1-22-5947 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2022. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-5947 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Pav

§ 25lg 2 järgi Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4.

oktoobri 2022.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Renee Kirs, 37204040256; Eesti kodanik; emakeel on eesti keel; XXX; elab aadressil XXX; XXX, XXX; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 02.08.2022 otsusega KarS §

§ 25

lg 2 järgi vangistusega 2 kuud (karistus kantud); tõkendit ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 02.04.10.

1. Süüdistatav Renee Kiris Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Renee Kirs, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja keda on selle eest viimati karistatud 17.06.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-3803 KarS §

§ 25lg 2 alusel (tegu toime pandud 16.06.2022) ja 02.08.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-4562 1 1-22-5947 Kar

S § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 31.07.2022) ning olles vabanenud karistuse kandmisest 30.09.2022, uuesti 02.10.2022 kella 09.57 ajal Tallinnas XXX asuvas X OÜ-le kuuluvas kaupluses X, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa kogumaksumusega 16,12 eurot. Renee Kirs peitis kaubad omale kaasasolnud seljakotti ja läbis kassad ning turvaväravad jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Renee Kirsi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega oma tahtliku tegevusega Renee Kirs pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohus tunnistas Renee Kirsi (Kirs) süüdi KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 02.10.
2. KrMS § 130 lg 41 alusel, s.o mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks valiti tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni mõistetud vangistuse ärakandmiseni. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:
3. Apellatsiooni esitas süüdistatav Renee Kirs. Süüdistatav taotleb tühistada maakohtu otsus ning vabastada teda karistusest tingimisi. Soovib vabaduses olles minna operatsioonile ning oma tervis lõpuks korda saada, kuid vangistuses olles ei ole see võimalik. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
5. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).
6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega KarS § 74 sätete kohaldamiseks. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab 2 1-22-5947 iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt RKKKo nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-99-06, p-d 1617). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava mõistetud vangistusest vabastamata jätab, on maakohus siiski seda teinud. 6.1 Maakohus on õigustatult leidnud, et käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada KarS § 74 sätteid. Kolleegium leiab, et karistusest tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt süüdistatava suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt. Ainuüksi see, et süüdistatav soovib minna operatsioonile ja oma tervise eest lõpuks hoolt kanda, ei anna alust kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3