Obsah (4)
§ 76§ 75§ 121§ 65Kriminaalasi nr 1-15-9821 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2022. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 24.10.2022. a) Kriminaalasja number 1-15
§ 76lg 5 alusel määrata Sander Lilbokile katseaeg tähtajaga kuni 13.03.2026.
a. Kohustada Sander Lilboki alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
(5)6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt
§ 75
lg 2 p 2, 4, alusel määrata Sander Lilbokile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. Määrus Sander Lilboki suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Sander Lilbok karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sander Lilbok on Harju Maakohtu 02.12.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9821 süüdi tunnistatud
§ 121
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati karistust kohtuotsuse tegemise seisuga Pärnu Maakohtu otsusega nr 114-5124 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 aastat, 1 kuu ja 11 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks loeti 10 aastat, 3 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 02.12.2015 ja kinnipeetava karistusaeg lõppeb 13.03.
- Tartu Vangla esitas kohtule 05.10.
- a materjalid Sander Lilboki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Sander Lilboki tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör toob välja, et positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu puhul välja tuua ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja vabanemisel elukoha olemasolu. Negatiivseteks asjaoludeks on aga süüdimõistetu isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Sander Lilbok on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib kolmandat korda. Seega kriminaalkaristus ja vangistus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Isik on hoolimatu ja teisi ära kasutava elustiiliga ning kuriteod on ta valdavalt toime pannud alkoholijoobes, välja arvatud viimane kuritegu, mis on toime pandud vangistuses. Sander Lilbok on aastaid elanud misjonikeskuse ülalpidamisel või viibinud vangistuses ja seega on tema kogemus iseseisvaks eluks vabaduses napp. Kuna süüdimõistetu ise ei soovi tingimisi ennetähtaega vabaneda, siis on äärmiselt kaheldav ka tema allumine käitumiskontrollile. Vangla iseloomustusest ei leita uusi asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et seekord võib Sander Lilboki käitumine vabaduses olla seaduskuulekas. Seega nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sander Lilboki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Sander Lilbok esmalt avaldas kohtuistungil, et ei soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda, kuna tal ei ole elukohta ja seega ei ole tal ka millestki kohtuga rääkida. Peale selle, kui kohus avaldas vangla iseloomustusest, et tal võimalik vabanedes elama asuda xxxxxxxxxxxx asuva 2
(5)xxxxxxxxxxxxxxühiselamusse, teatas Sander Lilbok, et see on tema jaoks uus fakt, mis muudab tema seisukohta. Süüdimõistetu palub kohtul seda arvestada, et talle on leitud elukoht. Varasemalt oli kinnipeetav enda sõnul häälestatud, et ei soovi vabaneda, kuid uudis elukoha olemasolu kohta muudab tema seisukohta ja ta soovib koostööd teha. Sander Lilbok kannab enda sõnul kolmandat vangistust, üks kuritegudest oli tapmine. Miks selline asi juhtus on pikk sündmuste jada ja kõik ei olnud päris nii nagu seda on kirjeldatud. Kinnipeetava sõnul on tänaseks palju asju muutunud ja need 9 aastat, mis ta on vanglas olnud, ei ole teda distsiplinaarkaristust kandnud, on olnud vaid mõni väiksem rikkumine. Sander Lilbok on enda sõnul nüüd vanem ja enda väärtused ümber hinnanud. Süüdimõistetu tõdeb, et inimlikult on tal kahju, et selline sündmus aset leidis, kuid ta on pea kogu karistuse ära kandnud ja sellest omad järeldused teinud. Samuti on ta teadlik, et vanglast vabanemise korral kaasnevad talle käitumiskontrolliga karmid tingimused ja ta on valmis neid täitma. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sander Lilbok temale kohtuotsuste kogumis mõistetud karistusajast (üks liidetav karistus on olnud esimese astme kuriteo eest) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sander Lilbok kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud mitmete erinevate kuritegude toimepanemise eest, s.o vargus, kuritahtlik huligaansus, kerge kehavigastuse tahtlik tekitamine piinamisega, ärandamine, rööv ja tapmine. Kõik varasemad vägivallateod on toime pandud alkoholijoobes. Viimane karistus on Sander Lilbokile mõistetud vanglas kambrikaaslase suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Varasemate kuritegudega võrreldes on käesoleva kuriteo puhul vägivalla raskusaste vähenenud. Peamisteks kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on Sander Lilbokil olnud mõjutatavus, alkoholi tarvitamine, materiaalse kasu saamine. Viimastes kuritegude ajal ka emotsionaalne tasakaalutus, puudulik probleemilahendamise oskus ja reageering kannatanu tegevusele. Sander Lilboki käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada pigem heaks. Vangistuses viibides on kinnipeetav osalenud aktiivselt majandustöödel. Töökohustuste täitmisesse on ta vangla iseloomustuse kohaselt suhtunud motiveeritult ja rikkumisi esinenud ei ole. Ajavahemikul 2015-2016 omandas vanglas kutsehariduse puupingitöölise erialal. Käesoleval aastal läbis süüdimõistetu vangistuse sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Programmi läbiviijate sõnul osales Sander Lilbok tundides väga aktiivse kaasarääkijana ja väljendas käsitletavate teemade vastu suurt huvi. Kinnipeetava enda sõnul oli ta programmis käsitletud teemadest teadlik, kuid ei olnud nende peale kunagi selliselt mõelnud nagu nüüd programmi käigus. Programmi jooksul püstitas Sander Lilbok endale eesmärgi alkoholi 3
(5)tarvitamine lõpetada ja jätkata kainet eluviisi vanglast vabanedes. Kinnipeetav teadvustas endale, et tema õigusrikkumised on tugevalt seotud alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu enda vigu ja avaldas kahetsust toime pandud tegude osas. Samuti tõdes ta, et on pika vangistuse ajal palju enda varasemat elukäiku analüüsinud ning sellest ja ka oma vanusest tingituna näeb asju teise pilgu läbi. Eeltoodust nähtub, et seni kantud karistus on isikut mõjutanud, tema käitumine on aja jooksul paranenud, mis omakorda kinnitab, et ta on soovi korral võimeline oma käitumist korrigeerima ja reegleid järgima. Ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kohtule esitatud vangla iseloomustuses kinnitatakse, et Sander Lilbokil on olemas elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas xxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvas ühiselamus. Seda on kinnitanud vanglale xxxxxxxxxxxxx juhatuse liikme volitatud esindaja xxxxxxxxxxxxxxxx Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses olles omandanud ameti, mis annab lootust suurema tõenäosusega leida erialane töö ja saada püsivat sissetulekut, mis omakorda aitab vähendada edasiste kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu senist elukäiku on paljuski mõjutanud alkoholiprobleem, mis on viinud isiku õigusvastaste tegude toimepanemiseni. Alkoholiprobleemist tulenevate riskide maandamisega on vangistuses tegeletud sotsiaalprogrammi läbiviimisega. Praeguseks hetkeks on kinnipeetav teinud oma elus positiivse muutuse, ta on otsustanud alkoholist täielikult loobuda. Ta on seadnud uued eesmärgid ning mõistab, et nende saavutamiseks on vaja endaga tööd teha. Kohtu hinnangul on nii isiku käitumisest vangistuse ajal, programmides ja ka kohtuistungil avaldatu põhjal näha, et Sander Lilbok on valmis oma käitumist vabaduses korrigeerima, ta on seadnud endale realistlikud eesmärgid. Samuti on ta valmis võtma lisakohustusi, mis toetavad õiguskuulekusele suunatud eluviisi ja mõistab, et nende täitmine ei ole kerge, kuid need on vajalikud. Vangla iseloomustuse põhjal saab teha järelduse, et isiku soov muutuda pole paljasõnaline, vaid see on väljendunud ka tema käitumises karistuse kandmise ajal. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Sander Lilboki tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Arvestades praeguseks ära kantud karistuse pikkust ning süüdimõistetu seisukohti oma senise käitumise ja edasise elukorralduse osas, leiab kohus, et vangistuse edasi kandmisega temast tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada ei ole võimalik. Pigem oleks tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses kriminaalhooldusele alludes.
§ 76lg 5 alusel tuleb Sander Lilbok määrata katseaeg kuni 13.03.2026.
a. Süüdimõistetul tuleb 24 kuud alates kohtumääruse jõustumisest alluda käitumiskontrollile ning järgida
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Kuna Sander Lilbokil on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, määrab kohus talle katseajaks
§ 75lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi.
Maandamaks majanduslikest teguritest tulenevaid võimalikke riske määrab kohus isikule ka
§ 75
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(5)Kohtunik 5
(5)