) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni 3 eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta perioodil 01.01.2021 kuni 01.07.2022 tasunud hagejale kokku 3400,69 eurot, s.o keskmiselt 189 eurot kuus (dtl 121, 122). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust igakuiselt vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ei pea vajalikuks anda oma hinnangut kostja poolt esitatud konto väljavõtetele, mis puudutavad aastaid 2015-2020, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust (dtl 60, 63, 127, 132). 5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates avalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 01.01.2022 kehtima hakanud
kohaselt. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). 6. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku ca 450 eurot, s.h üür ja kommunaalid 140 eurot, toit 160 eurot, side 6 eurot, kool 30 eurot, ravimid 20 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, hügieen 20 eurot, muud kulud (teater, kino, mängud, taskuraha) 24 eurot. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid ka igakuiselt vajalikud ning kuludele märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on aga hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ja tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka kooli-, side- ja meelelahutuskulud usutavad ning igasugust huvitegevust võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele kehtivale miinimumelatise suurusele. 4 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja menetluses viidanud oma teiste laste ülalpidamiskohustusele ja oma majanduslikule olukorrale. Kohus on selgitanud 28.06.2022 toimunud eelistungil kostjale, et kostjal tuleb täpselt välja tuua, millised on teiste laste igakuised kulutused ja mil määral kostja neid kulutusi kannab (dtl 50). Samuti on kohus selgitanud, et kui kostja tugineb oma majanduslikule olukorrale, siis tuleb kohtule ka vastavaid asjaolusid tõendada, s.h oma sissetulekuid ja väljaminekuid. Kostja on välja toonud, et kõigi arvete, elatisraha ja veel kahe lapse ülalpidamiseks kulub tal ligikaudu 1000 eurot kuus. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on lisaks hagejale kaks alaealist last (dtl 56,57). Samas ei ole kostja konkreetselt mitte ühtegi igakuist kulu, mis tal seoses teiste ülalpeetavatega kanda tuleb, välja toonud ega tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta ei oleks suuteline kõiki oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülalpidada. Kostja omab Swedbank AS-s kolme arveldusarvet, milledes oli 17.08.2022 seisuga hoiustatud 5,90 eurot, 74,32 eurot ning 131,74 eurot (dtl 340-345, 350-381). Kõigi 3 konto 7,5 kuine sissetulek oli kokku 19681,48 eurot, s.o keskmiselt 2624,20 eurot kuus. Igakuine töötasu (s.h ka preemia ja puhkusetasu Osaühingult NTM Baltic ning ka töövõimehüvitis) on olnud keskmiselt 1325 eurot. Lisaks on kostjal konto SEB Pangas, milles oli seisuga 18.08.2022 hoiustatud 7477,04 eurot (dtl 347-348). Arvestades kostja igakuist keskmist sissetulekut asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline hagejat ülalpidama, ilma et tema või tema teiste laste ülalpidamine kahjustuks. Samuti ei vabasta kostja poolt viidatud laenukohustuse olemasolu elatise tasumisest. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 5 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates 18.05.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 24.08.2028) 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt
lg-tele 3 ja 4.
Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 12.06.2022 tasutud 174,64 eurot, 07.07.2022 tasutud 225 eurot, 09.08.2022 tasutud 225 eurot, 07.09.2022 tasutud 225 eurot, 06.10.2022 tasutud 226 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.