KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- november 2022 Kohtuasja number 1-20-5288 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Sergei Makovi (isikukood 38306292235) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- oktoobri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Sergei Makovi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru pooled abiprokurör Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- oktoobri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le Sergei Makovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 114 eurot, sealhulgas käibemaks 19 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Makovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 114 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- augusti 2020 otsusega tunnistati Sergei Makov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 214 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S. Makovile liitkaristuseks 5 aastat ja 10 kuud vangistust, mille kandmise aja algust arvati
- oktoobrist 2019 ning karistusaeg lõppeb
- augustil
- Viru Vangla esitas
- septembril 2022 Viru Maakohtule materjalid S. Makovi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur S. Makovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- oktoobri 2022 määrusega S. Makovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused S. Makovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
- On positiivne, et vangistuse ajal on S. Makov käitunud seaduskuulekalt, ta on osalenud tööhõives ja suhtub töötamisse positiivselt ning ka ennetähtaegse vabastamise korral on tal olemas töökoht. Ta on huvitatud enda võlgade tasumisest ning tal on olemas ka toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Samuti on S. Makov läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kus ta osales aktiivselt, oli kõrgelt motiveeritud tegelema uue materjali omandamise ja enda poolt kavandatud muutuste säilitamisega, tegi kodutöid sisukalt ja põhjalikult analüüsides ning arutles kohtumisel sisukalt kaasa. Pärast programmi läbiviimist teadvustab S. Makov enda peamisi riskiolukordi ning toob edukalt välja alternatiivseid teguviise, kuidas vabanedes nendes olukordades toimida. Muutuse ringi kohaselt asub S. Makov aktiivse tegevuse faasis, töötades ka vanglas enda vabanemisjärgsete eesmärkide nimel. Ta toob välja enda eesmärgid ning realistliku plaani nende saavutamiseks, on motiveeritud need ellu viima, hoiduma edaspidistest õigusrikkumistest ning elama õiguskuulekat elu. Need asjaolud viitavad S. Makovi soovile end parandada, kuid kohtu hinnangul on tema uue kuriteo toimepanemise risk vaatamata neile positiivsetele asjaoludele siiski liialt suur, et S. Makov ennetähtaegselt vabastada.
- S. Makovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ka vanglas viibib ta kolmandat korda. See näitab, et tema kuritegelike hoiakutega on varemgi erinevate vangistuste jooksul tegeletud, kuid seda tulutult: S. Makov on jätkanud kuritegude toimepanemist, sooritades eriliigilisi kuritegusid. Viimase kohtuotsusega karistati S. Makovi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku korduva käitlemise eest grupis ning nelja väljapressimise toimepanemise eest. Seega pani S. Makov toime rasked esimese astme kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil, seades ohtu nii rahvatervise kui ka isikute tervise ja vara. Selliste raskete kuritegude toimepanemine tähendab, et S. Makovi retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kohus aga ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et S. Makovi hoiakud on vangistuse ajal niivõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Seejuures ei saa arvestamata jätta ka asjaolu, et juba varem on S. Makovi vabastatud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kuigi siis suutis S. Makov 6-kuulise katseaja kestel järgida kriminaalhoolduse nõudeid ning katseaja edukalt läbida, oli ta võimeline elama vabaduses seaduskuulekalt vaid 2,5 aastat, pannes seejärel toime praeguse vangistuse aluseks olevad kuriteod. See näitab, et pikk vangistuses viibimine S. Makovi edasist õiguskuulekust ei taganud ning ainuüksi eeskujulik käitumine vangistuses ei ole määrav, nentimaks tema muutumist paremuse poole. S. Makovi käitumine, sh kuritegude arv ja raskus ning tema roll toimepandud kuritegudes (ta oli pigem organiseerija) näitab tema ohtlikkust ja annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist.
- S. Makovi õigusvastast käitumist võib soodustada tema sõltuvusainete (eelkõige narkootikumide) tarvitamine. Meditsiiniosakonna andmetel on S. Makov narkootikumide kuritarvitaja. Ta alustas narkootikumide tarbimist 13-aastaselt ning perioodil 2007.–
- aastani tarvitas narkootikume igapäevaselt (heroiini, metadooni, kokaiini ja fentanüüli). S. Makovi on kriminaalkorras karistatud narkootikumide tarvitamise eest kinnipidamisasutuses. Ta tunnistab, et 2
(6)tal oli uimastiprobleem ning mõistab, et narkootikumide tarvitamine tekitab kahju nii talle kui ka teda ümbritsevatele inimestele.
- aastal läbis S. Makov vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni, kus osales meelsasti rehabilitatsiooniosakonna tegevustes. Ta läbis erinevaid sõltuvust käsitlevaid tegevusi, millest omandas enda jaoks vajalikku infot. Enam S. Makovil enda väitel narkootikumidega probleeme ei ole, kuna ta on oma elustiili muutnud. Arvestades aga S. Makovi varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega ning analüüsides tema suhtumist sõltuvusainete tarvitamisesse, kahtleb kohus, et S. Makov suudab vabaduses uimastitest loobuda, karsket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kuigi praeguses vangistuses on S. Makov läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mis peaks aitama probleemsetes olukordades toime tulla, ei pruugi narkootikumide tarvitamisest vabanemine siiski nii lihtne olla, kui S. Makov loodab. Vangistuses on tema kainus küll tagatud, kuid vabaduses võib olukord muutuda. S. Makovi tarvitamisharjumus on võrdlemisi pikaajaline. Vabaduses ta oma probleemiga ei tegelenud, vaid pidas narkootilisi aineid hoopiski lahenduseks raskustega toime tulemiseks. Seega esineb mõningane tagasilanguse oht. Arvestada tuleb sedagi, et individuaalse täitmiskava kohaselt on S. Makovile alles
- aastaks planeeritud kinnistavad vestlused sõltuvusainetest hoidumisest. Kohtu hinnangul on nende vestluste läbimine S. Makovi puhul oluliseks tingimuseks edaspidise õiguskuuleka elu tagamisel.
- Vangla iseloomustusest nähtuvalt kasutab S. Makov probleemide lahendamisel vägivalda ega oska leida muid lahendusi. Ta keskendub pigem enda heaolule, mõtlemata tagajärgedele. Ta ei suuda enne tegutsemist peatuda ega mõelda oma tegude võimalikele negatiivsetele tagajärgedele. Ta suudab küll püstitada realistlikke eesmärke, kuid võib jääda hätta nende saavutamisel.
- Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades puudub kohtul piisav kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära S. Makovi uusi kuritegusid. S. Makovist lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta kuritegude toimepanemist jätkata ja seetõttu ei saa teda ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Makovi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, paludes maakohtu määrus tühistada ja S. Makov ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes ning kohaldas vääralt materiaalõigust, kuna hindas tõendeid ja KarS §-s 76 loetletud asjaolusid valikuliselt. Kohus põhjendas S. Makovi vabastamata jätmist eelkõige tema varasemate kuritegude ja kehtiva karistatusega, kuid jättis arvestamata S. Makovi positiivse käitumise vangistuse jooksul. Sisuliselt lähtus kohus eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus ei vähene aja jooksul ning eeskätt seetõttu ei saa S. Makovilt eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Kuigi kohus tuvastas hulgaliselt S. Makovi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jäi kohus üldsõnalisteks selle põhjendamisel, miks on jätkuvalt suurem kaal S. Makovi varasemal elukäigul. Tegelikult kohus positiivsete asjaoludega sisuliselt ei arvestanudki.
- Aja jooksul on ennetähtaegse vabastamise nõudeid muudetud paindlikumaks (näiteks elektroonilise valve kohaldamisega seotud nõuded, lühendatud minimaalselt ärakantava karistuse tähtaega kuuelt neljale kuule jmt). S. Makov on täitnud kõik tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeltingimused. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, tema käitumine on olnud vangistuse ajal korrektne ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi, mille tagasiside oli positiivne. S. Makov on tunnistanud oma probleemi narkootikumidega ja on kinnitanud, et enam tal seda probleemi ei ole ning ta on valmis alluma narkootikumide tarvitamise keelule. S. Makovi 3
(6)resotsialiseerumise väljavaated on head, tal on olemas elukoht, toetavad lähedased ja töökoht ning varem ei ole ta kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kohtumäärusest ei selgu, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele olukorras, kus seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. Ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik meede. S. Makov on vangistuses olnud väga pikka aega ning puudub alus väita, et tema käitumine ei ole vangistuse ajal muutunud. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, tekib küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ning miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule pikaajaline vanglakaristus.
- S. Makovi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ka ühiskonna huvidega. Kunagi vabaneb S. Makov nii või naa ning mõistlik on ta vabastada ennetähtaegselt koos elektroonilise valve ja käitumiskontrolliga. See aitaks tal valutumalt sulanduda ühiskonda koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning asuda tööle. Ennetähtaegne vabanemine võimaldaks S. Makovil suhelda teda toetava abikaasa ja lastega. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kõigepealt peatub ringkonnakohus kaitsja üldistel seisukohtadel.
- Esiteks küsib kaitsja, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele olukorras, kus seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. Vale on arusaam, et õiguskuulekust ei võeta ennetähtaegse vabastamise menetluses arvesse. Seda tehakse: KarS § 76 lg 4 kõneleb süüdimõistetu käitumisest karistuse kandmise ajal. See aga ei tähenda, et vanglas hästi käitunud inimene tuleb igal juhul vabastada. Vabastatakse selline inimene, kellelt saab piisava tõenäosusega oodata kuritegudest hoidumist. Mõnikord viitab kuritegevusvabale elule tõesti (muu hulgas) inimese korralik käitumine vanglas. Sellisel käitumisel võib aga retsidiivsusriski hinnates olla ka väga väike tähendus. Nii on see nt olukorras, kus kuritegude riskiallikad asuvad väljaspool vanglat – nt on seniseid kuritegusid soodustanud isiku majanduslikud probleemid või sõltuvusained, mis pole vanglas üldiselt kättesaadavad. Seetõttu tuleb mõne inimese puhul leida, et sõltumata eeskujulikust käitumisest vanglas tuleb tal vangistus lõpuni kanda. Niisugust järeldust ei saa väärata see, et sellisel juhul pole süüdimõistetul motivatsiooni vanglas korralikult käituda. Isegi kui tal sellist motivatsiooni pole, peab ta vanglasse jääma – sest KarS § 76 lg 4 eeldused pole täidetud, st temast lähtuv uute kuritegude oht on liiga suur. Motivatsiooni aga võiks selline inimene leida sellest, et talle võidakse korraliku käitumise tõttu kohaldada mingeid vangalasiseseid soodustusi (vangistusseaduse (VangS) § 22) või vähemasti ei karistata teda distsiplinaarkorras.
- Ka soovib kaitsja teada, et kui eelduseks on see, et inimese käitumine ei muutu, siis kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ning miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule pikaaegne vangistus. On tõsi, et vangistuse primaarne eesmärk on inimese suunamine õiguskuulekale teele (VangS § 6 lg 1). Samas aga ilmneb sellestsamast sättest seegi, et vangistusel on veel teinegi eesmärk: õiguskorra kaitsmine. Lisaks sellele leitakse õigusteoorias, et preventiivsete eesmärkide kõrval on karistuse mõte endiselt ka kurjategijale tema kuriteo eest talle ebameeldival moel kätte maksmine ehk tasumine (Kiris, Pikamäe, Sootak. Sanktsiooniõigus. 2017, II/27 ja 89). Niisiis on karistus vangistuse näol põhjendatud ka siis, kui pole (kuigivõrd) alust loota, et see muudab inimese õiguskuulekaks: esiteks on vanglas olles uute kuritegude sooritamine keeruline ja teiseks peab inimene lunastama oma süü, olles allutatud talle ebameeldivale meetmele.
- S. Makovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb seega KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust sellele, kas temalt on piisav alus oodata kuritegevusvaba elu või mitte. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule selle hinnangu andmisel ulatusliku 4
(6)otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Makovi vabastamata jättes kaalutlusviga ning põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa S. Makovi vaatamata tema suhtes esinevatele positiivsetele asjaoludele siiski vabastada. Seejuures ei tuginenud kohus ka pelgalt S. Makovi senistele kuritegudele ja tema karistatusele, vaid tõi välja ka tegurid, mis võivad tema kuritegelikku käitumist jätkuvalt soodustada.
- S. Makovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Varem on teda karistatud raskendavatel asjaoludel toime pandud tahtliku tapmise ja kinnipeetavana narkootilise aine tarvitamise eest. Praegust vangistust kannab ta narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja väljapressimiste eest. See tähendab, et S. Makov on pannud toime raskeid kuritegusid ning kuivõrd üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, siis võib S. Makovilt ka edaspidi karta raskete kuritegude toimepanemist. Kõigiti põhjendatult viitas maakohus sellele, et sellise inimese ennetähtaegseks vabastamiseks peab tema retsidiivsusrisk olema väga madal, kuid S. Makovi puhul seda öelda ei saa.
- Kuna vangistust kannab S. Makov juba kolmandat korda, siis tuleb järeldada, et varasemad vangistused talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud ning seetõttu on igati põhjust kahelda, kas sellist mõju saab loota ka praegusest vangistusest iseenesest. Tõsi on see, et selle vangistuse ajal on S. Makov käitunud õiguskuulekalt ning on täitnud talle ette nähtud individuaalset täitmiskava. Siiski ei räägi S. Makovi vangistusaegne õiguskuulekas käitumine kuigivõrd palju selle kohta, et ka vabaduses jätkaks ta oma elu õiguskuulekalt. Nimelt on põhjust arvata, et varem pani S. Makov kuritegusid toime majanduslikel põhjustel ning soodusteguriks oli seejuures ka tema sõltuvusainete tarvitamine ja kehv probleemide lahendamise oskus. Et need riskitegurid aktualiseeruvad eelkõige vabaduses, ei ütle S. Makovi vangistusaegne õiguskuulekas käitumine nende jätkuva olemasolu või vähenemise kohta just kuigivõrd – on kõigiti võimalik, et vabaduses jätkab S. Makov nende tegurite mõjul kuritegude toimepanemist.
- Ohtu, et S. Makov võib jätkata majanduslikel põhjustel kuritegude toimepanemist, suurendab asjaolu, et tal on palju võlgu. Kuigi vabaduses on S. Makovil olemas kindel töö- ja elukoht ning toetavad lähedased, siis need olid S. Makovil olemas ka viimaste kuritegude toimepanemise ajal – siiski ei hoidnud need tema kuritegusid ära. Seetõttu ei saa neile iseenesest positiivsetele asjaoludele lootma jääda nüüdki.
- Mõningat kuriteoriske maandavat mõju võib loota S. Makovi poolt vanglas läbitud sotsiaalprogrammist. Siiski ei anna seegi programm kindlust, et edaspidi suudab S. Makov jätkata oma elu õiguskuulekalt. Ohuteguriks on S. Makovi varasem narkootikumide tarvitamine. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et S. Makov alustas juba varases nooruses narkootikumide tarvitamist ning muu hulgas on ta neid süstinud. Ka tema kuriteod on olnud seotud narkootikumide tarvitamisega. S. Makovi enda väitel tal narkootikumide tarvitamisega enam probleemi ei ole, sest ta on oma elustiili muutnud. Ringkonnakohus jagab maakohtu kahtlust, kas kõnealune riskitegur ikkagi on maandatud. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et S. Makov läbis sõltuvusrehabilitatsiooni ka varasema vangistuse ajal. Siiski hakkas ta uuesti narkootikume tarvitama ja neid ka müüma.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- oktoobri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja S. Makoviga nõupidamisele kulus tal 45 minutit ning määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 114 eurot, 5
(6)sealhulgas käibemaks 19 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu S. Makovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)