1-21-8283/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-8283 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Andrei Havrjuki tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Havrjuki (Havrjuk; isikukood 37901173715) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Andrei Havrjukki 08.12.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-218283 KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmise algusajaks luges 30.10.
8. Lisakaristusena võttis kohus temalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 2 aastaks. Kohtuotsus jõustus 19.02.
10. Viru Vangla esitas 12.08.2022 Viru Maakohtule materjalid Andrei Havrjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad Andrei Havrjuki ennetähtaegset vabastamist.
11. Viru Maakohus jättis 02.09.
12. a määrusega Andrei Havrjuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
13. Vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht. Vanglas distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on osalenud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tulevikueesmärkideks on teha tööd (eelistatult Soomes, kus tal on vajalikud kontaktid olemas) 1 ning hoolitseda eakate vanemate ja poja eest. Asjaolu, et Andrei Havrjuk viibib alates 18.07.2022 avavanglaosakonnas ja et seal viibides ei ole temal esinenud ühtegi korrarikkumist, iseloomustab teda positiivselt ja võiks rääkida tema vabastamise kasuks. Arvestades seda, et enne käesoleva karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo toimepanemist oli isik allutatud kriminaalhooldusele ja ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid vabaduses korduvalt ning see tingis karistuse täitmisele pööramise, siis on kohane, et Andrei Havrjuk tõestab pikema aja jooksul suutlikkust käituda normikohaselt just avavangla režiimis. 3.
14. Andrei Havrjukil on neli kehtivat kriminaalkaristust – kõik karistused on mõistetud seetõttu, et süüdimõistetu on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kuritegude toimepanemise muster kordub ja ilmselgelt ei ole Andrei Havrjuk teinud vajalikke järeldusi temale eelmiste samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistusest. Ta ei ole suutnud hoiduda alkoholijoobes mootorsõiduki rooli istumisest, olgugi, et teda on varasemalt korduvalt sama teo eest karistatud ja ta on kandnud reaalset vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamisasutuses. Isiku alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel on selge põhjuslik seos, samuti on tal diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ka ise tunnistab. Sõltuvusravil ta viibinud ei ole, kuid
15. aastal on lasknud ennast kodeerida. Antud asjaolu näitab isiku vajadust, aga ka motivatsiooni, leida abi alkoholi probleemiga toimetulekuks. Varasemalt läbinud programmi „Liiklusohutusprogramm“. Pärast programmi „Eluviisitreening“ läbimist hindab enda võimet alkoholile „ei“ öelda väga kõrgeks, kõrvalist abi ja toetust ei soovi, saab sellega ise hakkama. Maakohus aga ei välistanud, et sama muster võib korduda. Sotsiaalprogrammi läbimine üksi ei saa veel tagada, et vabaduses ei hakka Andrei Havrjuk jälle alkoholi tarvitama ega pane sellest tingituna toime uusi kuritegusid. Samuti ei piisa ainult probleemi olemasolu tunnistamisest, vaid sellega tuleb ka aktiivselt tegeleda. Lisaks sellele on oluline, et Andrei Havrjuk kasutaks alkoholisõltuvusest vabanemisel ka nö välist abi, kas siis ravi, psühholoogi või muu toetava võrgustiku näol. 3.
16. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest Andrei Havrjukiga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et peamiseks probleemiks, mis muudab tema kuritegelikult ohtlikuks, on alkoholi liigtarvitamine ja impulsiivsus. Tuleb tähele panna, et süüdimõistetut on neljal korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Isikut, keda on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest, ei saa usaldada vaid tema lubaduste alusel. Arvestades toimepandud kuritegusid, ei saa järeldada Andrei Havrjuki hoiakute ja liikluskäitumise muutumist. Kohtuistungil märkis Andrei Havrjuk, et on võtnud eesmärgiks alkoholi üldse mitte tarvitada 6 kuud. See võib olla programmi kontekstis kohane eesmärk, kuid arvestades tema senist elukäiku nägi maakohus faktis, et Andrei Havrjuk ka edaspidi, s.o 6 kuu möödumisel, alkoholi tarvitab, ohtu. Võttes arvesse süüdimõistetu varasemat nö tagasilangust ja uue kuriteo toimepanemist, siis asus maakohus seisukohale, et arutataval juhul ei ole ühe sotsiaalprogrammi läbimisega Andrei Havrjukist lähtuvad alkoholi tarbimisega seotud riskid täielikult maandatud, mistõttu võib erinevate negatiivsete asjaolude kokkulangemisel realiseeruda uued kuriteod. 3.
17. Sõnades on ta motiveeritud käitumist muutma, kuid varasem käitumine annab aluse selles kahtlemiseks. Kuna isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid, siis risk uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks on olemas (joobes juhtimine). Andrei Havrjuki viimane kriminaalkorras karistatav käitumine viitab suurele ohule, et vabaduses olles jätkab ta liiklusalaste kuritegude toimepanemist, millega seab ta ohtu lisaks endale ka teised kaasliiklejad ning sellise käitumisega võivad kaasneda väga traagilised tagajärjed. Seega jäävad maandamata riskid, et Andrei Havrjuk võib taas alkoholi tarvitanuna asuda juhtima mootorsõidukit. 2 3.
18. Lisaks ei ole süüdimõistetu individuaalne täitmiskava täielikult täidetud. Vabastamist ei tingi ka töökoha olemasolu, kuivõrd majanduslik olukord isiku kuritegelikku käitumist kuigivõrd ei mõjuta. Andrei Havrjuki vanemad olid ka viimase kuriteo toimepanemise ajal võrdlemisi eakad, kuid see ei mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. Inimlikult on arusaadav, et isiku lähedased vajavad abi, kuid iseseisvalt see süüdimõistetu vabastamise aluseks ei ole. Samuti nendib kohus, et ka poja olemasolu ei takistanud Andrei Havrjukil kuritegeliku käitumise jätkamist ja ta oleks pidanud oma isarollile, vastutusele ja eeskujule mõtlema enne seda, kui pani toime uue kuriteo. Ka märkis maakohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Riskiprotsente aga kohtupraktikast tulenevalt kasutada ei või. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 02.09.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse Andrei Havrjuk, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada teda ennetähtaegselt vangistusest. 4.
21. Andrei Havrjuk arvab, et pärast 11 kuu pikkust vangistust ei esine tema suhtes selliseid olulisi asjaolusid, mis kaaluksid üles tema seadusekuuleka käitumise ja välistaksid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise. Kohus on seadnud peamise rõhu tema alkoholilembusele, mida ta ei vaidlusta, kuid arvab, et see ei saa olla alus vabastamata jätmiseks. Ta vanemad on haiged ja poeg on tagasi Eestis, ta on valmis võtma vastutuse perekonna ees ning kohta alkoholile tema elus ei ole. On teinud iseseisvalt otsustuse täielikult keelduda alkoholist. Ta on kolmandat kuud avavanglas ning väljaspool vanglat rikkumisi ei ole olnud, ka ei ole tuvastatud alkoholi tarvitamist. Seoses kuue kuu mainimisega kohtuistungil, selgitab Andrei Havrjuk, et programmis õpetati võtma tähtajaks kuus kuud, mille jooksul ei tohiks alkoholi tarvitada. 4.
22. Kuivõrd tal on võetud juhiload ära kaheks aastaks ning temalt konfiskeeriti sõiduauto, ei ole tal võimalik pikka aega uusi kuritegusid toime panna. Kuriteod pani ta toime enda juhilubadega ja enda sõiduautoga. Jätkuvestlustes osalemine ei saa olla vabastamata jätmise aluseks, tal on võimalus sotsiaalprogramm läbida kriminaalhooldusel. Samuti saab vabaduses täisväärtuslikult pöörduda arsti, psühholoogi poole ja pere saab talle samuti toeks olla. Ka on ta nõus võtma kohustuse anda laboratoorseid vereproove. Pikaajalise seadusliku käitumisega vanglas ja teadliku keeldumisega edasiselt alkoholi tarvitada, on ta veendumusel, et on saavutanud oma paranemise. Kohtul puudusid ka alused kahelda prokuratuuri ja vangla seisukohtades, sh riskiprotsentides. 4.
23. Kohus tugines paljuski eelmistele karistustele ja endisele suhtumisele alkoholi, kuid ei motiveerinud, miks need kaaluva üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Samuti on kohtunik Jaanika Kõrgmaa varasemalt ta sama süüteo alusel vahistanud ning ka tõkendit pikendanud, mistõttu oleks ta pidanud taanduma KrMS § 49 lg 1 p 2 alusel. Sellega rikuti ka EIÕK § 6 lg-t
24. Ka on määruses märgitud kohtuistungi aeg vale – kirjas 26.08, kuid tegelikult oli 29.
25. Kohus on suhtunud formaalselt ja tähelepanuta tema vabastamise otsustamisse. Perekondlik olukord on peamine tõsine motivatsioon alkoholist loobumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Andrei Havrjuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 3
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
28. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
29. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtunik Jaanika Kõrgmaale võimalik ette heita seda, et ta ei ole taandunud KrMS § 49 lg 1 p 2 alusel, kuigi ta tegi Andrei Havrjuki suhtes nii vahistamismääruse kui ka pikendas tõkendi kohaldamise tähtaega (kriminaalasjas nr 1-217378) samas süüteo asjas. Viidatud alusel peab kohtunik taanduma kriminaalasja arutamisest üld- ja lühimenetluses. Seda põhjusel, et eeluurimistoimingute tegemisel on kohtunikul võimalik tutvuda materjalidega, tuleb hinnata kuriteo kahtluse olemasolu, mis võib tekitada kahtlusi kohtuniku erapooletuses hilisemal süüküsimuse lahendamisel. Täiteasjades aga ei otsustata isiku süü ega karistuse üle, mistõttu KrMS § 49 lg 1 p 2 alusel ei ole kohtunikul alust taanduda. Täitmiskohtunik saab lahendada täiteasju isegi siis, kui ta on eelnevalt samas kriminaalasjas teinud kohtuotsuse. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-78-09 07.10.
30. a määruse punktis 7 selgitanud, et „täitmiskohtunik saab lahendada kohtuotsuse täitmisega seonduvaid küsimusi ka juhul, kui ta on eelnevalt samas asjas teinud süüdimõistva otsuse. Kohtunikul ei teki taandumiskohustust KrMS § 49 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuotsuse täitmise menetluses ei otsustata isiku süü ega karistuse üle.“ Kui täitmisasju võib lahendada kohtunik, kes on otsustanud isiku süü ja karistuse üle, ei ole põhjust jaatada taandamisalust olukorras, kus kohtunik on tegelenud vaid eeluurimistoimingutega.
31. Ringkonnakohus leiab, et Andrei Havrjuki ülejäänud arvukad vastuväited tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisele ei anna samuti alust tema määruskaebuse rahuldamiseks. Maakohus on arvestanud nii Andrei Havrjukki iseloomustavate positiivsete kui ka negatiivsete asjaoludega. Sealjuures toonud välja, millest tingituna on alus arvata, et on jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks ning seda nõuetekohaselt põhistanud. Samuti on maakohus põhjendanud, miks vaatamata süüdimõistetut iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele ei ole siiski võimalik Andrei Havrjukki ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Maakohtuga saab nõustuda, et peamiseks riskiteguriks on alkoholisõltuvus, mis on otseses seoses Andrei Havrjuki poolt toime pandud arvukate kuritegudega. Kuivõrd maakohtu määrus on põhjendatud ja veenev, rikutud ei ole menetlus- ega materiaalõiguse norme ning ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei ole vajadust vastata kõigile määruskaebuses välja toodud argumentidele, kuna maakohus on seda sisuliselt juba teinud. Asjaolu, et Andrei Havrjuk ei nõustu maakohtu seisukohtadega, ei too kaasa tema vangistusest vabastamist. Viga kohtuistungi toimumise kuupäeva osas (ühes numbris) ei oma asja sisulisel lahendamisel mingit kaalu. Maakohtu põhjalik ja hästi motiveeritud määrus ei tekita vähimatki kahtlust selles, et kohus oleks suhtunud asja lahendamisse pealiskaudselt.
32. Kuigi maakohus on selgitanud, millest tulenevalt ei ole võimalik vangla riskihinnangut arvestada, ei nõustu Andrei Havrjuk sellega ning leiab, et maakohtu seisukoht on alusetu. Maakohus on viidanud mh Riigikohtu määrusele asjas nr 1-09-14104, milles on toodud põhjendused (vt määruse p-d 26-27), miks riskihinnangule tugineda ei ole võimalik. Ringkonnakohus nõustub nendega ning maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas. Ka ei ole oluline, kas prokuratuur ja vangla toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist või mitte. Kohus ei ole seotud kummagi arvamusega, sellele ei viita ka KarS § 76 lg 4, milles on märgitud need asjaolud, mida kohus peab kaaluma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. Kuna vangla ja prokuratuur ei ole oma arvamust põhjendanud, ei olegi kohtul võimalik neile argumenteeritult vastata. 4
33. Andrei Havrjuki soov loobuda alkoholi tarvitamisest on kiiduväärt, kuid paraku ei ole ta seda varasemalt teha suutnud, seda ka pärast liiklusohutusprogrammi läbimist ning kodeerimist. Andrei Havrjukil on neli kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isikult, kes vaatamata erinevatele karistustele ja varasematele meetmetele alkoholisõltuvusega tegelemisel, ei ole suutnud loobuda harjumusest purjuspäi autorooli istuda, on sellist käitumist suure tõenäosusega oodata ka edaspidi. Oluliselt suuremat motivatsiooni alkoholist loobumiseks perekondlikust olukorrast tulenevalt ei ole samuti loota: midagi erandlikku pole Andrei Havrjuk välja toonud ja perekonna toetus oli tal ka varem. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ega sõiduki konfiskeerimine isiku õiguskuulekust. Alkoholisõltuvuses isik ei mõtle reeglina juhtimisõiguse olemasolule pärast seda, kui ta on asunud alkoholi tarvitama. Samuti on võimalik endale soetada uus mootorsõiduk.
34. Andrei Havrjuk ei pea oluliseks sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuses osalemist vanglas, vaid leiab, et seda on võimalik läbida ka kriminaalhooldusel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Süüdimõistetu vabastamine enne tähtaega saab kõne alla tulla siis, kui uute kuritegude toimepanemise riskid on selleks piisavalt madalad. Andrei Havrjuk on alkoholisõltlane ning on alkoholi tarvitanud väga pikka aega, seega ei piisa vaid ühe programmi läbimisest, et edaspidine alkoholi tarvitamine välistada. Rehabiliteerivad tegevused ongi suunatud isiku õiguskuulekuse tõstmisele ning riskide vähendamisele. Kuni Andrei Havrjuk ei ole läbinud jätkutegevusi nii olulisel teemal (arvestades toimepandud kuritegude iseloomu), ei saa rääkida madalast riskist.
35. Andrei Havrjuki käitumine vanglas on olnud korrektne, kuid vabaduses varasemate karistuste kandmisel probleemne. Kahel korral vabastati ta karistusest tingimisi, ühel korral asendati see üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ei suutnud Andrei Havrjuk täita, sealjuures rikkus ta korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, samuti ei teinud üldkasulikku tööd nõuetekohaselt. Andrei Havrjuki lubadused on antud küll hea kavatsusega, kuid tema varasem elukäik ei võimalda ringkonnakohtul tema sõnadesse uskuda. Isiku varasem elukäik on mh üks neist asjaoludest, mida tuleb kohtul arvestada. Paraku näitab see, et vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele, on Andrei Havrjuki puhul jätkuvalt suur oht uute liiklusalaste süütegude toimepanemiseks, mistõttu ei ole teda võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
36. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
37. septembri
38. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5