lg 2 p 2 alusel poole kaasomandi lõpetamise nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamisest. 3. Võtta vastu M Mi ja Hankeekspert OÜ loobumine vastuhagist ja lõpetada tsiviilasja 2-22-5962 menetlus M Mi ja Hankeekspert OÜ nõudes kinnisasja registriosa numbriga xxx kaasomandi lõpetamiseks. 2-22-5962 4.
lg 2 punkti 2 alusel tagastada kostjale 1 pool tsiviilasjas vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot kostja 1 M Mi arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank).
lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 700 eurot hageja H P arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank).
) § 428 lg 1 ja § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et on teadlikud
sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 700 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja H P arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Loobumiste vastuvõtmine, riigilõivu tagastamise taotluste lahendamine 7. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et nii hagist kaasomandi lõpetamise nõudes kui ka vastuhagist loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 8.
lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Menetlusosaliste loobumised on protokollitud (dtl 230) vastavalt ajatemplitega 00:03:55 (kostjad) ja 00:04:24 (hageja). 9. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest osaline loobumine ja ka vastuhagist loobumine vastu võtta ning asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2-22-5962 11. Hageja taotles ühtlasi poole riigilõivu tagastamist seoses kaasomandi lõpetamise nõudest loobumisest. Kohus jätab hageja vastava taotluse rahuldamata. Kuigi
lg 2kohaselt tagastatakse pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist, arvestab kohus käesoleval juhul, et hageja loobus hagist osaliselt. Seega kontrollib kohus, milline riigilõiv kuulub tasumisele nõudelt, milline jääb pärast loobumist kohtumenetlusse. 12. Hagiavalduse punktis 45 nimetas hageja hagi hinnaks 41 522,93 eurot, millest kaasomandi lõpetamise nõude hagi hind on 3 500 eurot
lg 4 p 4 järgi ning ülejäänud osas ehk summas 38 022,93 eurot on tegemist rahalise nõude hagihinnaga. Kuivõrd hageja loobus nõudest, mille hagihind on 3 500 jätkub kohtumenetlus nõudes hagihinnaga 38 022,93 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga vahemikus 25 001 kuni 50 000 eurot riigilõivu 1 400 eurot. Seega jääb pärast hagist loobumist kohtumenetlusse nõue, mille eest on ette nähtud riigilõiv summas 1 400 eurot ning seega puudub alus hagejale poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. 13. Kostjad paluvad tagastada pool tasutud riigilõivu seoses vastuhagist loobumisega kooskõlas
Kohus leiab, et kostjate taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostjad on tasunud vastuhagilt riigilõivu kokku 420 eurot. RLS § 59 lg 1 la lisa 1 järgi tuli hagi hinnalt kuni 3500 eurot tasuda riigilõivu 420 eurot. Seega kohus arvestas käesolevalt hagilt riigilõivu 420 eurot, millest kostjatele tagastamisele kuulub
14.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 210 eurot tuleb tagastada ja kanda see arveldusarvele, millelt see on tasutud ehk M Mi arveldusarvele xxx (AS LHV Pank). 16.
lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 8 kohaselt maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kompromissi kinnitamine 17.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest 2-22-5962 ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 18. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 19. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 20. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 21. Tuginedes
lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühele) päevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas
22. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 23. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 24.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 25. Hageja palub
lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 700 eurot hageja H P arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas
lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 700 eurot, kuivõrd hageja on hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 1 400 eurot. 26. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-5962. /allkirjastatud digitaalselt/ 2-22-5962 Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.