← Eesti

2-21-2030/18

Obsah (7)§ 436§ 230§ 442§ 122§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2030 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise n

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja on täisealine laps; • kostja on hageja isa; • hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; • kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud; • hageja õpib XXX, omandades parasjagu keskharidust (tlk 11); • kostjal on veel kaks alaealist last (02.06.201 sündinud A ja 18.03.2009 sündinud B), kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus (tlk 28-29, sünnidokumendid).
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 400 eurot alates 2021.a veebruarikuust, kuid seejuures mitte väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (ii) kostja teised alaealised lapsed jääksid elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu; (iii) hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased ja tõendamata.
  5. Ülalt nähtub, et hageja õpib gümnaasiumis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele 4

(9)hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine poleks vajalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda.
  1. Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10).
  2. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Eluasemekulud (küttekulu ja maamaks) Toit Tervisehoid (ravimid, vitamiinid) Transport (kütus) Sidekulud (telefon ja internet) Riided ja jalanõud Hügieen ja kosmeetika Juuksur TV, kodune telefon, Internet Kodukeemia Taskuraha Meelelahutus ja õppematerjalid Puhkus Täiendõpe (inglise ja eesti keel, matemaatika) Hüpoteeklaen ja sellega seonduv kindlustus 141,02 300 20 60 10 50 30 30 15 15 50 50 50 205 125 Hagejal on ka järgmised ühekordsed kulutused: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Mobiiltelefon Autokool Tahvelarvuti Mängukonsool 350 1200 800 399 22.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar 5

(9)Eluasemekulud (küttekulu ja maamaks) 55 Toit 300 Tervisehoid (ravimid, vitamiinid) Transport (kütus) 20 Sidekulud (telefon ja internet) Riided ja jalanõud 10 Hügieen ja kosmeetika 0 Juuksur 0 TV, kodune telefon, Internet 0 Kodukeemia 0 0 40 Tõendid tlk 47-
  1. Kohus märgib, et maamaks ei ole seostatav hageja igapäevaste vältimatute vajadustega. Maamaks on kinnisasja omaniku kohustus riigi ees ega ole seotud kuidagi hageja poolse kasutusega. Küttekulu on materjali kogust arvestades jaotatav tervele aastale, mistõttu on küttekulu ühes kuus 110 eurot, millest hageja osa on pool. Tõendid tlk
  2. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud. Kostja ei vaidlusta kulu ning kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Tõendid tlk
  3. Kohus leiab, et kulu on tõendamata, kuna tšekkidelt nähtub, et kütust on soetanud AlfaTaxi OÜ. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on nimetatud äriühing seotud temale tekkivate transpordikuludega. Tõend tlk
  4. Kulu on tõendatud. Tõendid tlk 40-
  5. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt sedavõrd kõrge. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. 6
(9)Taskuraha 0 Meelelahutus ja õppematerjalid 0 Puhkus Täiendõpe (inglise ja eesti keel, matemaatika) 0 0 Hüpoteeklaen ja sellega seonduv kindlustus 125 Kokku: Tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Kulu on tõendamata. Tegemist ei ole esmavajadusega. Hageja ei ole selgitanud, et tal oleks viidatud ainetes mahajäämus vms. Kulu kandmine on tõendatud (H 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku eluasemekuluga. 550 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 550 eurot kuus. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 275 eurot kuus (550 / 2). Kõik hageja poolt välja toodud ühekordsed kulud (elektroonikaseadmed ja autokool) ei ole sellised vältimatult vajalikud kulud, millega täisealise lapse elatise väljamõistmisel peaks arvestama. Seega jätab kohus vastavate kuludega seonduva tähelepanuta.
  1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
  2. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja on tööealine ning -võimeline, kuid tal puudub sissetulek. Kostjal puuduvad pangakontol vabad vahendid. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja on äriregistrist nähtuvalt Antares Trading OÜ (rk 12605582) juhatuse liige. Kostjale sõidukeid ja kinnisvara ei kuulu. 7
(9)Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal suuremat sissetulekut teenida. Vastav ei nähtu ka esitatud arstitõendist (tlk 81). Kostja ei ole esitanud tõendit, kust nähtub, et kostjal oleks arstlike ekspertiiside tulemusel tuvastatud töövõime vähenemine või puudumine. Kostja märgib, et tal on kohustus ülal pidada oma kahte alaealist last. Samas ei ole kostja esile toonud, kui suured on nende laste kulud. Kohus on selle vajadusele viidanud 19.04.2021 määruses. Seega jätab kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta. Kostjal aitab rahalisi kohustusi kanda tema ema, mistõttu kostja on oma emale võlgu 110 000 eurot, mille kohta on vormistatud ka laenuleping (tlk 77-78, tlk 84). Kostja igakuised vältimatud kulud on järgmised: elekter 20 eurot, telefon 5 eurot, sidekulud 20 eurot, toit 120 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, transport 70 eurot, ravimid 60 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, eluasemekulu 47 eurot, kokku 462 eurot. Kulude olemasolu ei ole kostja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodust nähtuvalt puudub kostjal vara ja sissetulek. Siiski tuleb arvestada, et kostja on tasunud hagejale elatist 195 eurot kuus (mis on ligilähedane nõutava elatisega) kuni tema täisealiseks saamiseni, millest johtuvalt kohus eeldab, et kostjal on vastav majanduslik võimekus olemas. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd hea, et võimaldab hagejale nõutavas ja kulupõhises ulatuses elatist tasuda.
  1. Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 206,25 eurot kuus. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus siinkohal sellega, et kostja on töövõimeline ning omab tasuvat töökohta. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda, et hageja on täisealine ning 3 kuuse suvepuhkuse vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 9 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades 9 kuuse elatise kogusumma (9 x 275 = 2475) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 206,25 eurot (2475 / 12).
  2. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis summas 206,25 eurot alates 09.02.2021 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 8
(9)27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 28.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3600 eurot (400 x 9). Menetluskulude jaotus 29.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 30.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

  1. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.
  2. a otsusega nr 2-
  3. 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.