, millisel kujul ja kellega ta PERHis teema kooskõlastas, kelle abil fikseeris reisi toimumise asjaolud. Mainitu koos nn AS X pistise episoodidega viitab YY käitumises mustri kujunemisele, mille kohaselt PERH-i juht soosis ja aktsepteeris ebamääraseid ja dokumentaalselt fikseerimata, tihti ebaõigeid PERH-iga lepingulistes suhetes olevate koostööpartnerite poolt finantseeritud reise. Seega on sellisest käitumismustrist just reiside näol tuvastatav korduv hüvega nõustumine ja selle vastuvõtmine. Prokurör ei nõustu maakohtu käsitlusega hüve või tööga seotud ülesannete täitmise vahe ähmasusest. Prokurör toetab jätkuvalt käsitlust, mille kohaselt on tegemist rahaliselt hinnatava hüvega, mis sai osaks väljavalitud isikutele nii osutatud kui tulevikus osutatavate teenuste ja koostöö eest PERH-is. 16
(38)Maakohtu poolt refereeritud tunnistajate ÜÜ ja UU ütluste kohaselt ei ole tuvastatavad Oktoberfesti lennureiside toimumise asjaolud, vaid pigem muud haiglate vahelised tööalased reisid eesmärgiga tutvustada toodet või tehnoloogiat. Viimati mainitu ei ole kuidagi õigustavaks asjaoluks Oktoberfesti lennureiside toimumise ja nendel osalemise etteheitele. Prokurör on seisukohal, et iga ametiisiku poolset hüve aktsepteeritavat käitumisakti tuleb analüüsida ja hinnata konkreetsete asjaolude valguses, milledest määravaks on ametiisiku pädevus ametialaste otsustuste tegemisel ja hüve pakkuja huvi pakkumise tegemisel ning lahenduse ehk tema jaoks olulise otsuse saamisel, samuti hüve rahaline väärtus. Käesolevas asjas on tuvastatav ühelt poolt PERH-i ja selle juhatuse esimehe ning teiselt poolt OÜ P selline seotus ja läbikäimine, mis peaks alati olema kantud nii tegeliku kui näilise huvide konfliktsituatsiooni vältimisest. YY on vastavate hangete objektiivsuse seadnud kahtluse alla sellega, et ta on võtnud erinevatelt koostööpartneritelt vastu varalise soodustusena käsitletavaid hüvesid. YY on läinud nii Oktoberfestile kui muul viisil suhelnud OÜ P esindajaga selliselt, mis viitab YY toetusele nimetatud äriühingu suhtes ja temapoolsele abistamisvõimalusele erinevate probleemide tekkimisel. Selliste suhete objektiivsust kahjustavad veel rohkem rahaliselt hinnatavate hüvede võimaldamine. Kliendiüritusega seonduvalt soovib prokurör rõhutada, et kui selliste ürituste eesmärgiks on klientide väärtustamine, siis ei saa see toimuda parima või kallima väljasõidu ja eksklusiivsema ürituse pakkumises. Sellistel juhtudel on kliendiüritus suunatud k utsutu suhtes äraostetavuse maine tekitamisele. YY ja QQ vaheline suhtlus seoses Oktoberfesti külastustega viitab sellele, et nende vahel valitses üksmeel omavahelise sujuva ja jätkuva koostöö osas ning et vastavad lennureisid olid kantud huvist ja soovist selliste koostöösuhete jätkumisest. YY ja QQ sidusid konkreetsed tööalased suhted ning neid ühendavad tööalased kokkupuutepunktid on süüdistuses piisava täpsusega fikseeritud. 3.
  1. Prokurör vaidlustab YY-le lisakaristuse mõistmata jätmise. Prokurör ei nõustu maakohtu otsuses esitatud põhjendusega YY-le lisakaristuse mõistmata jätmise osas. Prokurör kordab apellatsioonimenetluses varem esitatud taotlust kohaldada YY-le lisakaristusena tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu kaheks aastaks. Prokurör on seisukohal, et YY aastatepikkune käitumismuster viitab tema poolt kuritegeliku, korruptsioonialti, igasugust huvide konflikti eirava käitumismudeli omaksvõtmisele. Kuna YY on töötanud aastaid ja jätkab töötamist tervishoiusektoris, mis sisaldab erinevaid huvide konflikti ilmnemise/vältimisega seotud situatsioone, siis on nii tema isikust kui vastava valdkonna kaitsmise huvidest tulenevalt põhjendatud lisakaristuse kohaldamine eelmainitud ulatuses. Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et ka meditsiinisektoris kehtivad korruptsioonivastasest seadusest ning huvide konflikti vältimise juhistest tulenevad kohustused ja piirangud ning esmajoones on nende juurutamise ja seire kohustus vastavate asutuste juhtidel. YY ei ole tunnistanud oma eksimust ega oma varasema käitumise pinnalt välja näidanud kahetsust, vaid asunud pigem end õigustavale positsioonile. Nimetatu sisaldab tõsist riskitegurit vastavas sektoris juhtivatel ametikohtadel jätkamisel ning tema suhtes tehtavas süüdimõistvas lahendis on ringkonnakohtul prokuratuuri ettepanekul vastavat maakohtu otsustust võimalik muuta. 3.
  2. Seonduvalt S.S-ile etteheidetava Dublini reisi omastamise episoodiga on prokurör seisukohal, et S.S on käsitletav ametiisikuna maakohtu otsuse lk-del 19-21 esitatud põhjendustest tulenevalt. Seega ei nõustu prokurör otsuse p-s 39 esitatud põhjendustega seonduvalt ametiisiku staatusega. 3.
  3. Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu 30.11.2017 kohtuotsus osaliselt, so YY õigeksmõistmises KarS § 293 lg 2 p 1 järgi ning teha selles osas uus kohtuotsus, millega mõista YY süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi OÜ P poolt tasutud lennupiletite episoodides ning karistada teda 17
(38)kuritegude kogumis KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.

§ 294lg 2 p 1,3) eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kar

S § 49 alusel kohaldada YY suhtes lisakaristusena tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu 2 aastaks. Tühistada S.S-i süüditunnistamine KarS § 201 lg 1 järgi ning tunnistada S.S süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. Muus osas palub prokurör jätta kohtuotsus muutmata. SÜÜDISTATAVATE KAITSJA APELLATSIOON

  1. Süüdistatavate kaitsja esitas apellatsiooni, milles t aotleb, et Tallinna Ringkonnakohus tühistaks vaidlustatava maakohtu otsuse osas, mis puudutab YY ja S.S-i süüdimõistmise KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi seoses AS-lt X soodustuse saamisega (otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 6), ning mõistaks YY ja S.S-i selles süüdistuses õiguspärase süüdistuse puudumise tõttu õigeks. Kaitsja ei nõustu maakohtu poolt uuritud tõenditele antud hinnanguga ning taotleb, et Tallinna Ringkonnakohus annaks tõenditele uue hinnangu, tühistaks vaidlustatava maakohtu otsuse osas, mis puudutab S.S-i süüdimõistmist KarS § 201 lg 1 järgi seoses Dublini reisiga (otsuse resolutsiooni punkt 6), ning mõistaks S.S-i selles osas õigeks. Kaitsja taotleb, et Tallinna Ringkonnakohus sedastaks apellatsioonis nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi: 1) tunnistajate rakendamata jätmine, 2) ristküsitlusse sekkumine, 3) ristküsitluse reeglite rikkumine KrMS § 288 lg 9 p 2 järgi; rikkumised seoses tõendite vastuvõtmisega, kaitsja tõendite tagasilükkamine. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus tunnistaks need rikkumised olulisteks ning nendiks kokkuvõtteks, et menetlus m aakohtus on olnud vastuolus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega. Kaitsja ei taotle kohtuotsuse tervikuna tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtusse, kuigi oluliste menetlusõiguse rikkumiste tõttu võiks seda teha. Kaitsja taotleb, et Tallinna Ringkonnakohus tühistaks vaidlustatava maakohtu otsuse kaitsekulude osalise hüvitamise osas. Muus osas palub kaitsja jätta maakohtu otsus muutmata. 4.
  2. Õiguspärase süüdistuse puudumine Käeoleva kohtuasja aluseks oli prokuratuuri 05.09.2016 koosatud süüdistusakt, millega YY ja S.S-i süüdistati KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 järgi selles, et nad pettusega lasid AS-il X tasuda oma puhkusereiside eest. Sellest süüdistustes prokurör 09.05.2017 kohtuistungil loobus ning esitas KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi uue süüdistuse, mille kohaselt ei tasunud AS X süüdistatavate reiside eest mitte ekslikult, vaid tegu oli pistisega. Sellest tulenevalt muutusid ka seni kriminaalasjas kannatanuna osalenud AS X ning selle juhid CC ja WW potentsiaalseteks kahtlustatavateks. Sellisesse ebamäärasesse seisundisse jäid nimetatud isikud kuni maakohtu menetluse lõpuni, kuna kohtuvaidluste ajaks ei olnud kellelgi pistise andmise kahtlustust esitatud. Oluline on antud juhul ka see, et prokurör muutis süüdistust kohtuliku arutamise lõppfaasis, pärast seda, kui süüdistatavad ja kõik tunnistajad olid üle kuulatud ning enamik kirjalikest tõenditest uuritud. Kui lubada kohtuliku arutamise lõppfaasis esitada süüdistus kuriteos, mis sisaldab uusi koosseisutunnuseid, teistsugust subjektide ringi ning mis on suunatud hoopis teise õigushüve vastu, siis muutub kriminaalasja eeluurimise kohustuslikkuse põhimõte sisutuks. KarS § 293 ettenähtud pistise võtmise üheks koosseisutunnuseks on pistise andja. Käesolevas asjas ei ole kunagi olnud kedagi, keda oleks kahtlustatud pistise andmises. Pistise andmise ja võtmise osas ei ole läbi viidud eeluurimist (ega ka kohtulikku uurimist), mistõttu ei saa selles osas ka kedagi süüdi mõista. Maakohtu seisukoht, nagu võinuks kaitsja taotleda täiendavate tõendite kogumist, tähendab sisuliselt seda, et kaitsja oleks pidanud tegema ise ära töö, mis prokuratuur jättis kohtueelses menetluses tegemata. Kaitsja leiab, et praktikas on see ilmselgelt võimatu. Kaitsja märgib, et eeluurimine on ette nähtud selleks, et teha faktilised asja olud selgeks ning kui vaja, siis kasutada 18

(38)selleks riiklikku sundi. Taotlustel põhinev kaitsja tegevus kohtus ei saa seda kuidagi asendada. Kui prokuratuur ei ole pidanud kohtueelse menetluse staadiumis vajalikuks pistise versiooni kontrollida, siis seda „viga“ ei saa kohtuliku uurimise käigus parandada. Kaitsja vaidleb vastu maakohtu seisukohale, nagu võiks uute asjaolude ilmnemisel ristküsitlust korrata. Kaitsja leiab, et KrMS § 288 sätestatud ristküsitluse reeglid kaotaksid igasuguse mõtte, kui kohus võiks mistahes ajal algatada uue ristküsitluse. Kaitsja leiab, et inimene, kes on juba korra üle kuulatud, ei ole enam objektiivne ja erapooletu. Ta on kallutatud oma varem antud ütlustest. KrMS § 268 lg 2 annab prokurörile õiguse süüdistust muuta, kuid see võimalus on piiratud süüdistatava õigusega end tõhusalt kaitsta. Tõhus kaitse on aga võimalik juhul, kui uus süüdistus jääb varasemaga võrreldes koosseisu põhitunnuste osas samaks või vähemalt lähedaseks; eelkõige kui süüdistust muudetaks ühe KarS eriosa paragrahvi või jao piires, või kui üks süüteokoosseis sisaldub tervikuna või olulises osas teise õigushüve vastu suunatud süüteo koosseisus (vrd nt §-d 121 ja 263 lg 2). Sellisel juhul saab öelda, et ühe süüteokoosseisu käsitlemisel käsitletakse ühtlasi, vähemat mingis osas, ka teise koosseisu suhtes olulisi asjaolusid. Seevastu, kui uus süüdistus sisaldab varasemaga võrreldes tunnuseid, mida kohtueelses menetluses ja/või kohtumenetluses ei ole uuritud, tuleb muudetud süüdistus tagasi lükata. Pistise võtmine (nii varasema § 293 kui kehtiva § 294 mõttes) sisaldab kelmusega võrreldes mitut uut objektiivse koosseisu asjaolu: pistise andja, ametialane tegu vastuteenena ja ekvivalentsussuhe. Neid asjaolusid pole uuritud ei kohtueelses menetluses ega kohtuliku uurimise käigus maakohtus. Pistise andja tegevust polnudki võimalik uurida, kuna teda polnud lihtsalt kriminaalmenetluse mõttes olemas. Seega, süüdistuse sedavõrd põhimõttelise muutmisega tekitas prokurör olukorra, kus tõhusa kaitse teostamine muutus objektiivselt võimatuks. Kaitsja leiab, et sellises olukorras ei saa kohus teha muud, kui sedastada kaitseõiguse pöördumatut rikkumist ja süüdistatavad õigeks mõista. Kaitsja leiab, et prokuratuur jättis „kannatanu“ ilma põhisseaduslikest garantiidest, süüdistatava aga juhtis valedele jälgedele - lasi tema kaitsjal tõestada, et keegi pole kedagi petnud. Kui kaitsja oli peaaegu lõpetanud, tõusis prokurör püsti ja ütles, et pettust ei ole jah, hoopis pistist anti ja võeti. Selline süüdistuse muudatus ei saa olla lubatav. Kaitsja märgib, et süüdistuse kohaselt osales YY AS-i X jaoks soodsate lahenduste ja otsuste tegemises ning edaspidise sujuva koostöö tagamises. Millistes konkreetsetes tegudes või otsustes see osalus seisnes, seda süüdistusakt ei täpsusta. Arvestades, et YY ise ei kuulunud süüdistuses nimetatud IT-hangete komisjonidesse, peaks tema aktiivne panus komisjoni otsuste kujunemisse olema süüdistuses mingilgi määral avatud. Vastasel juhul on YY-l võimatu end kaitsta. Ülaltoodud teokirjeldus ei ütle tegelikult midagi enamat, kui et YY oli PERH-i juhatuse esimees, kes vastutas mh IT-valdkonna eest. Üksnes mingi ametikoha pidamine ei saa olla koosseisupärane tegu ühegi süüteokoosseisu mõttes. S.S-i ametilase teo kirjeldus muudetud süüdistuse terviktekstis on järgmine: Vastutasuna selle eest, et S.S osaleb valdkonnapõhise juhina infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelevaatajana ning vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis X AS nõukogu liige … Seega, S.S-ile pannakse süüks seda, et ta osales soodsate lahenduste ja otsuste tegemises ning edaspidise sujuva koostöö tagamises. Milles tema osalus täpsemalt seisis, seda võib ainult oletada. Kuna erinevalt YY-st oli S.S mitme süüdistuses nimetatud hankekomisjoni liige, siis võib arvata, et talle heidetakse ette AS-i X kasuks otsustamist. See oleks loogiline, ent ainult juhul, kui S.S hääletas ASi X poolt. Kuidas tegelikult oli, seda süüdistus ei täpsusta; nagu see jätab ka lahtiseks selle, kuidas oli AS-le X soodus see, et S.S-i juhitud komisjon nad hankes nr 125261 kaotajaks jättis. Kokkuvõttes, S.S-ile esitatud süüdistus ei ole piisavalt selge, et sellest ilma fakte juurde oletamata aru saada. 4.2. Menetlusõiguse olulised rikkumised 19
(38)4.2.
  1. Tunnistajate rakendamata jätmine Vastavalt KrMS § 2871 lõikele 3 peab kohus ülekuulamise algul tutvustama tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid ning selgitama, et kohtus peab rääkima tõtt. Tunnistaja FF puhul kohus seda nõuet ei järginud. Kohtuistungi protokollis on küll lõik, mis ütleb, et „kohus tutvustab tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid KrMS § 71 -73 järgi ning selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt,“ ent istungi helisalvestisest on lihtne kontrollida, et tegelikult kohtunik seda ei teinud. Maakohus küll selgitas tunnistajale tõe rääkimise kohustust ja hoiatas vastutusega valeütluste andmise eest, kuid ütluste andmisest keeldumise alustest ei rääkinud kohtunik midagi. Tegelikult jättis maakohus nõuetekohaselt rakendamata ka teised tunnistajad (või vähemalt osad neist), kuid FF puhul oli see rikkumine sisuline . Nimelt, süüdistusakti kohaselt oli OÜ S väljastanud korduvalt ebaõigete andmetega arveid. Seega oli ka kohtunikule teada, et OÜ S esindajana kohtusse kutsustud FF võib olla seotud valearvete koostamise ja esitamisega, ehk et tal võib olla otsene puutumus süüdistusaktis kirjeldatud kuritegudega. Sellisele tunnistajale enese mittesüüstamise privileegi selgitamata jätmine ei mõjuta mitte ainult tunnistaja ütluste tõendina kasutamist, vaid heidab varju kogu protsessi erapooletusele. Kuna Riigikohus on otsuses 3-1-1-73-15 ühemõtteliselt öelnud, et kohtumenetluses nõuetekohaselt rakendamata tunnistaja ütlus ei ole käsitatavad seadusliku tõendina, FF ütlused on aga S.S-i puudtava Dublini episoodi selgitamiseks olulised, siis peab kaitsja vajalikuks, et ta kuulataks ringkonnakohtu istungil uuesti üle. 4.2.2 Ristküsitlusse sekkumine KrMS § 288 lg 6 sätestab, et kohtul on õigus küsitleda tunnistajat pärast ristküsitlust. See tähendab, et ristküsitluse kolme vooru käigus ei ole kohtul lubatud omapoolseid küsimusi esitada. Sama kehtib kannatanu ja tema esindaja kohta. Maakohtu istungil eksis kohtunik nende reeglite vastu korduvalt, esitas ise küsimusi ning lubades kannatanu esindajal sekkuda (vt prot 19.04 lk-d 25, 26, 29, 31, 43 ja 44). Riigikohus on asunud seisukohale, et süüstavate ja õigustavate tõendite esitamise vastutus lasub kohtumenetluse pooltel, mitte kohtul (vt 3-1-1-91-07 ja 3-1-1-89-13). Vastutus tähendab aga õigust ja reaalset võimalust otsustada. Ristküsitluse kontekstis tähendab see, et poolel peab olema võimalus otsustada, mis küsimusi, millises sõnastuses ja järjekorras esitada. Küsitlusstrateegia elluviimine ei ole võimalik, kui mistahes hetkel võiks kohtunik küsitlusjärje üle võtta. Valel ajal esitatud valed küsimused võivad nurjata kogu küsitluse ja nii kahandada poole jaoks vajaliku tõendi väärtust, või selle sootuks nullida. Ühe poole tõendite varjujäämine võib aga omakorda viia ebaseadusliku ja põhjendamatu lahendini. Seetõttu tuleb ristküsitlusse sekkumise keelu korduvat rikkumist pidada (väga) oluliseks kriminaal-menetlusõiguse rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. 4.2.
  2. Ristküsitluse reeglite rikkumine § 288 lg 9 p 2 näitel KrMS § 288 lg 9 p 2 sätestab, et ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool esitada kohtule asitõendeid ja dokumente ning küsitleda tunnistajaid nende autentsuse, päritolu ja omavaheliste seoste kohta. See on poole õigus, mille realiseerimisele ei saa vastaspool vastu vaielda ja mida kohus ei saa keelata. Maakohus eksis selle reegli vastu 19.05.2017 istungil, kui kaitsja küsitles tunnistaja WW. Kui kaitsja soovis tunnistajale näidata ühte arvet, keelas kohtunik seda teha, väites, et arve peab olema enne avaldatud (vt kogu vaidlust 19.04 prot lk 30-31). Ilmselgelt on selline kohtu seisukoht vastuolus kaitsja õigusega kaitsetegevust oma äranägemise järgi planeerida ja ellu viia, seetõttu KrMS § 288 lg 9 p 2 nimetatud õiguse teostamise takistamist kohtu poolt tuleb pidada kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. 4.2.
  3. Rikkumised seoses tõendite vastuvõtmisega 20
(38)Tõendamismenetlusel on neli etappi: 1) tõenditest teavitamine; 2) tõendi vastuvõtmise otsustamine; 3) tõendite uurimine; 4) tõendite analüüsimine. Kaitsja leiab, et käesoleva kriminaalasja arutamisel Harju Maakohtus olid nimetatud tõendamismenetluse etapid ja reeglid lootusetult sassis. Nimelt kõigepealt avaldas prokurör dokumendi sisu ja analüüsis seda vastavalt oma äranägemisele ning andis siis kohtule üle. Seejärel küsis kohtunik kaitsja kommentaare ning pärast nende ärakuulamist võeti tõend vastu ja köideti kohtutoimikusse (vt prot 24.04 alates lk 9 ja prot 4.05 alates lk 6). Lisaks sellele kuvati prokuröri jutu taustaks ka kõik dokumendid konverentsitehnika abil kohtusaali seinale. Ehk, juba enne tõendi vastuvõtmise otsustamist oli kõigil võimalik seda prokuröri tõlgenduste saatel vaadata ja lugeda. Kaitsja leiab, et selline dokumentaalsete tõendite esitamise protseduur on ilmselges vastuolus sellega, mida näeb ette kehtiva kriminaalmenetluse võistlev iseloom ning KrMS -i
  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kohtuliku uurimise reeglite kogum. Kuna eelkirjeldatud, ebakorrektsel moel võeti vastu kõik (või peaaegu kõik) dokumentaalsed tõendid, siis võib kokkuvõtvalt tõdeda, et kohtutoimikus ei ole ühtegi dokumenti, mis oleks sinna jõudnud õiguspäraselt. Kaitsja leiab, et tõendite vastuvõtmise järjekorra rikkumise tagajärg on see, et kohus sai tõendi sisust teadlikuks pisut varem, kui ette nähtud. Seetõttu leiab kaitsja, et kohtutoimikus olevad dokumendid on tõenditena kasutatavad, kuid eelkirjeldatud rikkumist tuleb aga arvestada kogumis teiste rikkumistega siis, kui vaagitakse protsessi vastavust ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttele. 4.2.
  3. Kaitsja tõendite tagasilükkamine – DD OÜ-ga P seotud süüdistuse episoodis on kaitsja algusest peale väljendanud seisukohta, et kliendiüritusele kutsumine ei saa olla hüve pistise andmise mõttes, kuna kliendiürituste korraldamine ja seal osalemine on tavapärane praktika nii era - kui avalikus sektoris. S elle väite kinnituseks taotles kaitsja 04.05.2017 kohtuistungil Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektori DD ülekuulamist asjatundjana. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et DD ei saa pidada asjatundjaks kliendiürituste korraldamise alal (prot 04.05 lk 3). Kaitsja leiab, et see otsus ei ole põhjendatud ning sellega rikkus kohus KrMS § 47 lg 1 punktiga 2 kaitsjale antud tõendite esitamise õigust. Õnneks jõudis Maakohus antud süüdistuse episoodis kaitsja poolt esitatud kirjalike tõendite ja ühe Äripäeva artikli abiga õigele järeldusele ning mõistis YY õigeks. Seetõttu tuleb nõustuda, et kaitsja pakutud asjatundja tagasilükkamine ei viinud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuseni. Kaitsja leiab siiski, et seda rikkumist tuleb sellegipoolest lugeda oluliseks, kuna poole poolt vajalikuks peetava tõendi tagasilükkamine tekitab alati ohu, et teise poole seisukoht jääb domineerima ja kohus jõuab valele järeldusele. Samuti viitab poole tõendite kergekäeline tagasilükkamine kohtulikule uurimise ühekülgsusele. 4.2.
  4. Kaitsja tõendite tagasilükkamine – HH Maakohus lükkas tagasi kaitsja taotluse kuulata asjatundjana üle endine EMTA peadirek tor HH , kellelt soovis kaitsja küsida Eesti levinud maksude optimeerimise praktikate kohta. Tema vastused võimaldanuks hinnata, kuivõrd asjakohane on S.S-i ja YY arvamus, et töötasu maksmise asemel reisiarvete tasumisega võis AS X soovida makse optimeerida. Lisaks soovis kaitsja HH-lt kui kauaaegselt avaliku sektori tippjuhilt uurida, kas ja miks korraldavad riigiasutused aastapäevaüritusi. Maakohus põhjendas HH ülekuulamata jätmist lisaks ülalnimetatud põhjusele ka sellega, et antud kriminaalasi ei puuduta maksualast vaidlust (prot 04.05 lk 4). Kaitsja leiab, et seegi kohtu otsus ei ole põhjendatud ja rikub KrMS § 47 lg 1 p 2 sätestatud tõendite esitamise õigust. 4.2.
  5. Riigikohus on mitmes lahendis tõden ud, et ka mitu eraldiseisvat väheolulist menetlusõiguse rikkumist kogumina võivad moodustada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 21
(38)2 mõttes (vt nt 3-1-1-97-06, 3-1-1-31-11). Kaitsja leiab, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus menetlusõigust rikkunud mitmel erineval moel. Rikkumiste arvu ja tõsidust arvestades, taotleb kaitsja, et ringkonnakohus tunnistaks maakohtu menetluse tervikuna ebaausaks ja ebaõiglaseks KrMS § 339 lg 1 punkti 12 tähenduses. 4.
  1. Tõendite analüüs pistise episoodis Pistise süüdistuse (KarS § 293 lg 1) kohaselt on hüveks puhkusereiside eest tasumine. Kaitsja ei vaidlusta, et see võiks olla hüve ega ka seda, et AS X reiside eest tasus. Samuti ei vaidlustata seda, et süüdistuses nimetatud puhkusereisid toimusid ja et süüdistatavad seal käisid, olles seejuures teadlikud, et reiside eest tasub AS X. Samas ei ole kaitsja nõus sellega, nagu oleks süüdistatavad reiside eest tasumine olnud vastuteenena mõne ametialase teo eest. 4.3.
  2. Ametialane tegu Kaitsja leiab, et YY-le ja S.S-ile etteheidetav ametialane tegu ei ole mitte ainult tõendamata, vaid ka määratlemata. Süüdistus ei selgita, millistes konkreetsetes tegudes seisnes süüdistatavate osalus riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel. Seda osalust ei ole võimalik täiel määral tuletada ka neist nappidest tõenditest, mida prokurör kohtuliku uurimise lõpus hangetega seonduvalt esitas (vt prot 18.05 lk 4). Hankemenetluse nr 106610 kohta ei ole prokurör esitanud ühtegi dokumenti, pole ei hankekomisjoni moodustamise korraldust, ei hankekomisjoni otsust ega võitjaga sõlmitud lepingut. Seega, tõendatud pole isegi hanke toimumine, rääkimata süüdistatavate osalusest. Sama tuleb öelda hankemenetluse nr 123495 kohta. On küll üks 22.11.2010 korraldus hankekomisjoni moodustamiseks ja üks hanke otsus kuupäevaga 15.12.2010, kuid miks prokurör arvab, et need on selle hanke kohta, jääb arusaamatuks. Hanke otsuses on hoopis teised pakkumise summad kui süüdistuses. Seega võib öelda, et hankemenetluse nr 123495 toimumine pole tõendatud, kuna esineb kahtlus, et prokuröri esitatud dokumendid ei puuduta seda hanget. Hankemenetluse nr 125261 kohta on prokuratuur esitanud nii komisjoni moodustamise korralduse kui hanke otsuse, ainult, et see otsus on tehtud ASi X kahjuks. Kuna rohkem tõend eid selle hanke kohta pole, siis tuleb tõdeda, et koosseisutegu „soodsa otsuse tegemisel osalemine“ ei ole tõendatud. Lisaks tuleb mainida, et YY osalus selles hankes piirdus hankekomisjoni moodustamisega. Hankemenetluse nr 125642 kohta on nii komisjoni moodustamise korraldus kui hanke otsus, aga need on sisult vastuolulised. Korralduse kohaselt on komisjoni esimees YY, otsuse kohaselt aga S.S . Seega jääb üles kõrvaldamata kahtlus, et YY selles hankes otsuseid ei teinud. Samuti ei ole tõendeid, mis näitaks, et ta oleks otsuse tegemist kuidagi mõjutanud. YY osalus AS-i X kasuks otsustamisel on tõendamata ka hangete nr 133294 ja 150526 puhul. YY on küll täitnud oma põhikirjalist ülesannet ja moodustanud hankekomisjonid, komisjoni töösse ta aga sekkunud ei ole. Lisaks tuleb hanke nr 133294 arvestada ka seda, et AS X võitis hanke ainult osaliselt. Võrguseadmete osas tunnistati parimaks E AS, mis annab tunnistust sellest, et pakkujaid koheldi võrdselt ning võidu määras hind. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et süüdistuses nimetatud kuuest hankest kahe (106610 ja 123495) toimumine ei ole üldse tõendatud ning ühes
(125261)on tehtud otsus AS-i X kahjuks, mistõttu on objektiivselt välistatud, et seda ettevõtet hankeprotsessis eelistati. Ülejäänud kolme hanget, kus otsus on tehtud vähemalt osaliselt AS-i X kasuks, saab küll seostada S.S-iga , ent mitte YY-ga. Pole ühtegi tõendit, mis näitaks, et YY oleks mingilgi määral mõjutanud või püüdnud mõjutada hankekomisjonide tööd. Öelda, et YY osalus AS-i X kasuks otsustamisel seisnes selles, et ta moodustas komisjoni (vt kohtuotsus p 22), on sama, kui öelda, et YY soodustas AS-i X sellega, et ta oli PERH-i juhatuse esimees. Samuti ei puutu asjasse see, et YY täitis hankekomisjoni otsust ja sõlmis võitjaga lepingu (vt samas). S.S-i seos hangetega nr 125642, 133294 ja 150526 on olemas, kuna ta kuulus hankekomisjoni. Samas, ainult sellest ei saa veel järeldada, et S.S osales AS-ile X soodsa otsuse tegemises. 22
(38)Nimelt on võimalik, et S.S oli komisjoni liikmetest ainus, kes hääletas ASi X vastu. Isegi kui tõenäosus on väike, on selline võimalus olemas ja tuleb kui kahtlus kõrvaldada. Koosoleku protokolli või komisjoni liikmete ütluste abil oleks seda lihtne teha, ent seni, kuni prokurör seda teinud ei ole, on kahtlus üleval ja tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Veelgi võimalikum on see, et komisjoni kaalutlusruum konkreetsetes hangetes oli väga väike. Näiteks, kui kriteeriumiks on ainult hind, siis ei saa komisjon teha muud, kui kuulutada võitjaks madalaima pakkumise tegija. Selliseks hankeks oli ülalnimetatutest kindlasti hange nr 125642 ning tõenäoliselt ka hange nr 133294, kus võitjaks kuulutati madalaima hinnaga pakkuja. Kaalutlusruum on olematu ka siis, kui pakkujaid on ainult üks. Sellise hanke näiteks on hange nr
  1. Seega, nimetatud kolme hanke puhul puudus S.S jt komisjoni liikmetel objektiivne võimalus kedagi eelistada. Kui prokuratuur väidab, et seda siiski kuidagi tehti, siis peab ta tõendite abil näitama, mida ja kuidas tehti. Antud juhul pole prokuratuur isegi püüdnud selgitada, kuidas süüdistuses nimetatud hanked läbi viidi, kes mida konkreetselt tegi või püüdis teha. Süüdistus on tuletatud ainuüksi faktist, et sellised hanked toimusid ja S.S oli hankekomisjonis. Kaitsja leiab, et ainuüksi sellest ei piisa ametialase teo kui KarS § 293 lg 1 koosseisuasjaolu sedastamiseks. 4.3.2 Vastuteene ja ekvivalentsussuhe Maakohus on viitega Riigikohtu praktikale õigesti märkinud, et pistise sedastamiseks ei pea tõendama selgesõnalise kokkuleppe olemasolu (vt kohtuotsus p 22). Siiski peab olema tõendatud see, et hüve pakuti vastuteenena ametialase teo eest, ning et mõlemad pooled said sellest ka niimoodi aru. Kaitsja leiab, et puhkusereiside eest tasumine ei olnud vastuteene hankemenetlustes tehtud otsuste eest ja kumbki pool seda selliselt ka ei tajunud. Reisiarvete kinni maksmine oli tasu tööde eest, mida YY ja S.S AS-i X heaks tegid. Maakohtu otsuses ei ole nimetatud ühtegi tõendit, mis võimaldaks reiside eest tasumist ja hankeid omavahel otseselt siduda. Samuti, kui CC ütlused välja arvata, siis ei ole ka ühtegi tõendi t, mis näitaks, et YY ja S.S valetavad. On elukauge väita, et YY ja S.S oleks pidanud tasuta PERH-i tarkvara lahendusi välismaistele tarkvaratootjatele tutvustamas käima. 4.3.3 Eluline usutavus Maakohus lükkas süüdistatavate ütlused kui eluliselt mitteusutavad tagasi. Miks ta süüdistatavate juttu tööde tegemise kohta ei usu, selgitas maakohus kahe asjaolu näitel. Esiteks pidas ta võimatuks seda, et töövõtulepingud jäeti vormistamata, ning teiseks seda, et AS-l X polnud mõistlikku põhjust lepingute sõlmisest hoiduda. Kaitsja märgib, et nii mõneski kohas põhjendab maakohus süüdistatavate ütluste mitteusutavaust tõendite puudumisega. Kaitsja leiab, et ütlusi kinnitavate tõendite puudumisest ei saa järeldada ütluste elulist mitteusutavust. Tõendatus ja eluline usutavus on erinevad kategooriad, millest teine tulebki mängu alles ja ainult siis, kui esimene langeb ära. Maakohus on otsuse mitmes punktis nentinud, et ei pea usutavaks seda, et süüdistatavad jätsid töövõtulepingu olulised tingimused lahtiseks ja nõustusid tasu maksmisega oluliselt hiljem (vt otsuse punktid 19 ja 20.2). Erinevalt kohtust peab kaitsja seda usutavaks. Eriti selliste koostöölepingute puhul, kus vajalike tööde maht ei ole täpselt prognoositav. Hilise maksmise osas sisaldub maakohtu mõttekäigus ka väike vastuolu. Ühelt poolt on kohus pidanud eluliselt mitteusutavaks, et AS X tasus
  2. aastal tehtud tööde eest aastal
  3. Samas ei ole aga usutavuse seisukohalt kohtu jaoks probleemiks see, et
  4. aastal anti pistist hangete eest, mis toimusid aastatel 2010 ja
  5. Järelikult, elulise usutavuse testi tegemisel on kohus kaitse ja prokuröri sarnastel väidetele kohaldanud erinevaid kriteeriume. YY-ga seonduvalt on kohus eraldi välja toonud asjaolu, et lepingutingimused rääkis läbi ja leppis tema eest kokku S.S (vt p 20.2). Kaitsja leiab, et ka selles ei ole midagi ebaharilikku. Hõivatud inimeste puhul, kelleks Eesti ühe suurima haigla juhatuse esimees kindlasti kvalifitseerub, on üpris tavaline, et nende asju, sh isiklike asju, ajavad nende eest volitatud inimesed. 23
(38)Teine süüdistatavate antud selgitus, mida kohus pidas eluliselt mitteusutavaks, seondub AS-i X motivatsiooniga töötasu asemel reisiarveid tasuda (vt punktid 19 ja 20.4). Maakohus ei uskunud kumbagi süüdistatavate poolt välja pakutud põhjust, ei seda, et AS X püüdis makse optimeerida ega ka seda, et ta kartis korruptsioonisüüdistust. Maksudega seonduvalt viitas maakohus kahele asjaolule. Esiteks sellele, et Ukraina visiidi kohta YY-ga töövõtuleping sõlmiti (p 19) ning teiseks sellele, et ajakirjanduse andmetel on AS X üks suurimaid tööjõumaksude maksjaid Eestis (p 20.4). Nende väidetega võib nõustuda, kuid need ei lükka ümber ega muuda eluliselt mitteusutavaks eeltoodud arvamust. See, et ühe isikuga ühel korral leping sõlmiti, ei tõenda, et teisel korral või teise isikuga võidi see maksude optimeerimise eesmärgil jätta sõlmimata. Olgu selle tõestuseks seesama Ukraina reis ja see projekt tervikuna. Fakt on see, et Ukrainas käis, isegi kahel korral, ka S.S , kellega töölepingut ei sõlmitud. Samuti, asjaolu, et ettevõte maksab kogusummana palju makse ei välista, et ta võiks siiski otsida võimalusi vähem maksta. Kuivõrd levinud selline puhkusereiside peitmine ärikulude sisse Eestis on, seda tahtis kaitsja maakohtule näidata endise EMTA peadirektori abiga. Paraku keeldus maakohus HH selgitusi kuulamast, väites, et need ei puutu asjasse (vt ülal p 3.6). Ehk siis, kõigepealt keeldus kohus süüdistatavate ütluste usutavust kontrollimast ning siis ütles, et need ei ole usutavad. Mis puutub AS-i X hirmu korruptsioonisüüdistuse ees, siis selle põhjendatus on käesolevas kohtuasjas kuhjaga kinnitust leidnud. Nii nagu AS-i X juriidilised nõustajad arvasid, ongi prokuratuur olukorda valesti mõistnud ning asjaosalised kohtu ette viinud. Selles valguses ei ole väide, et AS X jättis töövõtulepingud sõlmimata ja üritas süüdistavatele makstava tasu peita ärikuludesse, mitte ainult usutav, vaid peegeldab tegelikkust. See peegeldab Eesti tänast ettevõtluskeskkonda, kus õiguslik ebaselgus ja prokuratuuri aktiivsus koos panevad ettevõtjaid kartma asju, mida tegelikult kartma ei peaks. Üheski seaduses ega madalamas õigusaktis pole öeldud, et äriühinguna tegutseva haigla juhatuse liige, rääkimata töötajast, ei võiks olla tasulises töösuhtes haiglale teenust osutava äriühinguga. Sellist keeldu ei olnud ka YY ja S.S-i töölepingutes. Ometi elas AS X kartuses, et nende äriedule suunatud initsiatiiv võib tuua kaasa pika, kuluka ja prognoosimatu lõpuga kriminaalmenetluse. Kuna nii ongi läinud, siis on ju ülimalt loogiline uskuda, et nad seda kartsid. Kaitsja leiab, et prokuratuur ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis vähimalgi määral viitaks korruptiivsele kokkuleppele süüdistavate ja AS-i X esindajate vahel. Veelgi enam, prokuratuur arvab, et seda polegi vaja tõendada. Piisab, kui näidata, et lepingupartner on haigla juhile midagi maksnud. Mille eest ja kuidas maksti, ei oma tähtust, piisab kahest faktist hankest ja maksest. Kui see tõepoolest nii oleks, siis muudaks see KarS § 294 kasutamisvälja (ja prokuratuuri otsustusruumi) sedavõrd suureks, et vahetegu õiguspärase ja õigusvastase käitumise vahel muutub võimatuks. Kokkuvõtteks leiab kaitsja, et maakohtu otsuses ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mille kohta võiks öelda, et mõistlik inimene nii ei teeks. Isegi enam, asjaolud, mida maakohus nimetas eluliselt mitteusutavateks, on tänases Eestis üpris tavapärased. 4.3.4 Süüdistatavate ütlusi kinnitavad tõendid Maakohus asus seisukohale, et kaitsja esitatud kirjalikud tõendid ei kinnita süüdistatavate ütlusi. Kaitsja osundab, et valmistus vastama kelmuse süüdistusele. Kogutud tõendite eesmärk oli näidata, et keegi pole kedagi eksitusse viinud. AS X tasus reisiarveid, sest nii oli kokku lepitud. Kaitsja põhieesmärk oli seega näidata, et kannatanu esindajaid CC ja WW ei tasu uskuda. Seda eesmärki silmas pidades on hilisemat koostööd näitavad tõendid (nagu näiteks Indoneesia projektiga seonduvad) väga olulised, kuna õõnestavad kannatanu esindajate ütluste usaldusväärsust. On ju üsna tavapäratu, et kelmuse ohver mitte ei lõpeta kelmiga koostööd, vaid jätkab, nagu poleks midagi juhtunud. Seda arvestades on arusaamatu maakohtu järeldus, et „süüdistuses nimetatud puhkusereisidel ei saanud olla seost nende projektide raames tehtud tööga“ (vt p 18). 24
(38)Veelgi arusaamatum on aga maakohtu etteheide, et süüdistatav ega tema kaitsja ei ole taotlenud kohtus üle kuulata ühtegi AS X töötajat või esindajat, kes võik s anda ütlusi X heaks tehtud tööde kohta (vt p 20.4). Kaitsja väidab, et see ei ole tõsi. CC ja WW kuulati kohtus üle ning nad andsid ka kõiki koostööprojekte puudutavaid ütlusi. Tõsi, nagu kohus otsuse punktis 21 õigesti märgib, neid ütlusi ei saa tõendina arvestada. Kui kohtumenetlus algas, olid süüdistavad ja AS X vastaspooltel. On naiivne eeldada, et kaitsja poolt kohtusse kutsutud AS-i X töötajad oleks andud ettevõtte juhti ja suuromanikku kahjustavaid ütlusi. Kaitsja reaalsed võimalused hankida teave, mida tema eest soovitakse varjata, on minimaalsed. Selleks ongi ette nähtud eeluurimine, kus riigil oli õigus ja reaalne võimalus koguda vajalikku teavet, sõltumata sellest, mida arvab teabe valdaja. Maakohus on võtnud otsuses kommeteerida ainult väikse osa kaitsja esitatud tõenditest. Mõned väga kaalukad on jäänud täiesti tähelepanuta. Näiteks tunnistaja, PERH-i administratiivdirektori RR ütlused selle kohta, et
  1. aastal küsis YY tema käest, kas ta võib töötada AS-i X heaks ja kas tal on selleks seadusest tulenevaid piiranguid (vt prot 27.04 lk 2). See on usaldusväärsest allikast pärinev konkreetne tõend, mis kinnitab YY ütlusi. Maakohus pole seda oma otsuses isegi mitte maininud. Väga informatiivne on ka juba punktis 2.2 nimetatud Skype vestlused, mis toimusid
  2. aasta märtsis ja aprillis (vt prot 16.05 lk 2-3). Seal sisaldub teavet mitme olulise asja kohta. Varasemale koostööle viitab selgelt dialoog 21.03.
  3. a. Maakohus viitab neile vestlustele vilksamisi otsuse punktis 18, mööndes seejuures, et Indoneesia projektis, nagu ka Ukraina projektis, võisid S.S ja YY kaasa lüüa. Samas leiab kohus, et see ei puutu asjasse, kuna need projektid toimusid pärast süüdistuses nimetatud puhkusereise. Kaitsja nõustub, et ajavahemikus 2014 kuni 2017 tehtud tööd ei tõenda otseselt seda, et sarnaseid töid tehti ka aastal 2012 ja varem. Samas, miski ei takista seda informatsiooni kasutada selleks, et hinnata S.S-i ja YY ütluste usaldusväärsust. Oleviku alusel mineviku kohta järelduste tegemine on igati mõistuspärane. Kui AS-l X oli süüdistatavaid vaja Ukraina projektis aastal 2014, siis on usutav, et nende panus oli vajalik ka Ejada projektis, mis oli sarnane ja mida tehti alates
  4. aasta sügisest. Asjaolu, et AS X jätkas S.S-iga ulatuslikku koostööd ka pärast seda, kui viimasest sai kelm ja esimesest kelmuse ohver ning, et see koostöö kestab tänaseni, näitab, et S.S on mingi kompetents, mida AS-l X on vaja, sõltumata, kus S.S parajasti töötab. See kompetents on kirjas töövõtulepingus, mille projekti kaitsja maakohtule esitas ja mis tänaseks on allkirjastatud. Lepingu punktis 2 kirjeldatud töö kattub täielikult sellega, mida S.S rääkis oma rolli kohta Ukraina, Ejada ja ITK projektides. Tõendamist leidnud fakt, et S.S teeb tänaseni seda, mida ta väitis ennast tegevat viis aastat tagasi, on ju oluline argument tema sõnu uskuda. S.S-i ainulaadset kompetentsi kinnitab ka asjaolu, et kohe pärast PERH -st lahkumist, sõlmiti temaga käsundusleping, mille sisuks on IT arenduse alane nõustamine (vt prot 16.05 lk 3-4). Kaitsja osundab, et YY ja S.S selgitasid kohtus, et nende puhkusereiside kinnimaksmine oli tasu AS-le X tehtud tööde eest. Süüdistatavate ütlused on tõendid, mida ei saa ilma põhjenduseta kõrvale jätta. Kaitsja leiab, et need ütlused on eluliselt usutavad ja neid kin nitavad ka mitmed tõendid. Igal juhul on süüdistatavate ütlused kogumis neid toetavate tõenditega piisavad selleks, et panna erapooletut ja eelarvamusteta kuulajat kahtlema. Prokuröril ei ole mingeid tõendeid, mis viitaks seosele süüdistuses nimetatud hangete ja reisiarvete tasumise vahel. 4.
  5. Dublini reisiga seonduv omastamise episood Maakohus tunnistas S.S-i süüdi KarS § 201 lg 1 järgi omastamises, mis seisnes selles, et lasi PERH-l tasuda oma elukaaslase ÄÄ lennupileti Dublinisse, mis maksid 531 eurot. Vaidlust ei ole selles, et ÄÄ käis Dublinis ja et tema lennupileti tasus PERH. Vaidlust ei ole, et arve, mis sisaldas lennupileti maksumust, kinnitas S.S. 25
(38)Samas ei ole kaitsja nõus sellega, et S.S oleks teadnud, et nimetatud arve sisaldab lisaks tema, YY ja AA kuludele ka ÄÄ lennupileti kulu. Nimetatud arvel on viidatud ainult eelnimetatud kolmele mehele. Nagu S.S kohtus selgitas, andis ta arve koostanud FF -le konkreetsed juhised, et ÄÄ kulud tasub teine ettevõte (vt prot 3.05 lk 17). S.S-i sõnu kinnitab 28.3.2013 FF-le saadetud e-kiri pealkirjaga „Löö umbkaudu Dublini eelarve kokku ja tee arve“, mis lõpeb järgmiselt: „Esmaspäeval ütlen Sulle uue summa, mis kannan teisest ettevõttest.“ Et see nii võis olla, kinnitas ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud FF mööndes, et ta võis eksida (vt prot 24.04 lk 5-6). S.S-i ütlustele lisab usutavust ka fakt, et varem, seoses Nizza reisiga, toimiti samamoodi. S.S-i ja YY kulud maksis PERH, kaasade omad aga AS X (vt kohtuotsus p 29). Miks maakohus S.S-i selgitusi ei usu otsusest ei selgu. Otsuse punktis 38 on käsitletud ainult eelnimetatud e-kirja ja sedastatud lakooniliselt, et see ei saa tähendada seda, et ta oleks soovinud ÄÄ lennupiletite eest teise ettevõtte kaudu tasuda. Miks ei saa, see jääb mõistatuseks. S.S-i ütluste usutavust kohus ei analüüsi ja FF isegi ei maini. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et eeltoodud tõendid lubavad väita, et S.S tõepoolest ei teadnud ega pidanud ka võimalikuks, et tema poolt kinnitatud arve sisaldas ÄÄ lennupiletite kulu. Seetõttu ei saa ka öelda, et S.S oleks tegutsenud tahtlikult KarS § 16 tähenduses.
  1. Apellatsiooni esitas süüdistusaktis kannatanuna nimetatud AS X, kes vaidleb maakohtu otsuses toodud seisukoha vastu. Nimelt 30.11.2017 tegi Harju Maakohus kriminaalasjas otsuse, mille leheküljel 36, käsitledes prokuratuuri poolt apellandile esitatud kahtlustust ja vastava kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, asus maakohus seisukohale, et „on tuvastatud, et AS X on ise toime pannud arutatava asjaga haakuva kuriteo /…/“ Apellant leiab, et maaohtu niisugune sedastus on ekslik, vastuolus seadusega ja riivab tõsiselt apellandi õigusi ja vabadusi. Maakohus käsitleb alusetult apellanti kurjategijana vastuolus PS §-ga
  2. Apellant palub jätta Harju Maakohtu 30.11.
  3. a. otsusest kriminaalasjas nr 1-16-7539 lk-l 36 välja sõnad „on ise toime pannud arutatava asjaga haakuva kuriteo ning ta“ või muul viisil muuta viidatud otsust nii, et see ei sisalduks kohtuotsuses. MENETLUS RINGKONAKOHTUS JA KOHTUISTUNG
  4. Ringkonnakohtus 26.02.2018 toimunud avalikul kohtuistungil selgitas prokurör kriminaalmenetluse käiku seoses varasema kannata nu AS-i X menetlusstaatusega ning taotles jätta AS-i X esitatud apellatsioon läbi vaatamata. Prokurör selgitas, et 09.05.2017 esitas ta menetletavas kriminaalasjas YY-le ja S.S-ile uue süüdistuse KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.

§ 294lg 2 p 1, 3) ja § 201 lg 2 p 3, 4 järgi.

Samal päeval alustati kriminaalmenetlust AS-i X suhtes süüdistatavatele altkäemaksu andmise kahtlustuses, seega muutus sel päeval AS X kannatanust kahtlustatavaks. Kriminaalmenetlus AS-i X kahtlustuses lõpetati prokuratuuri poolt KrMS § 202 alusel 10.08.

  1. Süüdistatavate kaitsja toetas prokuratuuri taotlust AS-i X apellatsiooni läbivaatamata jätmise osas. AS-i X esindaja palus tema poolt esitatud apellatsioon läbi vaadata ning rahuldada. 26.02.2018 määrusega jättis ringkonnakohus AS-i X apellatsiooni läbi vaatamata, kuna AS-il X pole apellatsiooni esitamise õigust KrMS § 318 alusel. Prokurör toetas oma apellatsiooni ning vaidles kaitsja apellatsioonile vastu. Kaitsja vaidles prokuratuuri apellatsioonile vastu ning palus rahuldada süüdistatavate kaitsja apellatsioon. Süüdistatavad toetasid kaitsja apellatsiooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha kaitsja apellatsioonis toodud menetlusküsimuste kohta (I), analüüsib seejärel prokuratuuri apellatsioonis toodud väiteid seoses süüdistatavate 26

(38)reisidega Oktoberfestile (II), annab hinnangu kaitsja apellatsioonis tõstatatud materiaalõiguslikele ning tõendatuse küsimustele (III) ja käsitleb viimaks karistuste ning menetluskuludega seonduvaid probleeme ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV). I.
  1. Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, kui rajas süüdimõistva kohtuotsuse uuel süüdistusel, mis oli esitatud prokuröri poolt kohtuliku uurimise lõppstaadiumis ning erines kardinaalselt esialgselt kohtusse saadetud süüdistusest. Nimelt oli menetletava kohtuasja aluseks prokuratuuri 05.09.2016 koosatud süüdistusakt, millega YY ja S.S-i süüdistati KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 järgi selles, et nad pettusega lasid AS-il X tasuda oma puhkusereiside eest. Sellest süüdistustes prokurör 09.05.2017 kohtuistungil loobus ning esitas KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi uue süüdistuse, mille kohaselt ei tasunud AS X süüdistatavate reiside eest mitte ekslikult, vaid tegu oli pistisega. Sellest tulenevalt muutusid ka seni kriminaalasjas kannatanuna osalenud AS X ning selle juhid CC ja WW potentsiaalseteks kahtlustatavateks. Kaitsja leiab, et kui uus süüdistus sisaldab varasemaga võrreldes tunnuseid, mida kohtueelses menetluses ja/või kohtumenetluses ei ole uuritud, tuleb muudetud süüdistus tagasi lükata ning süüdistatavad neile inkrimineeritud kuriteos õigeks mõista. 8.
  2. Kohtukolleegium kaitsja eespool toodud seisukohaga ei nõustu ning märgib, et mõlemad süüdistatavad on eeluurimisel valinud passiivse kaitsetaktika ehk kasutasid oma õigust ütluste andmisest keelduda. Prokuröri selgituste kohaselt esitati isikutele süüdistus kelmuses just eeluurimisel kogutud tõendite ning tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal. Prokurör selgitas, et süüdistatavate kaitseversioon toimunust, mis esmakordselt kõlas alles kohtuliku uurimise käigus 27.04.2017 ja 03.05.2017 istungitel, tuli temale senise süüdistatavate passiivse kaitsetaktika tõttu üllatusena. 09.05.2017 toimunud kohtuistungil esitas prokurör uue süüdistusakti. Nähtuvalt maakohtu istungiprotokollist põhjendas prokurör 09.05.2017 toimunud kohtuistungil süüdistuse muutmist sellega, et kuulanud kohtuistungil ära süüdistatavad, AS X esindajad, reisikorraldaja, tekkisid süüdistajal kahtlused selles, et AS X CC isikus oli süüdistatavate poolt eksitusse viidud. Prokurör asus seisukohale, et analoogselt P OÜ-ga seotud episoodiga pakkus ka AS-i X nõukogu liige CC vastutasuna võimaluse, et AS X finantseerib puhkusereise nii YY puhul, kes osales vastutava juhatuse liikmena IT-valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ja vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste tegemisel kui ka S.S-i puhul, kes oli PERH-i IT-direktor ja 2010, 2011 aastal hankekomisjoni esimees või -liige, kui sama komisjoni esimees oli YY. Varasemast kvalifikatsioonist on seega täielikult muutunud vaid M. Kiligi tegevuse kvalifikatsioon, kuna temale enne pistise võtmist etteheidetud ei olnud. Uue süüdistuse järgi on selline etteheide talle tehtud kelmuse asemel, et ta on nii endale kui kolmandatele isikutele antud muu soodustusega nõustunud ja vastu võtnud, on toime pannud selle grupi poolt ning selline tegevus on uue süüdistuse esitamise hetkel kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi. (Kd VI lk 10-11) 8.
  3. Kohtukolleegium, osundab maakohtu seisukohaga nõustuvalt, et KrMS § 268 lg 2 annab prokurörile võimaluse kohtuliku l arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta või täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Tuleb nõustuda maakohtuga ka selles, et prokurör on seda korrektselt teinud, esitades uue süüdistuse kirjalikult kohtuistungil 09.05.2017 ning pärast nädalast vaheaega on kaitsja ja süüdistatavad olnud nõus kohtulikku arutamist jätkama. Nõustumata kaitsja positsiooniga süüdistuse muutmise lubamatusest kohtuliku uurimise lõppstaadiumis, märgib kohtukolleegium, YY puhul muutus tema käitumisele antud juriidiline hinnang selliselt, et kelmus kvalifitseeriti ümber pistiseks KarS § 293 lg 2 p 1, 3 järgi (alates 27
(38)01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi), kusjuures juba esialgse süüdistuse kohaselt oli talle esitatud süüdistus KarS § 293 lg 2 p 1 järgi analoogsetes episoodides OÜ P osas, seega menetluslikult kelmuse süüdistuse kaotamisega tema olukorda kergendati. See omakorda tähendab, et süüdistatavatele ning kaitsjale YY ning S.S-i käitumisele antud õigusliku hinnangu muutmine ei saanud tulla üllatusena, millele ei oleks saanud tõhusalt vastu vaielda. Kaitsja etteheide, et kuna prokuratuur ei ole pidanud kohtueelse menetluse staadiumis vajalikuks AS-i X osas pistise versiooni kontrollida, siis seda „viga“ ei saa kohtuliku uurimise käigus parandada, on eriti põhjendamatu olukorras, kus eeluurimisel valisid süüdistatavad passiivse kaitsepositsiooni, seega ei loonud menetlejale juba eeluurimisel võimalust kontrollida omapoolset versiooni toimunust ning prokuratuuril vajadusel kriminaalmenetlus lõpetada. Kaitsja põhjendused, miks ta ei pidanud kohtuliku uurimise käigus vajalikuks juba ülekuulatud tunnistajaid muudetud süüdistuse kontekstis täiendavalt ristküsitleda, vajadusel taotleda täiendavate tõendite kogumist, jäävad samuti alusetuks. Võistlevas kohtumenetluses tõendite uurimine ning vajadusel ka uute tõendite kogumine ning sellele järgnev uurimine toimub vahetult kohtuliku uurimise raames. Tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastamisel on kohus võistleva kohtumenetluse tingimustes olulisel määral seotud kohtumenetluse poolte tegevusega ja saab KrMS § 60 lg 2 kohaselt lugeda mingi tõendamisesemesse kuuluva asjaolu tõendatuks ning sellele kohtuotsuses tugineda üldjuhul vaid kohtumenetluse poolte tegevusele (tõendamisele) tuginevalt (3-1-1-91-07, p 6.4). Kui kaitsja otsustab jääda passiivsele positsioonile tunnistajate täiendava ristküsitluse osas ka kohtulikul uurimisel, siis selline kaitsetaktika ei ole süüdistajale ega kohtule etteheidetav. Kõik etteheited, mida kaitsja teeb seoses süüdistuse muutmisega oleks asjakohased üksnes juh ul, kui maakohus oleks süüdistatavate tegevust omaalgatuslikult ümber kvalifitseerinud ilma süüdistuse vastava muutmiseta prokuröri poolt. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistuse põhimõttelise muutmisega tekitas prokurör olukorra, kus tõhusa kaitse teostamine muutus objektiivselt võimatuks.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja argumentidega seoses väidetavate arvukate menetlusõiguse normide rikkumisega maakohtu poolt, mis kokku moodustavad kriminaalmenetlusõiguse normide olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. 9.
  2. Kaitsja heidab maakohtule ette, et tunnistaja FF ei olnud vastavalt KrMS § 2871 lg 3 nõuetele rakendatud. Kaitsja sedastab, et kohtuistungiprotokollist küll nähtub, et kõik KrMS § 2871 lg 3 nõuded on täidetud, kuid helisalvestuse kontroll lubab tuvastada, et tegelikult maakohus KrMS § 2871 lg 3 nõudeid täiel määral ei järginud. Kohtukolleegium sedastab, et KrMS § 158 lg 1 kohaselt võivad kohtumenetluse pooled kolme päeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist esitada kohtuistungi protokolli parandamiseks kirjaliku taotluse, mis lisatakse kriminaaltoimikusse. Kaitsja kohtuistungi protokolli parandamise taotlusi maakohtule esitanud ei ole, järelikult on ta nõustunud kohtuistungi protokolli sisuga, sh asjaoluga, et maakohus rakendas tunnistajat vastavalt KrMS § 2871 nõuetele. Riigikohus osundas, et KrMS § 155 lg 22 kehtestamise järel on säilinud KrMS § 158 lg 1 endises redaktsioonis, mille kohaselt võivad kohtumenetluse pooled esitada kolme päeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist kirjaliku taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku süstemaatilise tõlgendamise tulemusel leidis Riigikohus, et vaidlused kohtuistungi protokolli tegelikkusele vastavuse üle tuleb reeglina jätkuvalt lahendada KrMS §-s 158 sätestatud korras. Kui kohtumenetluse pool pole kolme päeva jooksul pärast kohtuistungi protokollile allakirjutamist esitanud taotlust selle parandamiseks, on ta nõustunud olukorraga, et kriminaalasja lahendamisel tuginetakse kirjalikus protokollis fikseeritud teabele (vt 3-1-1-38-12 p 16). 28
(38)Ülaltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et kaitsja etteheide tunnistaja FF nõuetekohase rakendamata jätmise kohta on alusetu. 9.
  1. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, kui sekkus ristküsitluse käiku ning sellega segas pooltel oma menetlusõiguste realiseerimisel otsustada mis küsimusi, millises sõnastuses ja järjekorras esitada. Kaitsja rõhutab, et valel ajal esitatud valed küsimused võivad nurjata kogu küsitluse ja nii kahandada poole jaoks vajaliku tõendi väärtust, või selle sootuks nullida. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist ning apellatsioonis viidatust esitas WW ülekuulamisel kohtunik küsimusi järjekorraväliselt prokuröripoolse küsitluse ajal. Kohtunik esitas järjekorraväliselt küsimusi tunnistaja CC kaitsjapoolse küsitluse ajal. Ei vasta tõele kaitsja apellatsioonis toodud väide, et kohtunik lubas esitada tunnistajatele küsimusi järjekorraväliselt kannatanu esindajal, kuna seda ei nähtu kohtuistungi protokollist. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et KrMS § 288 lg 6 kohaselt tekib kohtul õigus küsitleda tunnistajat, kannatanut või süüdistatavat alles pärast ristküsitlust. See tähendab, et kohus ei osale iseseisvalt ristküsitluses, vaid juhib seda KrMS § 288 kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et viidates sellisele minetusele maakohtu poolt oleks pidanud kaitsja ära näitama, kuidas konkreetselt oma sekkumisega CC ristküsitluse käiku on maakohus takistanud tema menetlusõiguste realiseerimist – „nurjas küsitluse, kahandas vajaliku tõendi väärtust või nullis seda“. Toomata apellatsioonis välja konkreetset arutluse käiku, kuidas maakohus takistas kaitsjal ristküsitluse käigus oma õiguste realiseerimist ja seega takistas kaitsetaktika teostamist, jääb kaitsja selline argument paljasõnaliseks. 9.
  2. Esitatud apellatsioonis väidab kaitsja, et maakohus keelas kaitsjal näidata WW küsitluse käigus viimasele ühte arvet, millega rikkus ristküsitluse reegleid KrMS § 288 lg 9 p 2 kohaselt. Kaitsja viitab seejuures kohtuistungi protokolli leheküljele 31 (Kd I lk 117). Kohtukolleegium kaitsja kriitikaga ei nõustu . KrMS § 288 lg 9 p 2 kohaselt võib ristküsitluse käigus kohtumenetluse pool esitada kohtule asitõendid või dokumente ning küsitleda tunnistajat nende autentsuse, päritolu ja omavaheliste seoste kohta. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist maakohus asjakohaselt selgitas kaitsjale, et kui kaitsja soovib dokumentide pinnalt esitada küsimusi, siis tuleb sellised kirjalikud tõendid enne (kohtule) esitada, kohus peab teadma, mida kaitsja tunnistajale vaatamiseks esitab. Kaitsja selgitas vastuseks, et ta soovib näidata tunnistajale arvet nr
  3. Edasi jätkus tunnistaja WW küsitlus kaitsja poolt sõnadega: „siin on arve 120204“ ning tunnistaja vastused kaitsja küsimustele seoses selle arvega (Kd I lk 117) , millest järeldub, et kaitsja näitas tunnistajale arvet nr
  4. Eeltoodust nähtub, et maakohus ei keelanud kaitsjal tunnistajale dokumenti näidata, vaid üksnes soovis veenduda, millist dokumenti kaitsja tunnistajale näitab, nagu seda nõuabki KrMS § 288 lg 9 p
  5. 9.
  6. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise ning uurimise reegleid, millega on rikutud kriminaalmenetluse võistlevat iseloomu. Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning osundab, et kohtuistungi protokollist nähtuvalt on iga esitatava dokumendi sisu refereeritud ja seda tõendina vahetult uuritud, mistõttu pole KrMS § 296 nõuete rikkumine tuvastatav. Kohtukolleegiumi hinnangul dokumentaalsete tõendite sellisel viisil uurimisel ei ole eiratud põhimõtet, mille kohaselt peab dokumendi avaldamise tulemusena eeskätt ilmnema, millisele dokumendis kajastuvale teabele kohtumenetluse pool tugineb ja milliste tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumist ta selle teabega kinnitada või ümber lükata soovib (vt 3-1-1-90-11, p 18). 29
(38)Ringkonnakohus ei nõustu seega kaitsja järeldusega, et maakohus sai tõendi sisust teadlikuks pisut varem, kui ette nähtud, mida tuleb arvestada kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumisena kogumis teiste rikkumistega. 9.
  1. Kaitsja nimetab kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumiseks ka maakohtu poolt kaitsja taotluste rahuldamata jätmist kahe isiku asjatundjana küsitlemise osas, millega maakohus rikkus KrMS § 47 lg 1 p-st 2 tulenevat kaitsjale antud tõendite esitamise õigust. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja kriitikaga selles osas ning osundab esmalt, et kaitsja poolt tõendite esitamise õigus ei tähenda kohtule iseenesest kohustust rahuldada kõik kaitsja poolt esitatud taotlused, sh tõendite vastuvõtmise osas. Käesoleval juhul nähtub kohtuistungi protokollist, et maakohus tuvastas põhjendatult ja õigesti, et kaks kaitsja poolt asjatundjaks nimetatud isik ei tea midagi tõendamiseseme asjaoludest menetletavas kriminaalasjas – neid ei saa pidada asjatundjateks kliendiürituste korraldamise alal, kuna kliendiürituste korraldamise ja toimumise viis on iga avaliku või eraõigusliku ettevõtte enda otsustada. S amuti ei puuduta menetletavas kriminaalasjas esitatud süüdistus maksuõigusliku vaidlust. Kohtukolleegium leiab, et maakohus jättis kaitsja taotluse kahe isiku asjatundjatena küsitlemise osas õigesti rahuldamata. Märkimist väärib seegi, et maakohus mõistis YY Oktoberfestiks nimetatud kliendiüritusega seotud episoodis õigeks, seega jääb arusaamatuks, kuidas võis maakohus kaitsja vastavasisulise taotluse rahuldamata jätmisega rikkuda süüdistatava kaitseõigust. II.
  2. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsust seonduvalt YY õigeksmõistmisega OÜ P poolt tasutud lennupiletite episoodides kuriteokoosseisu puudumise motiivil KarS § 293 lg 2 p 1 järgi. Prokurör on süüdistuse tekstist tulenevalt seisukohal, et pistise/altkäemaksu esemena on käsitletavad Tallinn-München-Tallinn lennukipiletid ning sellega seonduvalt on PERH-i juhatuse esimehele YY-le võimaldatud PERH-i poolt korraldatavatel hangetel osaleja OÜ-le P varaliselt hinnatavaid soodustusi. Kohtukolleegium süüdistuses toodud käsitlusega ning prokuratuuri seisukohaga ei nõustu ning vastuseks apellatsioonile märgib järgmist. 10.
  3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et prokuratuur toob apellatsioonis välja samu argumente, mis olid prokuratuuri poolt esitatud maakohtus. Nn Oktoberfesti episoodide osas prokuratuur sisuliselt ei nõustu maakohtupoolse tõendite hindamise tulemuse l tehtud järeldustega ning asub seisukohale, et kogumis uuritud tõendite pinnalt oleks pidanud maakohus asuma YY süüdimõistvale seisukohale. Kohtukolleegium märgib, et asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt. Siiski leiab kohtukolleegium, et asjakohane on prokuratuuri apellatsioonis toodud kriitika, et lubatavaks tõendiks ei saa lugeda kaitsja poolt maakohtule edastatud OÜ P töötaja SS kirjalike seletusi toimunud kliendiürituse kohta. Tegemist on oma sisult isikulise, mitte dokumentaalse tõendiga, seega poole taotlusel oleks maakohtus pidanud toimuma SSi ristküsitlus, mida aga toimunud ei ole. Sellele vaatamata, leiab ringkonnakohus, et SS kirjaliku seletuse tõendikogumist kõrvale jätmine ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist ega muutmist vaidlustatud episoodide osas. 10.
  4. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega nn Oktoberfestiga seotud episoodide osas, ei pea vajalikuks neid korrata ning vastuseks prokuröri apellatsioonile märgib järgmist. 30
(38)Süüdistuse kohaselt vastutasuna selle eest, et YY osales 2011 ja 2013 aastal toitlustusteenuse ostmise hankes OÜ P jaoks soodsate otsuste tegemisel ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks andis OÜ P juhatuse liige QQ talle varaliselt hinnatava soodustuse, mis seisnes kahel korral 2012 ja 2013 aastal lennupiletite Tallinn-München-Tallinn ostmises. Väärib märkimist, et mõlemad reisid olid ühepäevased ehk Münchenist lahkumisega saabumisele järgneval päeval. Mõlemast reisist võttis osa OÜ P juhatuse liige QQ ise. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et mõlema reisimisega seotud kulutusi kajastas OÜ P nõuetekohaselt oma raamatupidamises. Prokuratuuri apellatsiooni keskseks argumendiks on, et tegemist ei olnud „kliendiüritusega“, vaid YY-le soodsate otsuste eest vastutasuks meelelahutusüritusega Oktoberfesti alal. Prokurör rõhutab, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et PERH-i juhtidel ja OÜ P esindajatel oleks olnud jagada olulist tööalast infot või edasise koostöö mõttes sisulisi tööalaseid teemasid. Ringkonnakohus prokuratuuri sellise käsitlusega ei nõustu ning osundab, et KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Tulenevalt sama paragrahvi
  1. lõike esimesest lausest ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (Vt nt RKKK lahendeid nr 31-1-109-12, p. 10; 3-1-1-24-05, p 14; nr 3-1-1-31-10, p 9; nr 3-1-1-106-10, p 8; nr 3-1-1-68-11, p 10 ning nr 3-1-1-97-11, p 15.3). Käesolevas kriminaalasjas heidetakse YY-le süüdistuses ette vastutasuna korruptiivsete otsuste tegemise eest varaliselt hinnatava soodustuse saamist lennupiletite näol. Kohtukolleegium leiab, et sellest tulenevalt ei tohi prokuratuur sisustada YY-le esitatud süüdistust Oktoberfesti meelelahutusliku iseloomuga, vaatamata tuvastatud asjaolule, et reisi nimetuseks oli Oktoberfesti reis. Süüdistuses ei heideta YY-le ette, et OÜ P ega kolmas osapool oleks tasunud Oktoberfesti raames toimunud meelelahutuslike ja vabaaja veetmise ürituste eest. Münchenis toimunut süüdistus üldse ei käsitle, seega on asjakohatud kõik prokuratuuri argumendid, et Münchenis ei toimunud YY-le suunatud tööalast kliendiüritust. Kuna süüdistus ei sisalda etteheidet, milles täpselt seisnes nn Oktoberfesti meelelahutusreis, millist prokuratuuri veendumusel ei saa nimetada tööalaseks kliendiürituseks, ei sisalda etteheidet, kes kandis väidetava meelelahutusürituste kulud ja kuidas kulutuste kandaja on seotud YY-le etteheidetava ebaseadusliku tegevusega, siis ei saa käsitleda ka lennupileteid hüvena soodsate otsuste tegemise eest. Lisaks ei ole kriminaalasjas kummutatud ka põhjendatud kahtlus, et YY osales reisil oma ametialaste kohustuste täitmiseks, mille kasuks tunnistavad reisi ühepäevane pikkus, reisi maksumuse nõuetekohane kajastamine P OÜ raamatupidamises, OÜ P juhatuse liikme QQ osavõtt reisist. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse YY õigeksmõistmise osas KarS § 293 lg 2 p 1 järgi OÜ P poolt tasutud lennupiletite episoodides muutmata. III.
  2. Kohtukolleegium vastab kaitsja apellatsiooni argumentidele esmalt YY KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.

§ 294lg 2 p 1, 3) järgi süüdimõistmise osas. 31

(38)11.
  1. Kaitsja on seisukohal, et YY-le etteheidetav ametialane tegu ei ole mitte ainult tõendamata, vaid ka määratlemata. Kaitsja leiab, et süüdistus ei selgita, millistes konkreetsetes tegudes seisnes süüdistatava osalus riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel. Esitatud apellatsioonis toob kaitsja välja, et YY ise ei kuulunud süüdistuses nimetatud IT-hangete komisjonidesse. YY on küll täitnud oma põhikirjalist ülesannet ja moodustanud kõik süüdistuses nimetatud hankekomisjonid kuid puudub etteheide ja tõendid, et ta oleks komisjoni töösse sekkunud. Kaitsja märgib, et hankemenetluse nr 125642 korralduse järgi oli YY küll iseenda poolt määratud komisjoni esimeheks, kuid vastava hankemenetluse otsuse kohaselt oli selle komisjoni esimees S.S. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et YY osalus hangete korraldamisel ei ole tõendatud, kuna YY oli hangete korraldamise eest vastutav juhatuse liige, tema korraldusega moodustati ITvaldkonna riigihanke komisjonid (II kd, lk 259-270), kusjuures tarkvaralitsentside ostmiseks moodustatud komisjonis oli ta selle esimees, tema sõlmis AS-ga X lepinguid (vt II kd, lk 208-215; V kd, lk 76-129). Maakohus järeldas s eega, et YY osa oli hangete korraldamisel, parima pakkuja väljaselgitamisel ja nendega lepingute sõlmimisel olulise kaaluga. Kohtukolleegium asub kaitsjaga nõustuvalt seisukohale, et maakohus on tõendite uurimise ja hindamise järgselt jõudnud ekslikule seisukohale, et tarkvaralitsentside ostmiseks moodustatud komisjonis hankemenetluses nr 125642 oli YY komisjoni esimeheks ehk osales hanke võitja väljeselgitamise otsustusprotsessis. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus võttis vastu ning kohtuistungi protokollist nähtuvalt uuris menetleja 30.03.2016 vaatlusprotokolliga vaadeldud dokumente, mis puudutavad AS-ga X seotud ja süüdistuses nimetatud hankeid, ei veendunud maakohus süüdistuse väite paikapidavuses, et YY vastavalt oma enda korraldusele tegelikult ka kuulus otsuse tegemise ajal nimetatud riigihanke komisjoni koosseisu. Väärib tähelepanu, et prokuratuur ei pidanud vajalikuks esitada maakohtule AS-ga X ja süüdistusega seotud hankekomisjonide otsuste väljatrükke paberkandjal, vaid esitas osa vaatlusprotokollis kajastatud dokumentidest koos protokolliga CD-plaadil. Nähtuvalt kohtule digitaalsel kujul esitatud hankemenetluse viitenumbriga 125642 riigihanke komisjoni otsuse protokollist ei võtnud YY nimetatud komisjoni tööst osa. Otsuse protokollist nähtuvalt esitati hankele üks pakkumus – AS X poolt. Hankekomisjoni esimehe S.S-i ja liikme S. Nirgi poolt nimetatud pakkumine tunnistati edukaks. Seega süüdistuses toodud asjaolu, et YY osales infotehnoloogia riigihangete komisjonides, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel, ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. 11.
  2. Esitatud apellatsioonis asub kaitsja seisukohale, et süüdistuses ei tehta YY-le ühtegi etteheidet, kuidas tema võis sekkuda hankekomisjonide poolt hankevõitja valimise otsustusprotsessi. Kaitsja arvates ei saa sellisteks etteheideteks pidada üksnes fakti, et YY oli PERH juhatuse esimees, kes on vastutav IT-valdkonna järelevaatamise eest, on kohustatud tagama rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise ning avaliku ülesande ausa ja erapooletu täitmise, kelle pädevusse kuulub formuleerida hank

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.