Obsah (6)

§ 17§ 6§ 28§ 31§ 26§ 15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-22-1628 Otsuse kuupäev 31. oktoober 2022 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16. mai 2

) § 28 lg 1 p-st 1 tulenevalt aegunud. 2)

§ 17

lg 1 järgi on lapsetoetus 60 eurot ja seega pool lastetoetust on isa poolt ja teine pool on ema poolt. Seega on W õigus nõuda 30 eurot. Samas kuna ema on last majanduslikult ülal pidanud ning tasunud kõik lapsega seotud huvid, siis ei ole lapse isal alust nõuda ka toetust pooles ulatuses. 3) Kuna kaebajal on kolm last, siis on tal õigus saada lasterikka peretoetust.

1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastuses kaebusele selgitas SKA järgmist. 1) Kaebaja esitas
2. mail 2022 SKA-le kohtumääruse asjas nr 2-19-19656, mille kohaselt on vanemad sõlminud kokkuleppe, et Y elab 50% ajast isaga ja 50% ajast emaga. Seega leidis tõendamist, et lapsevanemad kasvatavad last võrdselt. 2 3-22-1628 2) Kui lapsevanemad kasvatavad last võrdselt, siis lähtuvalt

§ 6

lg-st 1 ja Riigikohtu üldkogu otsusest, on vanematel õigus taotleda peretoetuste maksmist kordamööda ning uuel taotlejal on õigus peretoetustele, ka siis, kui seni peretoetusi saanud vanem sellega ei nõustu. 3) Peretoetuste määramisel ei ole oluline vanemate sissetulek ega nende rahaline panus laste kasvatamises. 4) Seatud ei ole mingit ajalist piiri, v.a tagasiulatuva nõude esitamise puhul (

§ 28

), ning peretoetuse saaja vahetus saab toimuda kalendrikuu vahetudes (

§ 31

). Lapse isal oli õigus otsustada, kas ta taotleb lapsetoetust või mitte ja mis hetkest. Lapsetoetusele on õigus lapsel ning seejuures ei ole oluline, kumma vanema kaudu lapsetoetus lapseni jõuab. 5)

ei sätesta võimalust määrata ja maksta peretoetusi samaaegselt mõlemale vanemale ühe ja sama lapse ning sama ajaperioodi eest ega võimalust maksta lapsetoetust ühes kuus sama lapse eest mõlemale vanemale lapsetoetust poolitades. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kaebaja on vaidlustanud SKA
2. mai
3. a otsuse nr P6-2022-181137 ja
4. juuli
5. a vaideotsuse nr 5.2 3/29791-4, nõudes nende tühistamist. Et kaebaja väited keskenduvad sellele, et W puudub õigus nõuda Y kasvatamise eest lapsetoetust, on seega menetlusosaliste vahel vaidlus ennekõike SKA
6. mai
7. a otsuse nr P6-2022-181137 sisulises õiguspärasuses.
8. SKA
9. mai
10. a otsusest nr P6-2022-181137 nähtuvalt on SKA selle koostamisel lähtunud Riigikohtu otsusest 3-18-1672, mille kohaselt ei ole SKA kohustatud küsima hüvitise saaja nõusolekut hüvitise teisele vanemale määramiseks juhul, kui on tuvastatud, et mõlemad vanemad kasvatavad last ligikaudu võrdselt ja W
11. aprilli
12. a avaldusest. Õiguslike alustena on
13. mai
14. a otsuses üheselt arusaadavalt märgitud

§ 31

. Lisaks leiab kohus, et SKA tugines otsuse väljaandmisel

§ 6lg-le 1 arvestades, et selles on välja toodud nimetatud sätte sõnastus.

Kuivõrd eeltoodust tulenevalt oli üheselt mõistetav SKA tuginemine

§ 6

lg-le 1, siis vaatamata sellele, et viidatud sätet ei märgitud paragrahvi ega lõike täpsusega, ei mõjuta välja toodud vorminõude puudus asja otsustamist (haldusmenetluse seadus § 58). 14. Vastavalt

§ 6

lg-le 1 esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg-s 1 nimetatud isik perehüvitiste taotlemiseks taotluse SKA-le, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud

§ 28lg-s 6 sätestatud alusel.

Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Riigikohtu üldkogu otsus tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks

§ 6

lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres. Viimati mainitud muudatus jõustus

1. oktoobril
3. SÜS § 3 lg 1 kohaselt on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Seaduses sätestatud juhul on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused ka muul isikul. 3 3-22-1628 16.

§ 31

järgi lõpetatakse iga kuu makstava toetuse maksmine peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.

1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et W vastab SÜS § 3 lg-s 1 toodud tingimustele, W ja kaebaja kui Y vanemad elavad lahus ning Y kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja mõlema vanema peres. Seda, et laps kasvab ligikaudu võrdselt mõlema vanema peres kinnitavad nii W
2. aprilli
3. a avaldus, Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19656 (dtl-d 51-21), Tartu Linnavalitsusele laekunud info (dtl 58) kui ka asjaolu, et sellele ei ole vastu vaielnud kaebaja. Samamoodi ei ole vaidlust selles, et kaebajale määrati SKA
6. mai
7. a otsusega iga kuu makstav lapsetoetus Y kasvatamise eest.
8. Kuivõrd W poolt taotluse esitamise hetkel võimaldas kehtiv õigus esitada taotlust, mille kohaselt saaksid lahus elavad vanemad ühise lapse eest lapsetoetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres, kõik

§ 6lg-s 1 sätestatud tingimused olid SKA 16.

mai

1. a otsuse tegemisel täidetud, ning SKA
2. mai
3. a otsusega nr 181301 määrati W alates
4. juunist 2022 lapsetoetus seoses Y kasvatamisega (dtl 65), lõpetas SKA õiguspäraselt vaidlustatud
5. mai
6. a otsusega kaebaja suhtes alates
7. juunist 2022 lapse Y kasvatamiseks määratud perehüvitise maksmise.
8. Kohus selgitab, et lapse kasvatamine eeldab lapsega koos elamist ja tema eest igapäevast hoolitsemist. Seega on lapsetoetuse määramisel oluline välja selgitada, kus ja kellega koos laps elab (

§ 26lg 2).

Lapsetoetuse määramisel ei ole oluline, kumb vanematest kannab lapsega seoses suuremaid kulusid, kumb vanematest on majanduslikult paremini kindlustatud või kummal vanematest on rohkem lapsi. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (

§ 15lg 1).

Peretoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (

§ 17

lg 1), kuid toetus makstakse reeglina välja vanemale (

§ 6lg 1, § 8, § 25 lg 1).

Vanema kaudu jõuab toetus eelduslikult ka lapseni ja täidab toetuse maksmise eesmärki. Seda, kumb vanem last puudutavate kulude kandmisse rohkem panustab ja kuivõrd saab selles kontekstis arvestada lapsetoetuse maksmist, on põhimõtteliselt võimalik arvesse võtta üksnes elatise nõude lahendamisel, mitte aga lapsetoetuse määramise otsustamisel. 20. Seejuures nõustub kohus SKA poolt väljatooduga, mille kohaselt ei näe kehtiv õigus ette võimalust määrata ja maksta peretoetusi samaaegselt mõlemale vanemale ühe ja sama lapse ning sama ajaperioodi eest ega võimalust maksta lapsetoetust ühes kuus sama lapse eest mõlemale vanemale lapsetoetust poolitades. Ka nõustub kohus vastustajaga selles, et Wei olnud kaotanud lapsetoetuse saamise taotlemise õigust. Kohus rõhutab, et kaebaja viidatud

§ 28

lg 1 p 1, mille kohaselt määratakse igakuine peretoetus

-s sätestatud toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul toetuse saamise õiguse tekkimise päevast arvates, reguleerib olukorda, kui tekib vajadus toetuste määramiseks tagantjärgi, ning see ei tähenda, et toetuse taotluse esitamise õigus aegub. Kohtu seisukohta toetab mh

§-s 31 sätestatu, sest

§ 31

järgi saab peretoetuse saaja vahetus toimuda kalendrikuu vahetudes sõltumata sellest, millal toetuse saamise õigus tekkinud.

1. Eeltoodust tulenevalt on SKA
2. mai
3. a otsuse nr P6-2022-181137 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks. 4 3-22-1628
4. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud ja vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
5. Vastavalt kaebaja taotlusele asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5