1-20-8830/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8830 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2022 määrus Tarmo Liigusele Tartu Maakohtu
3. detsembri 2020 otsusega mõistetud kandmata karistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tarmo Liigus (isikukood 38612252734), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 21.12.2020 otsusega, mis jõustus 06.01.2021, karistati Tarmo Liigust KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel T. Liiguse eelvangistuses 06.07.2022-07.07.2020 viibitud 2 päeva ning karistusest jäi kanda 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pööratud 11 kuud 28 päeva vangistust T. Liiguse suhtes täielikult täitmisele, kui T. Liigus ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust.
6. 20.05.2021 registreeriti maakohtus kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti karistuse täitmisele pööramist, kuna T. Liigus rikub järjepidevalt registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu 27.05.2021 määrusega, mis jõustus 16.06.2021, jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendati T. Liiguse katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 21.09.
8. 17.06.2021 registreeriti maakohtus teine kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti registreerimiskohustuse mittetäitmise tõttu karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 09.08.2021 määrusega, mis jõustus 02.09.2021, jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendati T. Liiguse katseaega kolme kuu võrra.
9. 10.12.2021 registreeriti maakohtus kolmas kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti jätkuvalt registreerimiskohustuse mittetäitmise tõttu karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 28.12.2021 määrusega, mis jõustus 18.03.2022, jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendati T. Liiguse katseaega 1 kuu võtta.
10. 14.09.2022 registreeriti maakohtus neljas kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti registreerimiskohustuse mittetäitmise ning sotsiaalprogrammist välja arvamise tõttu T. Liiguse kandmata karistuse täitmisele pööramist.
11. Tartu Maakohtu 28.09.2022 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele T. Liigusele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust. 6.
12. T. Liigus ei ilmunud registreerimisele 30.03.2022, 06.07.2022 ja 10.08.2022, mida tõendab ka registreerimisleht. Lisaks arvati süüdimõistetu välja sotsiaalprogrammist, kuna T. Liigus ei ilmunud sotsiaalprogrammi tundi 10.08.2022 ja 16.08.
13. Süüdimõistetu selgitas puudumisi ja rikkumisi sellega, et unustas tulla või pidi tööl viibima. Nõuetekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Isikule anti 16.08.2022 võimalus teha järele 10.08.2022 tegemata jäänud sotsiaalprogrammi tund, kuid hooldusalune ei ilmunud kohale ega teavitanud puudumisest. 6.
14. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et T. Liigus on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja ka sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. T. Liigus on oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud, vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Samuti tuleb kriminaalhooldusametnikule esitada tema poolt nõutud vormis tõendid ja ametnik ei pea aktsepteerima tõendeid, mida ta ei pea usaldusväärseks. Ei ole eluliselt usutav, et eelmine kriminaalhooldaja ei andnud T. Liigusele uue kriminaalhooldaja kontaktandmeid. Ka unustamine ei ole kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisel vabandavaks asjaoluks. Maakohus inimlikult mõistis, et süüdimõistetul on kohustused nii tööga kui ka perekonnaga seoses, kuid paljud inimesed käivad tööl ja hoolitsevad enda pere eest. 6.
15. Maakohtule ei ole ka esitatud tõendeid, et T. Liiguse terviseseisund takistaks temal kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustust täita, s.o karistust kanda. Seetõttu ei pea kohus käesolevalt asjakohaseks T. Liigusele määrata lisakohustust psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks, sest kriminaalhoolduse rikkumised on seotud pigem T. Liiguse enda suhtumisega nõuete ja kohustuse täitmisesse, mitte tema terviseseisundiga. T. Liigus ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et käia registreerimistel eelneval kokkuleppel kohal ja osaleda sotsiaalprogrammis. Suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest T. Liigusel on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne – ta on ka ise selgitanud, et ei mäleta endale mõistetud karistust. T. Liigusele on juba antud mitmeid võimalusi, võttes arvesse iseenda ja oma pere, sh lapse, heaolu, enda käitumist korrigeerida, kuid seda ei ole juhtunud. Käesolevas menetluses jõustunud kohtuotsust ümber ei hinnata. Kriminaalhooldus on ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine T. Liiguse käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks, mistõttu tuleb karistus ära kanda vangistuses. Määruskaebus
16. Tartu Maakohtu 28.09.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Liigus, kes ei ole rahul maakohtu määrusega. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 7.
17. T. Liigus on hea pereisa, töötab elektrikuna, teeb ka palju haltuurat, et oma pere eest kulud katta. Tema ainus kriminaalne rikkumine viimasel ajal oli peretüli abikaasaga. T. Liigus on 2 kuulutatud psühhiaatrite ja töötukassa ekspertide poolt töövõimetuks, töötukassas veel teovõimetuks, aga nii võimetu ta päris pole. Tal on raskusi kohtumiste, kellaaegade, kuupäevade meelespidamisega, tekstidesse süvenemisega, vahest kerged ärevushäired ja tõenäoliselt ennast ümbritsevate inimeste valesti arusaamine väljaspool kodu. Süüdimõistetu selgitab kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuid pärast süüdimõistmist ja vägivalla sotsiaalprogrammi on suhted abikaasaga paremaks läinud. 7.
18. Käitumiskontrolli osas leiab süüdimõistetu, et endine kriminaalhooldusametnik oli liiga range tema vastu, ta kartis teda, kartis kaotada tööd, kartis oma pere tuleviku pärast, kuid pärast erakorralisi ettekandeid muutus kriminaalhooldusametnik leebemaks. Sundtoomise kohaldamine oli kriminaalhooldusametniku tegemata töö või Omniva süü, kelle kirjad kohale ei jõua või kes helistada ei oska. Uue kriminaalhooldaja juures on ta kohal käinud peaaegu kõik korrad. Mitteilmumised olid seotud tööga hõivatusega ning sotsiaalprogrammi mitte ilmumist peab ta kriminaalhooldaja trikiks põhjuseta puudumine saada vms. Kohtuotsuses oli lause, et karistust ei pöörata täitmisele, kui T. Liigus ei pane toime uut kuritegu, mis oli tal peamine lause, mis meeles püsis. Mitteilmumised on valesti ebainimlikult korraldatud ja sotsiaalprogrammi võib ta järgmine kord kasvõi algusest peale läbi teha, kui selle korraldajad on kogenumad. T. Liigus leiab, et ka tema uus kriminaalhooldusametnik ei ole piisavalt pädev ja kuna ta on umbes 90% visiitidest peaaegu kahe aasta jooksul täitnud ja kohale jõudnud ettenähtud ajaks, siis üheks aastaks reaalset algupärast karistust terveks aastaks kandma minna või üldse reaalselt vangistust kanda on inimõigustevastane. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
20. Vaidlust ei ole selles, et T. Liigus on rikkunud kriminaalhooldusega määratud registreerimiskohustust ning ei ole osalenud nõuetekohaselt sotsiaalprogrammis. Süüdimõistetule on korduvalt vastu tuldud, kuid ta ei ole võtnud selles osas midagi ette, et nõuetekohaselt registreerimiskohustust täita või sotsiaalprogrammis osaleda. Süüdimõistetu suhtes on koostatud korduvaid erakorralisi ettekandeid ning talle on vastu tuldud, et ta oma käitumist muudaks, kuid nagu maakohus on märkinud, siis on T. Liigusel tekkinud karistamatuse tunne, mis nähtub selgelt ka tema määruskaebusest. Süüdimõistetu ei ole esitanud ühtegi tõendatud argumenti selle kohta, miks ta ei ole nõuetekohaselt osalenud sotsiaalprogrammis ning ei ole täitnud registreerimiskohustust. Seejuures ei näe süüdimõistetu süüd mitte endal, vaid süüdi on kriminaalhooldusametnikud või programmide korraldajad, kes ei ole süüdimõistetu hinnangul pädevad. Lisaks ei ole süüdimõistetu millegagi tõendanud, et ta ei ole tervisest tulenevalt võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Kriminaalhooldusametnik ei ole süüdimõistetule lapsehoidja, vaid süüdimõistetu peab ise huvi tundma, et kõik nõuded ja kohustused saaksid korrakohaselt täidetud. Süüdimõistetu puhul kõik muud rikkumistele reageerimise viisid on käesolevaks ajaks ammendunud. Ringkonnakohtu hinnangul, kuna kriminaalhooldus ei ole nõuetekohaselt saanud pika aja jooksul toimida, ei ole võimalik reageerida rikkumistele leebemate meetmetega kui karistust täitmisele pöörates. Süüdimõistetu on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline kriminaalhooldusele alluma, põhjendades oma registreerimiskohustusi rikkumisi alusetute õigustustega. Süüdimõistetu ei ole midagi ette võtnud ega pole ka pärast korduvaid erakorralisi ettekandeid ennast muutnud. Kriminaalhooldus on karistus nagu vangistus, mida tuleb täita tervikuna, mitte oma soovide järgi valikuliselt, kuid millest süüdimõistetu aru ei saa. KrMS § 409 kohaselt on jõustunud kohtuotsust ja -määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seega, süüdimõistetu arutluskäik selle kohta, kuidas jõustunud kohtuotsusega 3 määratud karistuse kandmine on inimõigustevastane, on alusetu. See, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi ja selle tõttu ta karistus täitmisele pööratakse, on tema enda risk.
21. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
22. septembri 2022 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Aarne Sarjas 4