Obsah (4)

§ 114§ 199§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2022, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13095 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus V

§ 114pde 1 ja 5 ning teda karistati 20 aastase vangistusega.

Samuti tunnistati V. Kabanov süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning teda karistati 1 aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 20 aastat vangistust.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. V. Kabanov mõisteti

§ 114

p 1 järgi õigeks ning

§ 114

p 5 järgi karistati teda 17 aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti V.

Kabanovile

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi mõistetud karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti talle 17 aastat vangistust. V. Kabanovi karistusaeg algas

1. aprillil 2011 ja lõppeb
2. aprillil
4. Tartu Vangla esitas
5. augustil 2022 Tartu Maakohtule taotluse V. Kabanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
6. Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrusega jäeti V. Kabanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
9. Positiivsena tõi maakohus V. Kabanovi puhul välja tööhõives osalemise, riigikeele ja keevitaja kutse omandamise. Samuti selle, et V. Kabanov on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening", „Agressiooni asendamise treening“, „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treeningu“ kinnistavad vestlused. Samas on erinevate programmide läbimine vangistuses ka ootuspärane – vangla täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärgiks ongi mh kinnipeetava kriminogeensete riskide maandamine, kinnipeetava arengu toetamine tema haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu, et tõsta tema õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et vaatamata viha juhtimisega seotud programmidele esineb V. Kabanovil ka kontrollitud keskkonnas füüsilisi konflikte kaaskinnipeetavatega, mille näiteks on hiljaaegu, s.o augustis 2022, toimunud intsident, mis on päädinud V. Kabanovi suhtes kriminaalmenetluse alustamisega. Sellest võib järeldada, et vangla iseloomustuses kirjeldatu – V. Kabanovi puhul vajavad veel arendamist solvangutele reageerimise, vihaga toimetuleku ning konflikti vältimise oskus – vastab tõele ning tema edukamat resotsialiseerumist silmas pidades on jätkuvalt mõistlik pühenduda enesearengut toetavatele programmidele ja enda igakülgsele harimisele, et lubadus õigusvastaste tegude toimepanekuga mitte jätkata, oleks toetatud tema vastavasisulise püsiva siseveendumuse ja õiguskuulekusest kantud käitumisaktidega. MÄÄRUSKAEBUS
10. Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu V. Kabanovi kaitsja advokaat G-J. Aasmaa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
11. Maakohtu siseveendumuse kujunemine V. Kabanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise jätmise kohta ei ole jälgitav ja maakohus ei ole seda sisuliselt põhjendanud. Maakohus on lubamatult tuginenud vaid sellele, et V. Kabanovi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Samas ei võtnud maakohus arvesse, et kannatanu provotseeris V. Kabanovit. Viimane saab aru, et käitus valesti. V. Kabanov on vangistuses veetnud 11 aastat. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tal on olemas kindel elukoht, sissetulek pensioni näol ja toetavad lähedased. Allutades V. Kabanovi elektroonilise järelevalve alla, on tema üle tagatud kontroll. Vabaduses saaks ta oma elu uuesti järje peale, tööle asuda ja perega koos elama hakata. Kui V. Kabanov peaks veel kuus aastat vangistuses viibima, subkultuuri 2 mõju süveneks ja tema rehabiliteerimine raskeneks. Maakohus ei ole määruses välja toonud edasikaebamisekorda ja on seega oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et V. Kabanovit ei ole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
13. Nimelt sätestab

§ 76

lg 4, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 10. Nagu määruskaebusest tuleneb, on V. Kabanovi käitumine vangistuses paljuski positiivne. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja rehabiliteerivaid tegevusi, tegelenud enesearendamisega, omandades keevitaja kutse ning võtnud osa majandustöödest. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Samas ei tekita tema varasem elukäik piisavat kindlust, et tema ennetähtaegse vabastamise täidaks oma eesmärki ja V. Kabanov enam kuritegusid toime ei paneks. Ta viibib kolmandat korda vangistuses ja omab ühte kehtivat kriminaalkaristust. Seega on tema kuritegelike hoiakutega juba üritatud tegeleda, kuid tulutult.

§ 76

lg 4 kohaselt tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel muu hulgas arvesse võtta ka kuriteo toime panemise asjaolusid. V. Kabanov kannab karistust röövmõrva eest, olles varem toime pannud vargusi. Seega võib V. Kabanov kuritegusid toime panna majanduslikel põhjustel, kasutades selleks ka vägivalda. Ja kuna vägivallakuritegude tagajärjed võivad olla rasked, peab V. Kavanovi retsidiivsusrisk olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike. Praegusel juhul see nii aga ei ole. Seda näitab esmalt juba tõsiasi, et käesoleva aasta augustis kasutas V. Kabanov vanglas kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Nimelt ründas ta

1. augustil
2. a kaaskinnipeetavat ja tema suhtes kohaldati
3. augustil 2022 täiendavaid julgeolekuabinõusid (vt käskkiri nr 2-22/1-2/252). Õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on aga ennetähtaegse vabastamise üks peamine sisuline eeldus (vt RKKKm nr 1-14-10087, p 33). Kui kinnipeetav ei suuda vanglas vajalikul määral kehtivale korrale alluda, ei tekita see kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et ta vabaduses suudaks täie kindlusega täita kõiki kontrollnõudeid- ja kohustusi. Seetõttu on maakohus õigustatult leidnud, et tema vägivaldsus ei ole vajalikul määral kinnipidamiskohas veel maandamist leidnud. Samuti omab ta kehtivat distsiplinaarkaristust noomituse näol, mistõttu on ekslik määruskaebuses märgitu, et V. Kabanovit ei ole distsiplinaarkorras karistatud.
4. V. Kabanovi aeg ei oleks samuti vabaduses aktsepteeritavate tegevustega sisustatud. Nimelt puudub tal kindel töökoht. Varasemalt ei suutnud ta vabaduses püsivat töökohta aga hoida, vajas tihti vaheldust ja ei olnud tihtipeale rahul saadava töötasuga. Sissetulekut hankis ta töö tegemise asemel läbi varguste ja röövimiste. See kõik ei loo just head eelsoodumust selleks, et V. Kabanov leiaks vabaduses kindla töökoha ja et tal oleks püsivust seda hoida. Seda enam, et tegelikkuses ootavad teda vabaduses ees suured võlgnevused, mis vajavad kohest reageerimist. Siinkohal on oht, et kui V. Kabanov endale kindlat töökohta ei leia, võib ta sissetulekut hankida läbi varavastaste kuritegude.
5. Vangla hinnangul on V. Kabanovi vägivaldsust suurendanud ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kuigi V. Kabanov on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi, ei pruugi sellest just kuigi palju kasu olla, kui ta jätkuvalt alkoholi ja narkootikume mingi osana oma elust tolereerib. Vangistuses on tema kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta 3 vabaduses neist suudaks eemale hoida. Talle võib ju määrata keelu mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuid füüsiliselt ju keegi teda takistada ei saa. Kriminaalkolleegium ei ole sellest tulenevalt veendunud, et V. Kabanov suudaks selgi korral alkoholist ja narkootikumidest hoiduda, mis aga igal juhul suurendab temast lähtuvat retsidiivsusriski.
6. Kuna inimesed kipuvad oma käitumist kordama, võib eeldada, et V. Kabanov hakkab jälle kuritegusid toime panema. Eriti olukordades, kus tekivad konfliktid ja missuguseid situatsioone ei ole elus kuidagi tegelikkuses vältida võimalik. Pole kuigivõrd alust arvata, et praegune vangistus oleks suunanud V. Kabanovi õiguskuulekale teele ja ta enam kuritegusid toime ei paneks. V. Kabanovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
7. Mis puudutab kaitsja väidet, maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, sest maakohtu määruses puudub viide kaebekorrale, siis on see ekslik. Maakohus on korrektselt ära näidanud, kuidas on võimalik kohtumäärust edasi kaevata.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
9. oktoobri
10. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11. V. Kabanovi kaitsja advokaat G-J. Aasmaa taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 180 eurot (sealhulgas käibemaks 30 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 180 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V. Kabanovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4