Obsah (7)

§ 118§ 114§ 70§ 38§ 199§ 24§ 2

Väärteoasi nr 4-22-2564 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2022. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2564 Kohtunik Ülle Raag Väärteoasi Linards Streks kae

) § 116 lg-te 1,2 alusel välja väärteoasja toimiku. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus, tutvunud kaebusega ning selle lisadega, leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsusele tuleb jätta

§ 118

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse esitaja on esitanud kaebuse pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ning kaebuses esitatud kaebetähtaja ületamise asjaolud ei anna alust kaebetähtaega ennistada. 6.

§ 114

lg 4 sätestab, et kaebus

§ 114

lg 1 p 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Linards Streksi suhtes 05.06.

1. a koostatud väärteoprotokollist nr 20220605140701 nähtub, et väärteootsuse kättesaadavaks tegemise aeg on 06.07.
2. a ning väärteoprotokolli koopia on Linards Streksile allkirja vastu kätte antud 05.06.
3. a. Samuti on tutvustatud menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses ning seda läti keeles. Õiguste ja kohustustega tutvumise kohta on menetlusalune isik andnud enda allkirja. Seega tuleb järeldada, et Linards Streks oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav küll 05.07.
4. a, kuid otsuses on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21.07.2022.a. Kohus märgib, et asjaolu, et kohtuvälise menetleja lahend oli kättesaadav varem, s.o 06.07.
5. a asemel 05.07.
6. a, ei riiva see menetlusaluse isiku õigusi, kuivõrd 15ne päevane kaebetähtaeg algas kuupäevast, mil otsus pidi olema tegelikult kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.o kaebetähtaja kulgemist arvestati alates 06.07.
7. a. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohast tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Ka on Riigikohus selgitanud, et väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-84-13, p 8.1). Käesolevas asjas on oluline, et menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et soovib lahendit tema poolt avaldatud e-posti aadressile (). 2 Seega oli menetlusalune isik teadlik, et tal on võimalik otsust vaidlustada 15 päeva jooksul.

§ 38

lg-s 1,

§ 114lg-s 4 ning Kr

MS § 171 lg-tes 1, 3 sätestatust tulenevalt oli seega kaebuse esitamise tähtaeg 21.07.2022. a ja otsus jõustus

§ 199lg 1 kohaselt 22.07.2022.

a. 7. Kohus leiab, et puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1, 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-90-10, p 9.2). Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses ühelegi sellisele põhjusele viidatud. Kaebuse esitaja toob välja, et dokumendid esitati talle eesti keeles, mis tekitas keelebarjääri. Kaebuse koostamiseks oli vaja otsida pädevat õigusabi ja kaasata tõlk. Oodati pädevate asutuste vastust. Kohus on seisukohal, et need põhjused ei ole kaebetähtaja möödalaskmise seisukohast mõjuvad. Väärteoprotokollist ilmneb selgelt, et menetlusalusele isikule tutvustati allkirja vastu

§-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi ning seda läti keeles. Järelikult oli menetlusalune isik teadlik selles, et tal on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend. Kohtuvälise menetleja lahend oli kättesaadav 05.07.

1. a ning kaebetähtaeg hakkas kulgema 06.07.2022.a. Kaebusest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks alates 06.07.
2. a olnud takistust pöörduda otsuse tõlke või juriidilise abi saamiseks kas tõlgi ja/või juriidiliste eriteadmistega isiku poole. Lisaks toob kohus välja, et menetlusalune isik on väärteoprotokolli kätte saanud ning selles on olemas talle etteheidetava teo kirjeldus ning millistele sätetele on kohtuväline menetleja protokolli koostades tuginenud. Seega oli menetlusalusel isikul võimalus otsida pädevat õigusabi juba enne otsuse kätte saamist. Kuigi Linards Streks viitab vajadusele otsida õigusabi, siis esitatud kaebuse on koostanud ja allkirjastanud menetlusalune isik ise. Lisaks on väärteoprotokollis selgitatud menetlusalusele isikule õigust esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Menetlusalune isik on vastulause esitanud tähtaegselt ning vene keeles. Vastulause on koostanud samuti Linards Streks ise. Asjaolu, et väärteoprotokoll koostati eesti keeles, ei ole vastulause esitamisel takistuseks olnud. Kaebuses viidatud pädeva asutuse vastus on koostatud 18.07.
3. a. Seega ei saanud ka vastuse ootamine olla takistuseks kaebuse tähtaegseks esitamiseks.
4. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates hetkest, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Niisiis oleks Linards Streks pidanud tähtaja ennistamise taotluse esitama hiljemalt
5. päeval pärast Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.07.
6. a otsuse kättesaamist. Kaebuse esitaja ei ole otsuse kättesaamise kuupäeva vaidlustanud. Ennistamistaotluse esitas Linards Streks 27.07.
7. a ehk 21 päeva möödumisel otsuse saamisest. Seega on Linards Streks kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud hilinenult. 9.

§ 24

lg 2 ls 1 sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ja kohtumenetluses. Kuivõrd viidatud säte 3 kujutab endast väärteomenetluse erisust, millele

§ 2kohaselt kriminaalmenetluse sätted ei laiene (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-38-15, p 7), siis Kr

MS § 10 lg-s 10 sätestatu väärteomenetluses ei kohaldu. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks esitanud kohtuvälises menetluses

§ 24g 2 ls 1 kohaselt taotluse tõlgi kaasamiseks menetlustoimingute tegemisele.

Vastupidi, väärteoprotokollist on tuvastatav, et Linards Streks on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud menetlusaluse isiku

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi. Menetlusaluse isiku ülekuulamine on läbiviidud inglise keeles, lisaks on menetlusalune isik õigusrikkumise põhjenduse kirjutanud vene keeles. Küsimusele, kas Teil on politsei tegevuse kohta märkusi, vastas menetlusalune isik, et politseiametnikud olid väga korrektsed. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka need asjaolud ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. 10.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3, 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast

§ 114

lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja kohus on jätnud tähtaja ennistamata, jätab kohus Linards Streksi poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4