1-19-3348/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-3348 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Siim Sõnna tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Siim Sõnna (isikukood 38811066522) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Siim Sõnna määruskaebus Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Siim Sõnnat 14.08.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3348 KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka luges kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o ühe päeva, saades karistuseks 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendas kohus seda karistust Harju Maakohtu 26.03.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata 2 aasta 3 kuu 1 päeva vangistuse võrra, ja mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. Sama otsusega võttis maakohus Siim Sõnnalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 kuuks. 1.
9. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.08.
10. a määrusega Siim Sõnna kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. Kohtuotsused jõustusid 16.10.2019 Riigikohtu määrusega.
11. Viru Vangla esitas 21.09.2022 Viru Maakohtule materjalid Siim Sõnna tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru 1 Vangla ja prokuratuur ei toeta Siim Sõnna tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamist.
12. Viru Maakohtu 11.10.
13. a määrusega jäeti Siim Sõnna vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
14. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Siim Sõnna ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud. Samas nentis maakohus, et vaatamata sellele ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. 3.
15. Maakohus tõi välja, et Siim Sõnnal distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on motiveeritud töötama, tal on olemas töökoht, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Vabanemisel on olemas ka toetav suhtlusringkond ning kriminaalkorras karistatud isikutega on suhtlemine lõppenud. Ametnike suhtes on positiivse hoiakuga ning on koostöövalmis. Kõik need on kaalukad argumendid, kuid need ei kaalu üles isiku varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi, probleeme alkoholiga ja senist võimetust probleemile lahendust leida, kriminaalhooldusalaste nõuete ja kohustuste täitmata jätmist ning sedagi, et ta kuulutati tagaotsitavaks karistuse kandmisele toimetamiseks. Siim Sõnna oli tagaotsitav kuni 07.05.2021, mil ta kinni peeti ja toimetati karistust kandma. 3.
16. Varasem kriminaalhooldus (sh pani teo toime katseajal), reaalse vangistuse kandmine ega ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei avaldanud Siim Sõnnale mõju ega motiveerinud täitma käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Sealhulgas rikkus ta katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Probleeme alkoholi tarvitamisega ei maanda piisavalt ennetähtaegse vabanemisega kaasnevad nõuded – varasemalt ei ole suutnud ta neid nõudeid täita. Alkoholi tarvitamise keeldu ei pruugi Siim Sõnna suuta täita, sellega aga võivad kaasneda ka kontrollnõuete täitmata jätmised. Lisaks võib osutuda tema üle järelevalve teostamine raskendatuks, tulenevalt sellest, et varasemalt lahkus ta oma elukohast, ei vastanud telefonile ja katkestas suhtlemise ka abikaasaga. 3.
17. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis (sealjuures katseajal) on ta varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja vägivallakuritegusid, mida ühendab see, et teod pani ta toime purjuspäi. Seega on tegemist inimesega, kes on varem korduvalt joobes olles seadust rikkunud. Varasemate kuritegude kaalukust tõstab tõsiasi, et need pole lihtsalt kunagi minevikus aset leidnud, vaid nende eest oli Siim Sõnnal karistus veel kandmata – ta vabastati ennetähtaegselt vangistusest. Lisaks juhtis ta mootorsõidukit kahel korral ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud, mille eest määrati rahatrahvid seoses mootorsõiduki juhtimisega juhtimisõiguseta isiku poolt, mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise ja sõiduki peatamise märguande eiramise eest. Siim Sõnna väärteod iseloomustavad isikut viisil, mis kuidagi ei võimaldanud maakohtul teha positiivset järeldust, et kantud karistuse osa on osutunud piisavaks, vabastamaks kinnipeetav karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. 3.
18. Maakohus on seisukohal, et kantud karistusaja jooksul omandatud teoreetilised teadmised peab Siim Sõnna talletama ja põhjalikult läbi analüüsima, mis võimaldavad teha tõsikindla järelduse edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Sellise seisukoha kujundamisel arvestas maakohus, et Siim Sõnna varasemalt avaldatud optimism seaduskuulekaks eluks ei ole realiseerunud. Lisaks märkis maakohus, et on ka risk uute kuritegude toimepanemisel ka siis, kui tekivad majanduslikud raskused (arvestades ennekõike nii temal esinevate nõuete suurust 2 kui ka seda, et varasemalt ta võlgnevusi likvideerinud ei ole) ning see viib taaskord alkoholi tarvitamiseni. Siim Sõnna retsidiivsusoht peab olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike, kuid seda tema varasemast käitumisest paraku järeldada ei saa. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 11.10.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse Siim Sõnna, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla. 4.
21. Siim Sõnna leiab, et vabaduses on võimalik kriminaalhoolduse abiga alkoholiprobleemi lahendamine, vastav programm on vangistuses läbitud ning seda saab vabaduses kinnistada nii programmide kui psühholoogi vestlustega. Kohus on viidanud neli aastat ja rohkem tagasi toimunud kriminaalhooldusnõuete rikkumistele. Kaebuse esitaja ei nõustu, et tema retsidiivsusoht on kõrge, kuna tal ei ole mingit soovi panna toime uusi kuritegusid, väärtustab pereelu. Kuigi kohtumäärus sisaldab enamjaolt tema positiivset külge, jäeti ta alkoholiprobleemi tõttu vabastamata, mida vanglas ei ravi. Ta on nõus minema ravile, andma vereproove, laskma ennast kontrollida ning ei pane uusi kuritegusid toime. Ka distsiplineerib teda elektrooniline valve. 4.
22. Mittevabastamise aluseks ei saa olla toimepandud kuritegude raskus. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on läbinud individuaalse täitmiskava ning osaleb tööhõives. Aeg ja kohtupraktika näitab, et vangistus ei ravi, pigem teeb seda kriminaalhooldus. Soovib elada seadusekuulekat elu ning leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud. Tema hoiakud ja suhtumine on muutunud. Kohtumäärusest ei nähtu, kuidas võivad uue kuriteo riski mõjutada tema elutingimused, elu- ja töökoha ning pere olemasolu. Siim Sõnna on nõus kõigi kohustustega ja lubab neid täita, lisaks soovib oma vanaema aidata. Alkoholi ei ole ta tarvitanud juba kolm aastat, ka kasvab elatise võlg iga kuuga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Siim Sõnna määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
27. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks isik jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3