) § 271 lõikest
lg 2 alusel taotluse läbi vaatama, kuna see ei ole lubatav ja seda ei saa puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta.
lg 4 sätestab, et hankeasjas avalduse, sealhulgas kaebuse käiguta jätmisel on avalduse esitaja kohustatud avalduse puudused kõrvaldama kahe tööpäeva jooksul käiguta jätmise määruse kättesaamisest arvates. Tegemist on seaduses sätestatud tähtajaga, mida kohus pikendada ei saa. Sellisel seisukohal on ka õiguskirjandus (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2013. Lk 760). Isegi kui tegemist oleks kohtu määratud tähtajaga, siis puudub selle pikendamiseks mõjuv põhjus (
Kohtule ei ole usutav, et kaebaja ei leidnud kahe tööpäeva jooksul aega isegi mitte riigilõivu tasumiseks. Kaebajal oli võimalus kavandada oma tegevus nii, et see arvestab alates 26.09.2022 (vaidlustuse esitamine) toimuva hankevaidlusega ja sellele seaduses kehtestatud väga lühikeste menetlustähtaegadega. S.h arvestades, et kaebaja esitas kaebuse kohtualluvuse järgi valesti ning Tallinna Halduskohtu 28.10.2022.a määrusest lähtudes sai kaebaja prognoosida, millal teeb kohus järgmised menetlustoimingud. Kohtuasja lahendamise tähtaeg asja menetlusse võtmise korral oleks olnud 12.12.2022 ehk aega menetlustoimingute tegemiseks oleks Tartu Halduskohtul olnud äärmiselt napilt. 6. Kaebaja esitas 17.11.2022.a avalduses ka vastuväite kohtu tegevusele menetlustähtaja määramisel. Kohus jätab vastuväite rahuldamata, selle põhjendused kattuvad määruse punktis 5 tooduga. 7. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv hiljemalt 17.11.2022. Kaebaja ei ole teatanud riigilõivu tasumisest. Kohtute infosüsteemist riigilõivu tasumist ei nähtu. Kohus tagastab kaebuse
lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebus ei vasta
Riigilõivu tasumata jätmine toob
Kui kaebaja ei tasunud riigilõivu, siis puudub vajadus hinnata, kas ühe või mitme 15.11.2022.a määruses küsitud selgituse andmata jätmine oleks kujutanud endast asja läbivaatamist takistavat puudust. 8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kohus selgitab, et andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (
Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.