lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Ansip-Kukk Süüdistatav Ivar Rihkrand – isikukood 38202140319, xxx, emakeel xxx keel, xxx Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht A P OÜ, xxx, e-post xxx, tel. xxx tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Ivar Rihkrand
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu.
lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.03.2022-14.03.2022, s.o 2 päeva, seega koheselt kuulub kandmisele vangistus 28 päeva. Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmisele ilmumise aeg.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta 5 kuud vangistust, täitmisele kui Ivar Rihkrand ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul 1 toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 1 alusel määrata Ivar Rihkrand katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Ivar Rihkranna suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Ivar Rihkrannalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 330 eurot riigituludesse. Kohustada Ivar Rihkranda tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 109.25 eurot. Menetluskulud kogusummas 1311 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusena võib märkida: „Ivar Rihkrand, kriminaalasi 1-22-5590, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – DVD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 Kuriteo asjaolud Ivar Rihkranda süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 03.08.2020 otsusega asjas nr 1-20-5482
lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 13.03.2022 kella 13.25 paiku Tallinnas Sõpruse pst 201/203 asuva Magistrali kaubanduskeskuse parklas mootorsõidukit Audi A6 Allroad Quattro registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,20 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, ehk mitte vähem kui 1,10 mg/l). Selliselt rikkus Ivar Rihkrand liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, trammijuhti ja maastikusõidukijuhti, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Ivar Rihkrand toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Ivar Rihkranna, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 24.10.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Ivar Rihkranna süüdi tunnistamist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1, 2, 3 alusel kuulub vangistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel arvata Ivar Rihkranna kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.03.2022 kuni 14.03.2022 (2 päeva) koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka. Koheselt kuulub kandmisele 28 päeva vangistust. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 aasta 5 kuud, jätta täitmisele pööramata, kui Ivar Rihkrand ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt
lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli ajaks määrata Ivar Rihkrannale järgnevad lisakohustused:
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 8 alusel määrata Ivar Rihkrannale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Asitõendid 3 KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVDplaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 330 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.