Tsiviilasi nr. 2-22-106014 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2022.a. Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number

§ 43lg 2).

1. Jätta menetluskulud asjas poolte endi kanda.
2. Hagejal on õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 3 alusel, esitades kohtule vastava taotluse 2 aasta jooksul aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti, so hiljemalt 31.12.2024.a.
3. Toimetada määrus kätte pooltele ning edastada pankrotihaldur Andrus Õnnik’ule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Avalduse asjaolud ja kohtu seisukoht
4. Holm Bank AS esitas 18.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1667,71 euro saamiseks (tsiviilasi nr 2-22-106014). Kohus tegi 21.02.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.03.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik J.V. esitas 09.03.2022 nõudele vastuväite. Seetõttu kohus 21.04.2022 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1

§ 31lg 7). Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (Fi

MS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Pankrotiseaduse (

) § 35 loetleb pankroti väljakuulutamise tagajärjed, muuhulgas pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

§ 43

lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta.

§ 43

lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel

§ 43

lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

§ 44

lg.1 kohaselt, pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. TsMS § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul. 5. Seega kohus, juhindudes TsMS § 423 lg 3 ja

§ 43

lg 2 sätestatust, jätab Holm Bank AS-i hagi J.V.’i (pankrotis) vastu laenuvõla ja kõrvalnõuete saamiseks läbi vaatamata, kuna kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot. Hageja võlausaldajana saab oma nõuded esitada kostja kui võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks üldises korras. 6. Menetluskulud. TsMS § 168 lg. 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, tuginedes Riigikohtu 06.01.2010 määrusele nr 3-2-1-154-09 p 14, et ühe poole pankrotistumine hagi läbivaatamata jätmise põhjusena on asjaolu, mida pooled ei saanud ette näha ega mõjutada. Seega kohus leiab, et õiglane ja põhjendatud on käesolevas asjas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 3 , lg 4-6 on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti, so hiljemalt 31.12.2024.a. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2