← Eesti

1-16-1078/19

Obsah (7)§ 263§ 120§ 199§ 418§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 17. märts 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-16-1078 (14260102646) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi s

§ 263

lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav G.M , isikukood: xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - Pärnu Maakohtu 22.11.2011.a otsusega

§ 120

,

§ 199

lg 2 p 1 ja

§ 418

lg 1 järgi lõpliku karistusega 8 kuud ja 27 päeva vangistust

§ 74alusel tingimisi 3-aastase katseajaga.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 05.09.2015.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada G.M

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta 10 (kümme) kuud vangistust G.M-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui G.M ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata G.M katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada G.M-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. 2. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 176 lg 1 p 2; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista G.M-ilt välja menetluskulu järgmiselt:    sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot; sundtoomise kulud 49,40 (nelikümmend üheksa eurot ja nelikümmend senti) eurot; kaitsjatasu 216,00 (kakssada kuusteist) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et G.M on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 910,40 (üheksasada kümme eurot ja nelikümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 75,87 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 75,83 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700015283 ning selgituse “G.M, otsus nr 1-16-1078, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2

(4)Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus G.M-i süüdistatakse selles, et tema 27.juulil 2014a kella 23:45 ajal viibides Võru linnas Lembitu tn 4 maja ees pargis muruplatsil so avalikus kohas, rikkus korrakaitseseaduse §-is 55 sätestatud põhimõtet ; olles ise alkoholijoobes pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi korduvalt käte ja jalgadega T. E. ja kehasse, millega tekitas kannatanule parema silma all hematoomi, nina põrutuse, rindkere põrutuse ning põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega G.M pani toime

§ 263lg 1 p 1 järgi avaliku korra raske rikkumise vägivallaga.

Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus G.M-i süüditunnistamist

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistamist vangistusega 10 kuud.

§ 74

alusel jätta vangistuskaristus G.M-i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.M ei pane 2-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda G.M katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.M aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.M , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. 3

(4)Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.M-i süüdi tunnistada

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.M-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (43,20, 43,20, 48,00, 81,60) kokku 216 eurot (tl 62-66, 70-74, 75-78, 94-98) ning sundtoomise kulud kokku 49,40 eurot (tl 38-39, 69). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. G.M on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades seda, et süüdistatav ei tööta, käib G.M-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades G.M-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 910,40 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.