Obsah (8)

§ 62§ 336§ 67§ 637§ 638§ 639§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14303 Kohtu

) § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 62lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (Ts

ÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, siis saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6). TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka

§ 62

lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 12, ning Riigikohtu üldkogu 21.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 56).

1. Kohtute infosüsteemi kohaselt sai hageja lepinguline esindaja vaidlustatud otsuse avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu kätte 07.10.
2. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 08.10.2022 ja lõppes 07.11.2022 kell 24.
4. Kohtute infosüsteemis on hageja apellatsioonkaebus registreeritud kuupäevaga 08.11.
5. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kohtu meiliserverisse saabunud 08.11.2022 kell 00.01 hageja lepingulise esindaja e-kiri apellatsioonkaebuse esitamise kohta (manuses esitatav apellatsioonkaebus puudub). Kell 0.05 esitatud e-kirja manusesse on hageja lepinguline esindaja lisanud ka esitatava apellatsioonkaebuse, mis on allkirjastamata. 7.

§ 336

lg 2 esimese lause järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, st e-kiri peab menetlustähtaja kestel jõudma kohtuni ja saatmise aeg ei ole oluline (Riigikohtu 16.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 13). Apellatsioonkaebus pidi

§ 62

lg 2 esimese lause alusel ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt 07.11.2022 kell 24.

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse kohtule 08.11.2022, seega hilinenult.
2. Ringkonnakohus märgib ka, et saates tähtaja viimasel minutil apellatsioonkaebuse, võtab kaebuse esitaja ise riski, et apellatsioonkaebus ei ole

§ 336

lg 2 mõttes esitatud tähtaegselt (Riigikohtu 31.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10, p 11). 9.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam 2 2-20-14303 menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Apellant ei ole ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud. 10. Kuivõrd apellant on esitanud apellatsioonkaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega ning ei ole taotlenud ka tähtaja ennistamist, tuleb

§ 637lg 1 p 2 ja § 638 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

12.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjal ei saanud apellatsioonimenetluses väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 13. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (hageja on tasunud 2100 eurot). 14.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 3