← Eesti

4-22-3251/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2022. a, Tartu kohtumaja Asenduskaristuse number 4-22-3251 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Avalduse esitaja/s

§ 48, § 69, § 72; TMS § 201 lg 1 ning VTMS § 2071, § 211, kohus määras: 1.

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

  1. Asendada Erki Puksa Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 26.07.
  2. a otsusega väärteoasjas nr 2510,19,002125 määratud rahatrahv 55 trahviühikut, s.o 220 eurot arestiga 5 (viis) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 9 (üheksa) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
  3. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb Erki Puksal olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.
  4. Selgitada Erki Puksale, et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

  1. Määrus edastada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile, kohtutäiturile, Erki Puksale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas 28.09.
  2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele Erki Puksale asenduskaristuse kohaldamiseks. Lääne prefektuur määras Erki Puksale 26.07.
  3. a otsusega väärteoasjas nr 2510,19,002125 liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 55 trahviühikut, s.o 220 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Erki Puksa mootorsõidukit kiirusega 122 +-4 km/h teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Seega ületas Erki Puksa lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kuna Erki Puksa ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 08.09.
  4. a teatas kohtutäitur täitmise võimatusest. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 72

lg-st 1 ja TMS § 201 lg-st 1 taotleb avaldaja asenduskaristuse kohaldamist Erki Puksa suhtes tasumata rahatrahvi osas summas 220 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Erki Puksa avaldas istungil, et ta on praegu vanglas ja ei saa enne järgmise aasta märtsi kindlasti maksta. Ta teeks parema meelega vabanedes 5 tundi üldkasulikku tööd. Ta on juunis kindlasti vanglast väljas, kohus võiks anda kuni augustini aega üldkasuliku töö tegemiseks. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (

) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.

§ 69lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga.

Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Erki Puksa ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus tulemusi ei andnud, sest võlgnikul puudus vara nõuete rahuldamiseks. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. Erki Puksale on määratud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 55 trahviühikut, s.o 220 eurot, millele

§ 72lg 2 alusel vastab 5 päeva aresti.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Arvestades, et Erki Puksa viibib praegusel ajal kriminaalasjas nr xxxx vahi all, ta anti kohtu alla Tartu Maakohtu xxxx kohtumaja xxxx määrusega ning vastavalt xxxx määrusele toimuvad kriminaalasjas istungid alates xxxxxxxxxxxxxxxxx ning võttes arvesse Erki Puksa poolt istungil avaldatut, s.o tema loodetavat vahi alt vabanemist märtsikuus, tuleb Erki Puksa nõusolekul asendada arest 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb Erki Puksal teha ära 9 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Juhul, kui Erki Puksa siiski vahi alt ei vabane ja üldkasulik töö 2

(3)jääb tegemata, tuleb kriminaalhooldusametnikul esitada kohtule erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks ning Erki Puksal tuleb siis kanda ära 5 päeva aresti. Kohus selgitab, et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel

§-st 72, §-st 69; VTMS §-st 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.