lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 1.08.2018 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuud ja 15 päeva, ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 15 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati Dmitri Viksi karistuse kandmist tema kahtlustatavana kinnipidamisest 2.04.
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Dmitri Viksi on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 31-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Dmitri Viksi tuleb vangistusest 2
MS § 238 lg 2 järgi karistati vangistusega 2 kuud.
lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 25.04.2005 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust alates 3.09.2004. Harju Maakohtu 8.07.2008 määrusega Dmitri Viksi vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatusega, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Dmitri Viksi pani katseajal toime mitmeid uusi kuritegusid. Harju Maakohtu 8.02.2010 otsusega Dmitri Viksi tunnistati süüdi
lg 2 p 4 ja 7, § 214 lg 2 p 1, § 263 p 1 ja § 320 lg 1 järgi ning teda karistati
lg 1 alusel 7-aastase vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 7.12.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aasta 7 kuu ja 12 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise algust arvestati kinnipidamise päevast 8.05.
lg 2 p 4 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta.
lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele 4 kuud ja 15 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3.05.2018.
ja 75 sätteid kohaldades määrati, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 7 kuud ja 15 päeva vangistust, täitmisele kui Dmitri Viksi ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
Katseaeg algas kohtuotsuse kuulutamisel. Ka sel korral ei suutnud Dmitri Viks katseaega edukalt läbida ja pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 2.11.2020 otsusega, millega pöörati täitmisele ka Harju Maakohtu 1.08.2018 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Eelnev osutab asjaolule, et kriminaalhooldus ja isegi mitte mitmed pikad vangistused ei ole täitnud oma eesmärke - ei ole mõjutanud Dmitri Viksit kuritegude toimepanemisest hoiduma. Dmitri Viksi on varasemalt kahel korral vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Esimesel korral pani Dmitri Viksi katseajal toime mitmeid uusi kuritegusid. Teisel korral kriminaalhooldus ebaõnnestus käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu ja karistus pöörati uuesti täitmisele. Dmitri Viksi kandis ära temale liitkaristusena mõistetud 7 aasta 7 kuu ja 12 päeva pikkuse vangistuse. Ka pikk ärakantud karistus ei mõjutanud Dmitri Viksit seaduskuulekalt käituma ja ta pani pärast karistuse ärakandmist taaskord toime uue kuriteo. Mõistetud vangistusest osa määrati kohesele kandmisele ja osa jäi tingimisi, kuid Dmitri Viksi pani katseajal jälle toime uue kuriteo, mille eest ta nüüd liitkaristusena vanglakaristust kannab. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas Dmitri Viksi vabaduses narkootikume. Aastal 2020 diagnoositi tal narkosõltuvus. Kinnipeetava sõnul on tal motivatsioon narkootikumidest loobuda, et elada koos perega normaalset elu. Motivatsiooni on suurendanud laste sünd. Kohtuistungil Dmitri Viksi kinnitas, et tal on narkosõltuvus diagnoositud. Tartu Vangla iseloomustuses märgitu ühes Dmitri Viksi enda ütlustega kogumis tõendavad, et Dmitri Viksi on narkosõltlane. Kalduvus narkootikume tarvitada suurendab uue, eelkõige samaliigilise kuriteo – narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise - toimepanemise riski. Kaaludes Dmitri Viksi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine vangistuse ajal, vestlused erinevate spetsialistidega, lähedaste, elukoha ja töökoha olemasolu vabaduses) ja vastu rääkivaid asjaolusid (ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, isik, varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades Dmitri Viksi varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab Dmitri Viksi narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Dmitri Viksi soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et Dmitri Viksi korduvalt karistatud ja ka varem vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ta kannab kuuendat reaalset vangistust. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Dmitri Viksi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Süüdimõistetu kohtuistungil rõhutas perekonna olemasolu, mis motiveerib teda nüüd kuritegevusest hoiduma. Ent samas süüdimõistetu kinnitas ka, et tema naine oli lapseootel, kui 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.