← Eesti

1-19-3348/33

Obsah (7)§ 424§ 68§ 65§ 50§ 55§ 76§ 75

1-19-3348 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-3348 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Krim

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Siim Sõnna vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Siim Sõnnale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 1

(6)1-19-3348 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Tartu Maakohtu 14.08.
  2. a kohtuotsusega mõisteti Siim Sõnna süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistati teda 6 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1 päev karistusaja hulka ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 26.03.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 3 kuu 1 päeva vangistuse võrra ning mõisteti S. Sõnnale liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti S.

Sõnnalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Maakohus selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmine kehtib

§ 55lg 1 kohaselt kogu S.

Sõnna vangistuse kandmise ajale ja lisaks sellele 4 kuu kestel. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 16.10.

  2. Viru Vangla esitas 21.09.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Sõnna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  3. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, S. Sõnna tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  4. Kohtuistungieelselt esitas S. Sõnna vanaema Evi Kits avalduse S. Sõnna ennetähtaegse vabanemise toetuseks. S. Sõnna esitas kirjaliku seisukoha ennetähtaegse vabastamise materjalide juurde lisamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  5. Kinnipeetav S. Sõnna kinnitas 28.09.
  6. a kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et vabanemise korral hakkaks elama XXX. Töökoht vabanemise korral on olemas tööandja juures, kelle juures töötas ka enne karistuse kandmisele asumist. S. Sõnna seisukoha järgi on elukohas telefoniside olemas, v.a ühe toa üks nurk, kus side võib hetkeks kaduda. Purjuspäi sõit juhtus mitme halva asjaolu kokkusattumisel. Alkoholi probleem on kogu aeg olnud. Alkoprogrammis osales. Peale seda alates 2019 enam alkoholi tarbinud ei ole. Alkoholisõltuvuse põhjusel soovib täiendava abina psühholoogilist abi, näiteks vestlused. Teab, et suudab alkoholita elada, aga abi siiski vajab. Oli eelmisel korral tagaotsitav, kuid ei varjanud end. Liiklusalast väärteorikkumist ta tunnistab, juhtimisõigus puudus. S. Sõnna selgitas, et tal oli elamiseks raha vaja ja käis ausalt tööl. Eluviisitreeningust õppis seda, et probleeme tuleb õigesti lahendada ning nüüd on targem. Õige Hetk programm õpetas positiivseid asju ja ta õppis end rohkem tundma. Kuna ta on targemaks saanud, siis vabanemine ennetähtaegselt õnnestub. Tähtsaim on abikaasa, laps ja vanaema. Põhivõlgnevuseks on alimendid. Vabaduses olles tasus elatist 300 eurot kuus. Võlgnevus tekkis karistuse kandmise ajal. Vangistuse ajal on ta tööd teinud. Vabaduses meeldib talle samuti tööd teha. Ta ei soovi lapsele sellist tulevikku, nagu oli tal endal. Seega on vajalik lapse jaoks olemas olla. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  7. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
  8. Riigikohus on 07.02.
  9. a määruse nr 1-14-10087 p-s 35 selgitanud, et KarRS § 20 lg 1 p-st 8 tulenevalt on vanglateenistusel õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Et oleks aga üheselt selge, siis seisukoha kujundamisel kohus ei ole arvestatud arhiveeritud 2

(6)1-19-3348 karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud neli korda.
  1. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör nõustub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Subjektiivne hinnang, kas isik vabastada või mitte, arvestamisele ei kuulu.
  2. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil S. Sõnna, on seisukohal, et S. Sõnna tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
  3. Formaalsed eeldused S. Sõnna vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on

§ 76

lg 1 p-i 1 järgi täidetud, s.o ta on ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

S. Sõnna soovib elektroonilist valvet kohaldada aadressile, kus tema suhtes on varasemalt Tartu Maakohtu 13.07.

  1. a kohtumääruse alusel elektroonilist valvet juba kohaldatud. Kuid kriminaalhooldusametniku hinnangul GSM levi tingimused soovijärgses elukohas ei ole täidetud, mistõttu on elukoht elektroonilise valve alla vabanemiseks sobimatu. Kohtu hinnangul on täidetud elektroonilise valve seadmise tehnilised tingimused. Sellise seisukoha kujundamisel toetub kohus tõsiasjale, et varasemalt on S. Sõnna elektrooniline valve samas elukohas kulgenud etteheideteta. Vähemalt kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest ning kohtute infosüsteemis leiduvast ei nähtu andmeid, mis viitaksid probleemide esinemisele elektroonilise valve tehniliste tingimustega. Vastupidiselt, 27.02.
  2. a määruses on Tartu Maakohus sedastanud, et elektroonilise valve juhiseid ja käitumiskontrolli nõudeid on S. Sõnna täitnud kohusetundlikult. S. Sõnna kolme kuu pikkune elektrooniline valve 2017 aastal on kulgenud tõrgeteta. S. Sõnna vanaema on kohtule edastatud kirjas märkinud, et tal on kaks mobiiltelefoni. Ka on Tartu Maakohtu 13.07.
  3. a määruses kohus välja toonud, et Telia levi on olemas ja Elisa levi on olemas, aga see võiks põhimõtteliselt parem olla. Arvestades tehnilist arengut, ei pea kohus usutavaks, et GSM leviala soovikohase elukoha asukohas tänaseks puudub. Kohus leiab, et eeltoodu tähendab, et täidetud on määruse „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 2 p 3: elukoht asub GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas.
  4. Isegi kui asuda seisukohale, et elektroonilise valve kohaldamise formaalsed tingimused ei ole täidetud, ei pea kohus võimalikuks vabastada S. Sõnnat karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ka järgnevatel põhjustel.
  5. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata 3

(6)1-19-3348 veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  1. S. Sõnna on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivselt iseloomustab S. Sõnnat ka töökohustuste täitmine vangistuses. Kinnipeetav on motiveeritud töötama, motivatsioon töökohustuste täitmiseks vabanemise korral väljendub ka töökohagarantii olemasolus. S. Sõnna on astunud konkreetseid samme, et võimaliku vabanemise korral võimaldada endale sissetulek. Läbitud on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ning viimati, s.o septembriks 2022 läbis S. Sõnna sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Nagu viidatud on vabanemisjärgne elukoht olemas ning vabaduses on tal ka toetav suhtlusringkond – talle on toeks perekond. Toetava kirja on esitanud vanaema E. K . Suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega on lõppenud. Iseloomustuse kohaselt S. Sõnna suhtub ametiisikutesse positiivse hoiakuga ning on koostöövalmis. Tegemist on kaalukate argumentidega, mis toetavad ennetähtaegset vabanemist.
  2. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  3. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi S. Sõnna õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid alkoholiga ja senine võimetus sellele probleemile kindlat lahendust leida, kriminaalhooldusalaste nõuete ja kohustuste täitmata jätmine ning lõpetuseks asjaolu, et S. Sõnna kuulutati tagaotsitavaks tema karistuse kandmisele toimetamiseks Tartu Maakohtu 14.08.
  4. a kohtuotsuse järgselt.
  5. Viimase, s.o Tartu Maakohtu 14.08.
  6. a otsusega karistati S. Sõnnat

§ 424lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Kohus mõistis karistuse liitkaristusena kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 26.03.

  1. a otsusega. Seega on S. Sõnna pannud toime uue tahtliku kuriteo katseajal. Järelikult varasem süüdimõistev kohtuotsus ning talle antud võimalus viibida vabaduses käitumiskontrollile allutatuna tema käitumisele mõju ei avaldanud. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kohus pidi 09.01.2020 kuulutama S. Sõnna tagaotsitavaks Tartu Maakohtu 14.08.
  2. a kohtuotsuse täitmise tagamiseks. S. Sõnna oli tagaotsitav kuni 07.05.2021, mil ta kinni peeti ja toimetati karistust kandma.
  3. Kohus arvestab sellegagi, et S. Sõnna kantav vangistus ei ole esmakordne. Nii on Harju Maakohtu 26.03.
  4. a kohtuotsusega mõistetud talle 5 aasta pikkune vangistus. Tartu Maakohtu 13.07.
  5. a määrusega vabastati S. Sõnna temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.10.
  6. Varasem vangistuses viibimine ning karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamine ei motiveerinud S. Sõnnat järgima kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusel olles rikkus S. Sõnna korduvalt, s.o 18.07.2018, 25.10.2018 ja 20.01.2019 alkoholi tarvitamise keeldu ning pani katseajal toime uue kuriteo.
  7. S. Sõnna puhul on riskifaktoriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et alkoholi tarvitamise riski maandaksid piisavalt ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad nõuded. Varasemalt kriminaalhooldusel viibides ei suutnud S. Sõnna neid samu nõudeid täita. Et S. Sõnna retsidiivsusrisk tuleneb alkoholist, tuleks tal selle tarvitamine keelata. Samas ilmneb ülal öeldust seegi, et S. Sõnna ei pruugi suuta seda keeldu täita. Alkoholi tarvitamine võib aga tingida selle, et täitmata jäävad ka ülejäänud kontrollmeetmed. Seejuures 4

(6)1-19-3348 viitab ka S. Sõnna elukorraldus pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist sellele, et järelevalve teostamine tema suhtes võib osutuda raskendatuks (Tartu Maakohtu 09.01.
  1. a tagaotsitavaks kuulutamise määruse kohaselt lahkus ta oma elukohast, ei vastanud telefonile, katkestas suhtlemise oma abikaasaga).
  2. S. Sõnna on katseajal viibimise ajal lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele pannud toime uue kuriteo – juhtides mootorsõidukit joobeseisundis. Ka on ta varasemalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks, samuti vägivallaga seotud kuritegusid, mida ühendab kantava karistuse aluseks oleva teoga see, et needki pani S. Sõnna toime purjuspäi. Seega on tegemist inimesega, kes on varem korduvalt joobes olles seadust rikkunud. Varasemate kuritegude kaalukust tõstab tõsiasi, et need pole lihtsalt kunagi minevikus aset leidnud, vaid nende eest oli S. Sõnnal karistus veel kandmata – ta vabastati ennetähtaegselt vangistusest.
  3. S. Sõnnat karistati Tartu Maakohtu 14.08.
  4. a otsusega liiklusalase süüteo toimepanemise eest vangistusega. Lisakaristusena kohaldas kohus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist neljaks kuuks. Tähelepanuväärne on seejuures seegi, et S. Sõnna on ajal, mil juhtimisõigus oli ära võetud, jätkanud mootorsõiduki juhtimist 06.02.2021 ja 07.02.2021, mille eest on talle väärteomenetluse korras määratud trahvid seoses mootorsõiduki juhtimisega juhtimisõiguseta isiku poolt, mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise ja sõiduki peatamise märguande eiramise eest. S. Sõnna väärteod iseloomustavad isikut viisil, mis kuidagi ei võimalda kohtul teha positiivset järeldust, et kantud karistuse osa on osutunud piisavaks, vabastamaks kinnipeetav karistuse kandmiselt ennetähtaegselt.
  5. Arvestades S. Sõnna varasemat käitumisharjumust, puudub kohtul igasugune veendumus, et kantud karistuse osa ca 1 aasta ja 5 kuud on olnud sellise pikkusega, mille jooksul on kinnipeetav teinud oma mõtlemises ja suhtumises sellised ümberhindamised, mis annaksid piisava kindluse uskuda, et ta uusi rikkumisi enam toime ei pane. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et eelmisel korral ennetähtaegselt vabanedes oli S. Sõnna viibinud vangistuses ca 2 aastat ja 9 kuud, seega pea kaks korda kauem. Kohus on seisukohal, et kantud karistusaja jooksul omandatud teoreetilised teadmised peab S. Sõnna talletama ja põhjalikult läbi analüüsima, mis võimaldavad teha tõsikindla järelduse edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Sellise seisukoha kujundamisel arvestab kohus, et S. Sõnna varasemalt avaldatud optimism seaduskuulekaks eluks ei ole realiseerunud.
  6. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda tööle V F OÜ-s. Ta küll mõistab töötamise ning isikliku sissetuleku olulisust, kuid vaatamata sissetuleku suurusele, mida S. Sõnna on ise pidanud piisavaks enda ülalpidamiseks on kinnipeetaval võlgnevused. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 12 358 eurot võlgnevusi. S. Sõnna ütles kohtuistungil, et võlgnevused on peamiselt elatisevõlgnevused. S. Sõnna sõnul on võimalus elatist tasuda tööle asumisel. S. Sõnna ei ole aga varasemalt töötades aktiivselt nõuete likvideerimisega tegelenud. Märkimata ei saa jätta sedagi, et karistusregistri väljavõttest nähtuvana on tasumata kõik kehtivad rahalised karistused väärteorikkumiste eest. Nõude suurus on märkimisväärne. Arvestades S. Sõnna märkimisväärseid rahalisi kohustusi, on oht majanduslike raskuste tekkeks, mis alkoholi tarbimise foonil võib päädida kuriteo toimepanemisega. Seega seisneb tema puhul oht uute kuritegude toimepanemises. S. Sõnna retsidiivsusoht peab olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike, kuid seda tema varasemast käitumisest paraku järeldada ei saa. 5
(6)1-19-3348 24. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.