1-21-8283/37

(21233001178)Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Inna Reinola Viru Vangla materjalid Andrei Havrjuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kriminaalasi Süüdimõistetu Andrei Havrjuk (isikukood 37901173715; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 30.10.2021 ja lõpp 30.05.2023 Kohtuistungi toimumise aeg 26.08.2022, videokohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Andrei Havrjuk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 12.08.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Havrjuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
2. Viru Maakohtu 08.12.2021 otsusega tunnistati A. Havrjuk süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja tema karistusaja alguseks loeti
3. oktoober
4. Temalt võeti kaheks aastaks juhtimisõigus ja konfiskeeriti temale kuuluv sõiduauto. Kohtuotsus jõustus 19.02.
6. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist, nimetades teda ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb kaasliiklejate ohustamises - joobes juhi reageerimisaeg ja -võime on pärsitud, mistõttu on suur oht liiklusõnnetuste tekkimiseks, mille tagajärgedeks võivad olla nii varaline kui ka isikukahju. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik 1 1-21-8283 tarvitab alkoholi ja otsustab seejärel autorooli istuda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 28%.
7. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab A. Havrjuki ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.
8. Süüdimõistetu A. Havrjuk saatis enne istungit kohtule ka motivatsioonikirja, kus palub enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja toob lühidalt välja tema vabastamist toetavad põhjendused.
9. 26.08.2022 toimunud kohtuistungil palus A. Havrjuk enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning selgitas, et vabanedes planeerib esmalt asuda tööle ning aidata oma ema ja isa. Elama plaanib hakata koos enda 21-aastase pojaga, kes on Inglismaalt tagasi tulnud ja soovib parandada enda suhteid elukaaslasega. Alkoholi ei kavatse tarvitada ja loobub sellest täielikult. Poeg saabus A. Havrjuki sõnul Inglismaalt
10. aasta märtsi lõpus ja vangistuse ajal on temaga suhelnud telefoni teel, vanglas kohtumas käinud ei ole. Vanglas on visiidil käinud elukaaslane. Pojal ei õnnestunud vanglasse visiidile tulla, sest asus tööle xxx ja teda ei lastud töölt vabaks ning poeg häbenes tööandjale selgitada oma puudumise põhjust. A. Havrjuki kinnitusel hakkab tema töötasu olema 1000 eurot neto ja kavatseb sellest tasuda nii võlgnevusi kui ka aidata oma vanemaid. Leiab, et on enda suhtlusringkonnas kõige negatiivsem inimene ja tema sõbrad küll vahest joovad, aga viisakuse piirides. Leiab, et alkohol on tema jaoks probleem, mõistis seda vanglasse sattudes, kus läbis programmi ja hakkas lugema vaimset kirjandust. A. Havrjuki sõnul seadis ta endale eesmärgiks 6 kuud üldse mitte tarvitada alkoholi ja vaadata, kui palju tema elu muutub ning ta on kindel, et see muutub palju paremaks. Varasemalt alkoholivastane kodeerimine ei andnud A. Havrjuki arvates tulemust, sest tegemist on pelgalt füüsilise protseduuriga, kuid alkoholist keedumine peab olema mõistusega. Märkis, et on vanglas teist korda ja teisel korral tuli karistuse aeg talle kasuks, kuid seda on olnud raske kanda moraalselt ja psüühiliselt. Leiab, et sellisel moel nagu tema on alkoholi tarvitanud, peab see lõppema. Selgitas, et probleem ei olnud alkoholis, vaid lisaks ka ellusuhtumises, kuid nüüd vaatab oma elu teise nurga alt ja palju positiivsemalt. Palus kohtul arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust, otsust keelduda alkoholi tarvitamisest ja otsust muuta oma elu. Samuti märkis A. Havrjuk, et on vanemate ainus laps ja tema vanemad on vanad ja haiged, lisaks on süüdimõistetu sõnul tema juurde peale 11 aastat tagasi tulnud poeg. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud süüdimõistetu motivatsioonikirjaga, leiab, et A. Havrjuki ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
12. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud 2 1-21-8283 individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
15. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Havrjukile on koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt läbis ta töötas vanglas xxx alates 31.01.2022 xxx ja alates 16.06.2022 xxx. Läbis ajavahemikul 18.05.2022- 20.06.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi jooksul kaardistas isik enda peamised riskiolukorrad ning õppis toime tulema himu ja sotsiaalse survega. Kinnipeetaval on olemas motivatsioon, et oma tarvitamisharjumusi muuta. Kuna aga alkoholisõltuvus on olnud pikaajaline ja ka selle tõttu on korduvalt toime pannud samalaadseid õigusrikkumisi, siis täiesti karske eluviisi saavutamine on kindlasti väga suur väljakutse. A. Havrjukile anti vangla poolt 17.06.2022 töövõime hindamise taotlus, mille ta täitis ja Töötukassale edastas. Küsis KOV ühekordsete toetuste kohta, selgitatud, et igal KOV-il on see erinev, täpsema info saamiseks tuleb tal endal KOV-i pöörduda. Muus osas on kinnipeetaval olemas tegevuskava vabanemiseks, samuti läbitud programmist omandatud teadmised alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning tagasilanguse vältimiseks.
16. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi A. Havrjuk saanud ei ole. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
17. Vangla iseloomustusest tulenevalt rahvastikuregstri järgi on A. Havrjuk xxx. Tegemist on kinnipeetavale kuuluva korteriga, kuhu asub elama ka vabanemisel. Tegemist on kahetoalise korteriga, milles on kõik eluks vajalik olemas. Kommunaalvõlgu korteril ei ole. Hetkel on korter antud üürile ja üürileping lõpeb 24.07.
19. Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel on A. Havrjuk 1999 aastal asunud õppima xxx erialale, kuid katkestas õpingud 2000 aastal. A. Havrjuk sõnul on xxx omandanud N H

(1996)ning lõpetanud 2007 aastal L I of C &G (EHIS-es sellekohased andmed puuduvad). Rahvastikuregistri järgi on Andrei Havrjukil xxx. Riigikeele tase testitud 17.01.2022 A

1. Isik on huvitatud riigikeele edasisest õppest ja enesetäiendamisest.
2. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (edaspidi TÖR) andmetel on A. Havrjuk ametlikult töötanud alates
3. a erinevatel töökohtadel. Töölepinguid on sõlmitud kuni 15 erineva firmaga, peaasjalikult on tegemist ehituse valdkonnas töötamisega. Töösuhted on olnud lühiajalised ja töösuhte lõppemise põhjuseks on olnud töölepingu tähtaja möödumine (5 korda), töölepingu lõpetamine töötaja omal soovil (4 korda), aga ka töösuhte ülesütlemine katseajal. Viimane ametlik töökoht oli TÖR andmetel B OÜ, kus ta töötas xxx ajavahemikul 25.02.2021 - 15.03.
4. 08.12.2021.a kohtuotsuse andmetel ja A. Havrjuki sõnade kohaselt on ta töötanud ka S N OYs xxx ning plaanib ka edaspidi Soome tööle minna. Ametlikud andmed Soomes töötamise kohta puuduvad. Lühiajaliste töösuhete ja nii paljude töökohtade põhjuseks võib olla ühelt poolt see, 3 1-21-8283 et ehitusfirmad sõlmivadki lühiajalisi lepinguid ehitusobjektide kaupa, küll aga võib probleemiks olla ka A. Havrjuki alkoholi tarvitamise harjumused. Seega on A. Havrjukil olemas vajalikud tööoskused selleks, et tööd leida, kuid kindla ja pikemaajalise töösuhte säilitamine sõltub ka A. Havrjukist endast, kas ta suudab hoida alkoholi tarbimist kontrolli all. Varavastaseid kuritegusid A. Havrjuk toime pannud ei ole. Ise hindab A. Havrjuk enda majanduslikku olukorda heaks. Tuli enne vangistust majanduslikult toime, lisaks toetas materiaalselt enda elukaaslast, poega ja eakaid vanemaid. Samuti tasus enda võlgnevusi. Vanglas olles töötab alates 31.01.2022 xxx ja alates 11.06.2022 xxx. Töösse suhtumisega A. Havrjukil probleeme ei ole. K-raha andmetel on tal 15.07.2022 seisuga võlgnevus 8 718,55 eurot ja vabanemisfondis 19,70 eurot. Vabanedes on A. Havrjukil võimalik tööle asuda K OÜsse, mis asub aadressil xxx. K OÜ juhatuse liige V V kinnitas telefoni teel kriminaalhooldusametnikule, et garanteerivad A. Havrjukile töökoha. Tööle hakkaks A. Havrjuk seal xxx. Töötasu suuruseks on miinimumpalk. Lisaks on A. Havrjukil varasemalt tuvastatud xxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
5. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Vabastamise võimalikud tagajärjed
6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
7. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Havrjuki on varasemalt neljal korral kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab teist korda. Ka karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul neli kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivate karistusregistri andmete kohaselt on A. Havrjuk süüdi mõistetud liiklusalaste kuritegude eest (Viru Maakohtu 08.12.2021 otsusega nr 1-21-8283 KarS § 424 lg 2 järgi, Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega nr 1-18-6985 KarS § 424 lg 2 järgi, Viru Maakohtu 27.01.2016 otsusega nr 1-15-10086 KarS § 424 järgi ja Viru Maakohtu 30.10.2014 otsusega nr 1-14-8996 KarS § 424 järgi). Seega võib öelda, et kuritegude toimepanemise muster kordub ja ilmselgelt ei ole A. Havrjuk teinud vajalikke järeldusi temale eelmiste samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistusest. A. Havrjuk ei ole suutnud hoiduda alkoholijoobes mootorsõiduki rooli istumisest, olgugi, et teda on varasemalt korduvalt sama teo eest karistatud ja ta on kandnud reaalset vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamisasutuses.
8. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Havrjuki puhul esineb oht ja risk: suhete ja elustiili, alkoholi, mõtlemise ja käitumise ning hoiakute osas.
9. A. Havrjuki kuritegude dünaamika muutunud ei ole, tegude toimepanemise põhjusteks ja soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja hoolimatu suhtumine ühiskonda. Seega on isiku alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel selge põhjuslik seos. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Havrjukil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Samuti tunnistab ta ise sõltuvust. Tarbis alkoholi 3-4 korda kuus ja siis palju korraga. Nagu ta ise ütles, et siis ikkagi lõpuni välja. Sõltuvusravil ta viibinud ei ole, kuid 2020.a on lasknud ennast kodeerida. Antud asjaolu näitab isiku vajadust, aga ka motivatsiooni, leida abi alkoholi probleemiga toimetulekuks. Vangistuses olles läbis ajavahemikul 18.05- 20.06.2022 sõltuvusteemalise programmi „Eluviisitreening“. Samuti on ta
10. aastal kriminaalhooldusel olles läbinud „Liiklusohutusprogrammi“. Läbitud „Eluviisitreeningu“ käigus kaardistas enda jaoks riskiolukorrad, mis viivad tarvitamiseni. Samuti sai teadmised, kuidas toime tulla himu ja sotsiaalse survega. Programmi käigus jõudis järeldusele, et suudab alkoholist hoiduda juhul, kui seda üldse ei tarbi. Hindab enda võimet alkoholile ei öelda peale programmi läbimist väga kõrgeks. Kõrvalist abi ja toetust ei soovi, pigem ütleb, et saab sellega ise hakkama. Tugevuseks peab lähedaste olemasolu ja toetust ning seda, et ta peab neid toetama ja hoolitsema enda 4 1-21-8283 vanemate ja poja eest. Kuna aga A. Havrjuk on varasemalt läbinud programmi, samuti käinud kodeerimas, kuid vaatamata sellele pole suutnud hoiduda uue kuriteo toimepanemisest, siis ei saa täielikult välistada käitumismustri kordumist. Narkootikume ei tarvita. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
11. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Havrjukil on oma vanusele ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Tal ei esine agressiivset käitumist. Alkoholijoobes võib teha aga teha impulsiivsed otsused mõtlemata enda tegude tagajärgedele ning sellele mida toob kaasa tema käitumine talle endale, temale lähedastele ning ühiskonnale. Tunnistab ka ise, et alkoholi liigtarvitamine on kuritegude toimepanemise ainsaks põhjuseks. Samas kordab sama käitumist, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppida. Tulevikueesmärkideks on teha tööd (eelistatult Soomes, kus tal on vajalikud kontaktid olemas) ning hoolitseda eakate vanemate ja poja eest. A. Havrjuki poolt seatud eesmärgid on reaalsed arvestades tema tööoskusi ja -kogemust ning võimalusi tööle asuda, samuti seda, et tal on olemas kindel elukoht. Küll, aga tuleb tal loobuda alkoholi tarvitamisest selleks, et ta suudaks töökohta säilitada. Kahel korral on Andrei Havrjuk kriminaalhooldusel olles osalenud liiklusohutuse programmis (LOP), ühel korral 2017 aastal läbis programmi täies mahus, kuid pani pärast seda ikkagi toime liiklussüüteo. Teisel korral
12. aastal katkestas programmi, kuna töö ei võimaldanud programmis osaleda ning pani pärast seda taas toime liiklussüüteo. Nüüdseks on läbinud lisaks sõltuvusteemalise programmi ja enda sõnul valmis alkoholist täielikult loobuma. Kuna, aga A. Havrjuk on korduvalt siiski rikkumisi toime pannud, siis ei saa ka praegu uue õigusrikkumise toime panemist välistada.
13. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest A. Havrjukiga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et peamiseks probleemiks, mis muudab A. Havrjuki kuritegelikult ohtlikuks, on alkoholi liigtarvitamine ja impulsiivsus. Tuleb tähele panna, et süüdimõistetut on mõlemal neljal korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Isiku puhul, keda on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest, ei saa usaldada vaid tema lubaduste alusel. Arvestades toimepandud kuritegusid, ei saa järeldada A. Havrjuki hoiakute ja liikluskäitumise muutumist.
14. Asjaolu, et A. Havrjuk viibib alates 18.07.2022 avavanglaosakonnas ja et seal viibides ei ole A. Havrjukil esinenud ühtegi korrarikkumist, iseloomustab teda positiivselt ja võiks rääkida tema vabastamise kasuks. Arvestades seda, et enne käesoleva karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo toimepanemist oli isik allutatud kriminaalhooldusele ja ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid vabaduses korduvalt ning see tingis karistuse täitmisele pööramise, siis on kohane, et A. Havrjuk tõestab pikema aja jooksul suutlikkust käituda normikohaselt just avavangla režiimis.
15. Ka on positiivne, et A. Havrjuk tunnistab alkoholiprobleemi ja on läbinud sõltuvuskäitumisega seonduva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreeningu“. Siiski ei saa arvestamata jätta, et sotsiaalprogrammi läbimine üksi ei saa veel tagada, et vabaduses ei hakka A. Havrjuk jälle alkoholi tarvitama ega pane sellest tingituna toime uusi kuritegusid. Samuti ei piisa ainult probleemi olemasolu tunnistamisest, vaid sellega tuleb ka aktiivselt tegeleda. Lisaks sellele on oluline, et A. Havrjuk kasutaks alkoholisõltuvusest vabanemisel ka nö välist abi, kas siis ravi, psühholoogi või muu toetava võrgustiku näol. A. Havrjuk aga leiab, et saab ise hakkama. Varem on ta ilmselgelt alkoholi kuritarvitanud, sealhulgas lasknud ennast kodeerida ja kriminaalhooldusel olles läbinud „Liiklusohutusprogrammi“. A. Havrjuki edasine elukäik näitab, et see ei hoidnud ära ei alkoholi tarvitamist ega ka uut kuritegu. Tõsi küll, oluline on see, kas programm on isiku hoiakuid mõjutanud. A. Havrjuki seekordsele programmis osalemisele antud tagasiside on positiivne: isik kaardistas enda peamised riskiolukorrad ning 5 1-21-8283 õppis toime tulema himu ja sotsiaalse survega. Kinnipeetaval on olemas motivatsioon, et oma tarvitamisharjumusi muuta. Kohus näeb aga probleemi selles, et tagasisides märgitu kohaselt A. Havrjuki alkoholisõltuvus on olnud pikaajaline ja ka selle tõttu on korduvalt toime pannud samalaadseid õigusrikkumisi, siis täiesti karske eluviisi saavutamine on kindlasti väga suur väljakutse ning kohtuistungil märkis A. Havrjuk, et on võtnud eesmärgiks alkoholi üldse mitte tarvitada 6 kuud. See võib olla programmi kontekstis kohane eesmärk, kuid arvestades A. Havrjuki senist elukäiku näeb kohus faktis, et A. Havrjuki ka edaspidi s.o 6 kuu möödumisel alkoholi tarvitab, ohtu. Võttes arvesse A. Havrjuki varasemat nö tagasilangust ja uue kuriteo toimepanemist, siis on kohus seisukohal, et arutataval juhul ei ole ühe sotsiaalprogrammi läbimisega A. Havrjukist lähtuvad alkoholi tarbimisega seotud riskid täielikult maandatud, mistõttu võib erinevate negatiivsete asjaolude kokkulangemisel realiseeruda uued kuriteod - A. Havrjuk võib istuda järjekordselt purjuspäi autorooli.
16. Korduv alkoholijoobes sõitmine näitab tema suhtumist ühiskonda. Sõnades on ta motiveeritud käitumist muutma, kuid varasem käitumine annab selles aluse kahtlemiseks. Kuna isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid, siis risk uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks on olemas (joobes juhtimine). A. Havrjuki viimane kriminaalkorras karistatav käitumine viitab suurele ohule, et vabaduses olles jätkab ta liiklusalaste kuritegude toimepanemist, millega seab ta ohtu lisaks endale ka teised kaasliiklejad ning sellise käitumisega võivad kaasneda väga traagilised tagajärjed. Seega jäävad maandamata riskid, et A. Havrjuk võib taas alkoholi tarvitanuna asuda juhtima mootorsõidukit.
17. Asjaolusid, mis räägivad A. Havrjuki tingimisi enne tähtaega vabastamise vastu, on veel. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu täitmiskava täies ulatuses täidetud. A. Havrjuki isiklikus toimikus oleva individuaalse täitmiskava kohaselt on näiteks
18. aasta I kvartalisse planeeritud sotsiaalprogramm „Eluviisitreeningu“ jätkutegevused, mis toetavad A. Havrjuki oma alkoholiprobleemiga tegelemisel. Seetõttu on oluline, et A. Havrjuk läbiks programmi jätkutegevused, milles tegeletakse nimetatud riskiteguritega.
19. A. Havrjuk tõi kohtuistungil välja, et soovib tööle asuda, et töötasust tasuda nii võlgnevusi kui ka aidata oma vanemaid. Paraku leiab kohus, et majanduslikul toimetulekul A. Havrjuki ennetähtaegse vabastamise kontekstis ka olulist tähtsust: tuleb hinnata uue kuriteo toimepanemise riskitegureid ja majanduslik olukord A. Havrjuki kuritegelikku käitumist ilmselt kuigivõrd ei mõjuta. Tema kuritegeliku käitumise riskitegurid peituvad mujal ja neid tegureid ei saa majanduslik hakkamasaamine ning kindel töökoht oluliselt maandada.
20. A. Havrjuki arvates tuleb arvesse võtta ka seda, et ta on oma eakate ja haigete vanemate ainus laps ja tema täisealine poeg on tulnud tagasi kodumaale. Kohus märgib, et juba vangistuse kandmise aluseks oleva kuriteo toimepanemise ajal olid A. Havrjuki ema ja isa võrdlemisi eakad, kuid see teadmine ei suutnud isikut mõjutada õiguskuulekalt käituma. Inimlikult on arusaadav, et isiku lähedased vajavad abi, kuid iseseisvalt see süüdimõistetu vabastamise aluseks ei ole. Seejuures on isiku lähedastel võimalik pöörduda abi saamiseks muuhulgas ka kohaliku omavalitsuse poole. Samuti nendib kohus, et ka poja olemasolu ei takistanud A. Havrjukil kuritegeliku käitumise jätkamist ja ta oleks pidanud oma isarollile, vastutusele ja eeskujule mõtlema enne seda, kui pani toime uue kuriteo.
21. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Seda, et vangla ohuhinnang (antud juhul märgitud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 28%) on sisutühi ja ebausaldusväärne, on põhjendatud juba Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2018 määruses. 6 1-21-8283 Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 on nimetatud ammendavalt põhjused, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Nii pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis, selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.
22. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mõningatele A. Havrjuki vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja võimaldavad järeldada, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Havrjuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 7