← Eesti

1-21-8090/9

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8090 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marv

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi Prokurör Süüdistatav Einar Ivaste isikukood: 36509182740; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; keskharidus;xxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Einar Ivaste

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Einar Ivaste ei pane 1 aasta ja 2 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Einar Ivaste peab: 2.

  1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 2.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 3.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Einar Ivastet osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 4.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Einar Ivastet registreerima end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Einar Ivaste peab esitama tõendi esmase hindamise läbimise kohta kriminaalhooldajale. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav PõhjaEesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare Haiglas. 5.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.

jaanuarist 2022, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

  1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Einar Ivastelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 141,12 eurot ja sundraha 581 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 722,12 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 400 euro ulatuses.
  3. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Einar Ivastel tasuda menetluskulud kokku 722,12 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 60,18 eurot ja viimasel
  4. kuul tuleb tasuda 60,14 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  5. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Einar Ivastet süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et ta juhtis tahtlikult 05.04.2021 kella 20:34 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxx. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,49 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 järgi on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani E. Ivaste toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Einar Ivaste ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. E. Ivaste tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 6-kuulise vangistusega.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui E. Ivaste ei pane 1 aasta ja 2 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

Samuti juhul, kui E. Ivaste täidab tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus. Mõista E. Ivastelt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 141,12 eurot ja sundraha 581 euro ulatuses, kui kohtuistung toimub

  1. aastal. Sundraha 400 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada E. Ivastel tasuda menetluskulud summas 722,12 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. E. Ivaste tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 141,12 eurot ja sundraha 981 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 400 euro ulatuses, sest E. Ivaste ei tööta ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. E. Ivastelt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 141,12 eurot ja sundraha 581 eurot, s.o menetluskulud summas 722,12 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada E. Ivastel menetluskulud kogusummas 722,12 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.