KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-18-2832 17. veebruar 2020 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Laris

§ 424lg 2 järgi ja karistati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1 aasta vangistusega.

§ 74

lg 1-3 alusel kuulus koheselt kandmisele 2 kuud vangistust ning 10 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Katseajal pidi O.N järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustati O.N mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt O.N on rikkunud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike kriminaalhoolduseosakonda registreerimisele. 16.12.2019 O.N ei ilmunud registreerimisele. järel 11.06.2018 O.N kirjutas seletuses, et ei saanud tulla 29.05.2019 saadetud kutse peale registreerima 04.06.2018 kuna ei olnud kodus ja ei saanud kutset kätte. Kohe, kui kutse kätte sain ilmusin Jõhvi talitusse registreerimisele. 15.08.2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et tarvitasin 14.08.2018 alkoholi ning hiljem alkoholijoobes olles tarvitasin veel ka amfetamiini. 06.01.2020 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerima 16.12.2019 kuna olin haiguslehel 18.12.2019-ndani. Peale seda käisin arstide juures ja tundsin ennast väga halvasti. Tulin siis registreerima, kui oli parem olla. Mul on väga halb immuniteet ja on vaja veel käia arsti juures uuringutel 1 kuu. 11.06.2019 registreerimisel oli O.N-ile selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Hooldusalusele oli selgitatud kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. Teda oli teavitatud kriminaalhooldusosakonna töökorraldusest ja kriminaalhooldusametniku ülesannetest ning tegevusest katseajal. Selgitatud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tagajärgi. 1 Alates 27.12.2018 oli O.N arvel tööotsijana Eesti Töötukassas. Alates 01.11.2019 töötab hooldusalune xxx ametlikult. 18.12.2019 helistas O.N ja teavitas kriminaalhooldusametnikku, et ei saanud 16.12.2019 registreerima tulla, sest on haiglas ravil ja peale seda koju tulles läheb haiguslehele. Teab täpselt, et 03.01.2019 peab minema arstile ja siis lõpetatakse haigusleht. Seetõttu kriminaalhooldusametnik leppis O.N-iga kokku, et seoses haigusega tuleb registreerima Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusse 06.01.2020. Kriminaalhooldusametnik palus hooldusalusel tuua ka haigusleht või arstitõend, kuid O.N ütles, et seda on raske arstilt kätte saada, kuid püüab tuua. 08.01.2020 tehtud kriminaalhooldusametniku poolt järelepäring xxx OÜ-sse. 10.01.2020 saadud vastusest järelepärimisele selgus, et O.N oli statsionaarsel ravil xxx-s 03.12.2019-11.12.2019 ja TVL 03.12.2019-17.12.2019. Edasi suunati ambulatoorsele ravile xxx 18.12.2019-20.12.2019. Välja kirjutatud tööle 21.12.2019. Kontroll 20.01.2020 infektsionisti juures. Seega O.N valetas, et ei saa registreerima 2019 aasta detsembri kuus kuna on haiguslehel ja läheb arstile 03.01.2020 ning siis lõppeb haigusleht. Ametnik andiski loa tulla registreerimisele 06.01.2010. Tegelikult selgus vastusest järelepärimisele, et ta oli välja kirjutatud haiguslehelt juba 21.12.2019. O.N ei ilmunud registreerima 2019 aasta detsembrikuu jooksul. Vastavalt

§ 74

lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1,

§ 74

lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7, § 77 lg 3¹ või § 87¹ lg 4,5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pöörmise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust, mille peale tuleb reageerida. Ta teatas telefonitsi 18.12.2019, et ei käinud registreerimas 16.12.2019, kuna oli haiglas ja on edasi ambulatoorsel ravil ja haiguslehel kuni 03.01.

1. seetõttu määras kriminaalhooldaja uueks registreerimisajaks 06.01.
2. xx 10.01.2020 vastusest aga tuleneb, et O.N oli välja kirjutatud tööle 21.12.
3. Seega valetas O.N enda haiguslehel viibimise kohta ajavahemikus 21.12.2019-03.01.
4. Arvestades seda, et süüdimõistetu on järginud rahuldavalt kontrollnõudeid, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Kohus leiab, et O.N-ile määratud katseaja pikendamine aitab tal edaspidi elus vältida seaduserikkumiste toimepanemist ning motiveerib täitma kontrollnõudeid. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas 2 püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada O.N-i katseaega 1 kuu võrra so kuni 15.06.
5. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusametniku Ando Pajo 11.02.2020 erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada O.N-ile Harju Maakohtu 15.05.2018 otsusega määratud katseaega 1 kuu võrra so. kuni 15.06.
6. Määruse ärakiri saata süüdimõis tetu kriminaalhooldusosakonnale. O.N-ile ja Viru Vangla Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Larissa Prokopenko 3