) § 152 lg 1 lause 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti.
lg 4 ls 2 kohaselt jagab vaidluse korral pärandvara pärija nõudel kohus.
Hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse Q pärandvara jagamise nõudes. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi Q pärandvara jagamise nõudes. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvad
Eeltoodut arvestades on kaaspärijatel õigus nõuda kohtult pärandvara jagamist. 6.
lg 1 ls 2 sätestab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel.
lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pärandvara jagatakse ühel või mitmel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, arvestades AÕS § 77 lg-des 3-4 sätestatut ning
§-s 159 sätestatud erisusi. 17
lg 1 sätestab, et kui pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Kohus leiab, et pooled ei ole tõendanud
lg-s 1 sätestatud ühe või teise poole erivajadusi ja -huve või testaatori viimset tahet, mida saaks arvestada pärandvara jagamisel. Pooled ei ole esitanud tõendeid enda erivajaduste või -huvide kohta või testamendi olemasolu kohta, mida tuleb pärandvara jagamisel arvesse võtta. Asjaolu, et KKK kinnistul asuv elamu on poolte isa kodu, kus pooled lapsepõlves palju aega veetsid, ei ole
lg 1 mõistes selliseks erivajaduseks või -huviks, mis tingiks kinnistu jätmise ühe või teise kaaspärija ainuomandisse. Kumbki pooltest ei ole välja toonud, millist seadusega kaitstud erivajadust või -huvi (nt vajadus eluaseme järele) riivab pärandvara jagamine viisil, mis ei võimalda poolel saada kinnisasja või selle osa ainuomanikuks.
lg 2 sätestab, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale.
lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega.
lg-d 3 kohaldatakse, kui pärandvara hulka kuuluvat eset ei saa jagada reaalosadeks või jätta kaaspärijate kaasomandisse (
lg 2) ning pärijad ei jõua kokkuleppele, millisele pärijale selline jagamatu ese anda. Kohtu hinnangul kuulub
lg 3 kohaldamisele ka siis, kui pooled vaidlevad selle üle, millisteks reaalosadeks tuleb asi jagada. Vähemasti üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta ühisomandis olevat eset ühele ühisomanikule vastu tema tahtmist (vt ka Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 23). Sellest põhimõttest tulenevalt ei ole põhjendatud ega mõistlik jagada ühisomandis olevat kinnisasja vastavalt ühe poole taotlusele sellisteks reaalosadeks, mille omandamisega vastaspool nõus ei ole. Pärandvara selliselt jagamisega sunnitakse ühte kaaspärijat omandama asi, mida ta tegelikult ei taha. Kohtu hinnangul on pärandvara jagamine AÕS § 77 lg 2 järgi asja reaalosadeks jagamisega
lg-d 3 arvestades võimalik, kui kaaspärija on valmis teise kaaspärija taotletud viisil moodustatud reaalosa omandama. Kui kaaspärija sellega nõus ei ole, kohalduvad
7. Hageja taotleb KKK kinnistu osas pärandvara jagamist selliselt, et KKK kinnistu koosseisu kuuluv WWW katastriüksus eraldatakse KKK kinnistust ning uus kinnistu jääb hageja ainuomandisse. Hageja maksab kostjale hüvitist 53 000 eurot (II kd, tl-d 86-87, p-d 3.1-3.5.4). SSS, OOO ja TTT katastriüksused jäävad senise KKK kinnistu koosseisu (II kd, tl 3.1.1). KKK kinnistu koormatakse teeservituudiga WWW katastriüksusest moodustatud kinnistu kasuks (II kd, tl 3.63.6.5). KKK kinnistu koosseisu kuuluv SSS katastriüksus geograafiliste koordinaatide X=6570687,461 /Y=538419,742; X=6570728,071 / Y=538496,862; X=6570756,316 /Y=538493,839 ja X=6570771,791 / Y=538551,472 vahelise lõikega (II kd, tl 88, p 4.1.1), OOO katastriüksus poolitatakse geograafiliste koordinaatide X=6570573,704 / Y=538246,487 ja X=6570672,141 / Y=538443,868 vahelise lõikega (II kd, tl 88, p 4.1.2) ning TTT katastriüksus poolitatakse koordinaatide X=6570550,087 / Y=538113,353 ja X=6570605,097 / Y=538226,851 vahelise lõikega (II kd, tl 88, p 4.1.3). Plaanil on moodustunud maatükid piiritletud punase värviga (B osa) ja rohelise värviga (A osa) (II kd, tl 95). Hageja taotleb pärandvara jagamist selliselt, et punase värviga tähistatud B osast moodustatav kinnistu jäetakse hageja ainuomandisse ning rohelise värviga tähistatud A osast moodustuv kinnistu jäetakse kostja ainuomandisse (II kd, tl 89, p 4.1.8 ja selle alapunktid). Kohtu hinnangul nähtub hageja avaldatust ja plaanist (II kd, tl 94), et hageja taotleb SSS, OOO ja TTT katastriüksuste jagamist nn põhja-lõuna suunaliselt. Tegemist on hageja primaarse alternatiivse nõudega. Kostja taotleb KKK kinnistu osas pärandvara jagamist selliselt, et KKK kinnist koosseisu kuuluv OOO katastriüksus jagatakse ida-lääne suunas kaheks peaaegu võrdse suurusega maatükiks. TTT katastriüksusest ja OOO katastriüksuse jagamisel tekkinud läänepoolsest maatükist moodustatakse kinnisasi, mis jäetakse hageja ainuomandisse. SSS ja OOO katastriüksuse jagamisel tekkinud idapoolsest maatükist moodustatakse teine kinnisasi, mis jäetakse kostja ainuomandisse. Kostja 18
lg 4 kohaselt tuleb pärandvara jagamisel maksta kaaspärijale, kellele jääva vara väärtus on väiksem tema pärandiosast, õiglane ja kohene hüvitis. Hageja leiab, et kostja taotletud viisil on temale jääv pärandiosa väiksem kostjale jäävast pärandiosast. Kohtu hinnangul on hageja seisukoht tõendatud asjatundjate arvamustega, milles on hinnatud katastriüksuste väärtust (II kd, tl-d 97-130) ja Maa-ameti tehingute andmetega, millest on võimalik tuletada VVV kinnistu väärtus (II kd, tl 141). Kostja ei ole esitanud tõendeid KKK kinnistu ja VVV kinnistu väärtuste kohta 2021.a seisuga ega ole tõendanud, et taotletud viisil pärandvara jagamisel on kaaspärijatele jäävad esemed võrdse väärtusega. Lisaks eeltoodule arvestab kohus sellega, et hageja ei ole valmis omandama tervikuna VVV kinnistut. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pärandvara ei saa jagada kostja taotletud viisil. Kohus jätab kostja alternatiivse nõude pärandvara jagamiseks selliselt, et KKK kinnistu jagatakse kaheks kinnistuks järgmiselt: esimese koosseisus on TTT ja OOO katastriüksused ning see jääb hageja ainuomandisse; 19
lg 4 nimetatud õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt ka Riigikohtu 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9, Riigikohtu 12.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15, Riigikohtu 27.09.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 13). Kohtu hinnangul on hageja taotletud pärandvara jagamise viis AÕS § 77 lg-ga 2 ja
Kohus on eelnevalt leidnud, et pärandvara jagamine KKK kinnistu reaalosadeks jagamisega ei ole võimalik. Hageja on valmis kinnistu tervikuna omandama kostjale makstava hüvitise vastu. Kostja vaidleb hageja taotletud viisil pärandvara jagamisele vastu. Kostja peab KKK kinnistu väärtuse kohta antud hinnangut ebaõigeks ning seab kahtluse alla hageja võimelisuse maksta kostjale hüvitist. Hageja on avaldanud, et ta on valmis KKK kinnistu väärtusele maksma kostjale hüvitist 92 000 eurot (II kd, tl 90). Hageja lähtub KKK kinnistu väärtusest 184 000 eurot (II kd, tl 91, p 2.8). Hageja on soovinud KKK kinnistu väärtust tõendada kinnisvara hindajate A. T. ja K. T. 16.09.2021 hinnangutega (II kd, tl-d 97-111, 112-130). Asjatundjad on hinnanud KKK kinnistu kui terviku väärtuseks 184 000 eurot. WWW katastriüksuse väärtuseks on asjatundjad hinnanud 106 000 eurot, TTT katastriüksuse väärtuseks 8000 eurot, OOO katastriüksuse väärtuseks 38 000 eurot ja SSS katastriüksuse väärtuseks 52 000 eurot. Kohus on seisukohal, et asjatundjate arvamuse kujunemine ja katastriüksuste väärtuste hindamiseks kasutatud võrdlusmetoodika on jälgitavad. Arvamustest nähtuval on arvamuste eesmärgiks olnud KKK kinnistu koosseisus olevate katastriüksuste väärtuse väljaselgitamine, mitte KKK kinnistu kui terviku väljaselgitamine võrdlusmetoodikat kasutades. KKK kinnistu kui terviku väärtuse on asjatundjad tuletanud katastriüksuste väärtusest ega ole kasutanud KKK kinnistu kui terviku väärtuse väljaselgitamiseks võrdlusmetoodikat. Asjatundjate arvamusest ei nähtu, millise metoodika järgi on tuletatud katastriüksuste väärtusest KKK kinnistu kui terviku väärtus. Eeltoodut arvestades ei tõenda asjatundjate arvamus usaldusväärselt KKK kinnistu kui terviku väärtust. Kohus on teinud pooltele ettepaneku esitada tõendeid KKK kinnistu väärtuse kohta. Hageja esitatud tõendid ei näita usaldusväärselt KKK kinnistu kui terviku väärtust. Kostja ei ole tõendeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik hinnata KKK kinnistu väärtust otsuse tegemise ajale lähedase seisuga. Seetõttu ei ole võimalik pärandvara jagamine hageja taotletud viisil. Kohus märgib, et ka KKK kinnistu väärtuse tõendamisel ei ole kostjale tagatud õiglase ja kohese hüvitise saamine. Hageja on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine, mille kohaselt ei ole kostjale tagatud õiglase ja kohese hüvitise tasumine. Hageja on palunud määrata hüvitise tasumise tähtajaks kolm kuud kohtulahendi jõustumisest (II kd, tl 90). Hageja on tõendanud, et AS LHV Pank on teinud positiivse laenuotsuse hagejale laenu andmiseks summas 102 000 eurot (II kd, tl 159). AS LHV Pank poolt laenuotsuse kohta saadetud e-kirjast nähtuvalt toimub laenusumma väljamaksmine pärast nõuetekohase hüpoteegi seadmist tagatisvarale (II kd, tl 159). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostjale ei ole tagatud hüvitise väljamaksmine kohtuotsuse jõustumise aja lähedase aja seisuga. Samuti nähtub laenuotsusest, et laenusumma väljamaksmise eelduseks on hüpoteegi seadmine tagatisvarale. Kuivõrd pärandvara omandiõiguse üleminek sõltub kostjale hüvitise maksmisest, saaks laenusumma väljamaksmine toimuda üksnes siis, kui kostja annab nõusoleku pärandvara hulka kuuluva kinnisasja hüpoteegiga koormamiseks. Kohtu hinnangul ei näe seadus ette kaaspärija kohustust nõustuda pärandvara koormamisega, et kaaspärijale maksta hüvitist omandi kaotuse eest. Samuti ei saa hageja eeldada, et kostja annab sellise nõusoleku vabatahtlikult. 20
Kohus rahuldab kostja vastuhagi alternatiivses nõudes osaliselt ja määrab KKK kinnistu osas ühisomandi lõpetamise kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on taotlenud enampakkumise läbiviimist alghinnaga 230 000 eurot. Hageja on vaielnud alghinnale vastu ja pidanud seda liiga kõrgeks. Kohus leidis eelnevalt, et asjatundjate arvamus ei tõenda usaldusväärselt KKK kinnistu kui terviku väärtust. Kohus pidas jälgitavaks ja metoodikale vastavaks asjatundjate arvamust katastriüksuste väärtuse osas. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud otsuse tegemise aja seisule lähedase aja seisuga KKK kinnistu kui terviku väärtust. Kohus leiab, et kuigi KKK kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste väärtuste summat ei saa aluseks võtta pärijale makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, on sellist väärtust võimalik arvestada otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel. Kohtu hinnangul võib kinnisasja enampakkumisel liiga kõrge alghinna määramine venitada otsuse täitmist ja põhjustada enampakkumise kulude suurenemist, sest enampakkumiste nurjumise korral tuleb alghinda vähendada ja korraldada kordusenampakkumine. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kostja taotluse alghinna määramiseks osaliselt. Kohus lähtub sellest, et enampakkumise nurjumist vähemalt ühel korral saab pidada mõistlikuks. Hageja on tõendanud katastriüksuste väärtuste summa 204 000 eurot. KKK kinnistu kui terviku väärtus ei ole teada. Kohus arvestab sellega, et kui enampakkumine alghinnaga 210 000 eurot nurjub ja toimub kinnistu allahindamine, on uueks hinnaks 199 500 eurot, mis ei erine olulisel määral katastriüksuste väärtuste summast. Kohus määrab seetõttu enamapakkumisel kinnistu alghinnaks 210 000 eurot. Kohus peab põhjendatuks kinnistu allahindamise sammu määramist, milleks on kuni 5% alghinnast. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse asendada avaliku enampakkumise läbiviimiseks vajaminevad hageja nõusolekud tahteavalduste esitamiseks kohtuotsusega. Avaliku enampakkumise 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.