← Eesti

4-22-3454/9

4-22-3454 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3454 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus, millega asendati Eerik Villemsoole määratud rahatrahv 800 eurot 20 päeva pikkuse arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eerik Villemsoo (ik 37503130259), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. 03.10.
  8. a edastas PPA Põhja prefektuur Harju Maakohtule taotluse kohaldada Eerik Villemsoo suhtes asenduskaristust. Taotluse kohaselt 06.06.
  9. a määras PPA Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2315,18,004795 Eerik Villemsoole rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Otsus jõustus 02.07.
  10. a. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kaja Lilloja 19.08.
  11. a tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 02.06.
  12. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest ning sellest, et nõude täitmise jääk 02.06.
  13. a seisuga oli 800 eurot.
  14. Asenduskaristuse taotluse läbivaatamiseks toimus kohtuistung 13.10.
  15. a. Kohtuistungil märkis Eerik Villemsoo, et vabanedes asub elama xxx juurde.
  16. Harju Maakohus asendas 13.10.
  17. a määrusega Eerik Villemsoole PPA Põhja prefektuuri 06.06.
  18. a otsusega väärteoasjas nr 2315,18,004795 määratud ja seni tasumata rahatrahvi 800 eurot arestiga 20 päeva, mille kandmisele tuli asuda vahetult peale mõistetud vangistuse ärakandmist PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses. Kohus märkis, et praegusel juhul on tuvastamist leidnud, et Eerik Villemsoo ei ole rahatrahvi tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning samuti ei ole isikul vara, millele sissenõuet 1 4-22-3454 pöörata. Eelnimetatut arvestades asendas kohus KarS § 72 lg 1 ja 2 alusel Eerik Villemsoo tasumata rahatrahvi 800 eurot arestiga. Kuna KarS §-le 72 lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti, on asenduskaristuseks 20 päeva aresti. Seejuures ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga, sest istungil märkis Eerik Villemsoo, et ta asub elama xxx juurde xxx, aadressi ei nimetanud. Harju Maakohtu 30.05.
  19. a määruse 1-21-5624 kohaselt väitis aga, et asub elama sõbra juurde xxx. Seega kõik, mis puudutab tema võimalikku elukohta, on ebamäärane. Teatavasti eeldab üldkasuliku töö sooritamine, et kriminaalhooldusametnikul peab olema võimalus isikuga kontakteeruda, et kooskõlastada üldkasuliku töö sooritamise ajakava, kuid antud juhul kohtu hinnangul antud eeldus täidetud ei ole, kuna isik ei ole kohtule kindlat elukohta nimetanud. Ka leidis kohus, et vahetult pärast Eerik Villemsoole mõistetud vangistuse ärakandmist määratava aresti kandmine on isikule mõjusaim, kuivõrd isik tajub, et senine tasumata trahv ei jää määramatuks ajaks ootele, vaid see täidetakse vajadusel asenduskaristuse raames. Teisalt saab seeläbi Eerik Villemsoo pärast vangistust ja aresti tavaellu astuda nii, et üks kohustustest on tal juba täidetud. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka aresti kandmise ajatamist. Kohus määras, et arest tuleb ära kanda vahetult pärast vangistuse kandmiselt vabanemist.
  20. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Eerik Villemsoo, kes märgib esitatud kaebuses, et ta pöördub ringkonnakohtu poole seoses suure ebakõla, tema õiguste ja menetlustoimingute rikkumiste tõttu. Esiteks ei teavitatud teda, et tegemist on asenduskaristuse küsimusega. Teiseks ei saanud ta eelnevalt kohtukutset. Kolmandaks ei pakutud ega võimaldatud talle kaitsjat. Neljandaks ei võimaldatud tal kohtus rääkida. Viiendaks oli otsus juba ilmselgelt ette valmis, sest peale paari lauset anti teada, et otsus tuleb 4 minuti pärast ja nii oligi. Selle ajaga ei olnud tegelikult võimalik otsust valmis kirjutada, mille kohta päris aru ka kohtunikult ja selle eest ähvardati teda kohtu solvamise eest karistada. Eerik Villemsoo väidab ka, et kohtuistungil oli üks kohtunik, kuid otsuse tegi teine kohtunik. Eerik Villemsoo märgib ka, et ta soovib riigi õigusabi korras kaitsjat. Eerik Villemsoo palub kogu asja ümbervaatamist ja seda, et talle määrataks ÜKT, mitte arest.
  21. Tallinna Ringkonnakohus andis
  22. novembril
  23. a tähtaja kuni
  24. novembrini
  25. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Kohtumenetluse pooled viidatud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  26. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud määruskaebuse ja kohtute infosüsteemi (KIS) vahendusel eelneva menetlusega (s.h kohtuistungi protokolli ja helisalvestisega), on seisukohal, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole.
  27. Ringkonnakohus möönab teatavaid minetusi maakohtus, kuid need ei ole siiski sellised, mis annaks alust rääkida menetlusnormi olulisest rikkumisest või süüdlase õiguste rikkumisest määras, mis võiks tingida maakohtu otsustuse tühistamise.
  28. Esiteks vajab selgitamist, et kuigi VTMS § 40 lg 1 kohaselt kutsutakse isik menetleja juurde kutsega, siis kutse edastamise eesmärgiks (milles tuuakse välja ka arutamisele tulev asi) on eelkõige teavitada isikut istungi toimumise ajast ja kohast ning sellest, kas osavõtt istungist on kohustuslik ja millised on ilmumata jäämise tagajärjed, st et isik saaks õigeaegselt menetleja juurde ilmuda. Käesoleval juhul viibis Eerik Villemsoo aga kinnipidamisasutuses vangistuse kandmisel, mistõttu ei olnud tal endal võimalik otsustada istungile ilmumise üle ja sinna iseseisvalt ka ilmuda. Sellises olukorras muutuks kutse edastamine sisutühjaks, sest kinnipidamisasutus saab kohtult etapeerimiskorralduse, millega kohustatakse isik istungi toimumise ajaks kohtusse toimetama ja mis tähendab vältimatult ka seda, et istungist osavõtt on kohustuslik ja tagajärgi ilmumata jäämiseks pole 2 4-22-3454 alust selgitada, sest isik kohtusse õigeks ajaks nagunii tuuakse. Etapeerimisteates on välja toodud ka asi, mis arutamisele tuleb ja vastavat teadet isikule eelduslikult ka tutvustatakse. Kas antud juhul seda tehti, KIS-s sisalduvatest dokumentidest ei nähtu, kuid kindel on see, et ettenähtud ajaks isik kohtuistungile toimetati. Helisalvestisest ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus arusaadavalt isikule arutamisele tulevat asja. Seega ainuüksi asjaolu, et isikule ei edastatud kohtukutset (mis omab määravat tähtsust eelkõige siis, kui isik jätab kohtuistungile ilmumata) ja teda ei teavitatud väidetavalt seetõttu asja sisust, siis hiljemalt kohtuistungi alguseks oli ta teadlik arutamisele tulevast asjast, mistõttu ei ole tema õigusi olulises määras rikutud.
  29. Kohtuistungi protokollist ja helisalvestisest nähtuvalt ei ole tõesed Eerik Villemsoo väited, et tal ei võimaldatud kohtuistungil rääkida. Kohus küsis isiku seisukohta seoses antud asjaga ja seda, miks on nõuded tasumata. Samuti selgitati tema elukohaga seonduvaid asjaolusid. Lisaks avaldas isik lõpuks arvamust, et soovib kas aresti ajatamist või selle asendamist ÜKT-ga. Seega sai Eerik Villemsoo oma seisukoha esitada.
  30. Mis puudutab kaebuse väiteid selle kohta justkui oleks kohtuistungil viibinud üks kohtunik ja lahendi teinud teine kohtunik, siis sellised kaebuse väited on täiesti arusaamatud, sest isik pole vaevunud kaebuses selgitama, millisele konkreetsele asjaolule tema selline väide põhineb. Helisalvestisest ja istungi protokollist nähtuvalt on asja arutanud kohtunik ennast tutvustanud (et on kohtunik Merle Parts) ja määruse on samuti teinud kohtunik Merle Parts. Seega kaebuse väited selle kohta, et asja arutas üks, aga otsuse tegi teine kohtunik, ei ole tõesed. Videosalvestist pole aga kohtul võimalik vaadata, sest kohtuistungit ei videosalvestatud. Kuigi KrMS § 156 lg 1 (VTMS § 2 põhimõttest tulenevalt) annab kohtule võimaluse soovi korral istungit videosalvestada, siis seda tavapäraselt ei tehta ja see ei ole kohtule ka kohustuslik. Küll on sama sätte kohaselt reeglina kohustuslik istungite helisalvestamine. Antud juhul istung helisalvestati ja ringkonnakohus helisalvestist ka kuulas.
  31. Seoses kaitseõiguse küsimuse ja Eerik Villemsoo sooviga määrata talle kaitsja, märgib ringkonnakohus järgmist. On tõsi, et maakohus isikule kaitsjat ei pakkunud. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et väärteoasjas ei ole VTMS § 19 lg-st 3 tulenevalt kaitsja osavõtt menetlusest ka kohustuslik (v.a alaealise ja psüühikahäirega isiku puhul). Seega ainuüksi antud asjaolu ei ole piisav selleks, et jaatada Eerik Villemsoo kaitseõiguse rikkumist. Varem korduvalt karistatud ja seega erinevate menetlustega kursis oleva isikuna pidi Eerik Villemsoo olema teadlik ka sellest, et tal on alati võimalik taotleda kaitsjat, mida ta aga samuti ise ei teinud. Seega ei ole tõene väide, et talle kaitsjat ei võimaldatud, sest isik ei ole ise kaitsjat taotlenud. Tegemist ei olnud kahtlemata keerulise asjaga, kus isik poleks kohaselt suutnud ise oma õiguste eest seista. Eerik Villemsoo teab ise kõige paremini, kas ta on antud rahatrahvi tasunud, oskab põhjendada, miks ta seda teinud ei ole ja samuti oli isik ise istungiprotokollist lähtuvalt võimeline avaldama seisukohta, milliselt ja millist karistust ta soovib kanda. Seega on isik olnud võimeline ise oma õiguste eest seisma. See tähendab aga ühtlasi ka seda, et isegi kui Eerik Villemsoo oleks maakohtu istungil kaitsja osavõttu taotlenud, oleks maakohus võinud jätta sellise taotluse ka perspektiivituse tõttu rahuldamata. Eerik Villemsoo on taotlenud nüüd ringkonnakohtult kaitsja määramist, kuid ringkonnakohus ei pea võimalikuks sellist taotlust rahuldada. Nagu juba öeldud, ei ole väärteoasjas kaitsja osavõtt menetlusest kohustuslik. Tegemist ei ole sisult keerulise asjaga. Isik ise on suutnud hästi oma õiguste eest seista, erinevaid argumente esitada ja samuti on ta oma õigusi realiseerinud kaebuse esitamisega. Seetõttu puudub alus arvata, et kaitsja määramata jäämisel jääksid isiku õigused oluliselt kaitseta. Seda enam, et ringkonnakohus arutab asja Eerik Villemsoo kaebuse alusel, menetlus ringkonnakohtus on kirjalik, mistõttu kaitsja roll jääks nagunii tagasihoidlikuks, sest isegi kirjaliku seisukoha esitamisel ei saaks kaitsja Eerik Villemsoo kaebuse piiridest enam väljuda. Seega võib tõdeda, et isikule kaitsja määramiseks puudub alus. 3 4-22-3454
  32. Mis puudutab kaebuse väiteid selle kohta, et maakohtu lahend oli ilmselgelt eelnevalt tehtud, sest 4 minutiga ei olnud võimalik otsust valmis kirjutada, siis märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtupraktikas on leitud, et kohtulahendi projektide eelnev koostamine on igati lubatav. See on mõistlik kohtute suurt töökoormust ja kohtute töö eripära arvestades, s.t et menetlusosalised saaksid neid puudutavast otsustusest võimalikult kiiresti teadlikuks, et siis nendega mittenõustumisel kiiresti neile reageerida. Nt vahistamise menetlus on väga kiireloomuline ja pole mõeldav, et kohtulahend tuleks alles päevi hiljem, sest isik peab olema vahistatud 48 h jooksul alates tema kinnipidamisest. Seega on mõistetav, et selleks, et isik õigeaegselt kohtumääruse alusel vahistatud saaks, kohtulahendi projekt eelnevalt ka koostatud on. See ei tähenda aga üldsegi seda, et kohus ei võiks pärast istungit teha projektist erinevat otsustust uute põhjendustega. Samuti ei tohi kohus ignoreerida kohtuistungil teatavaks saanud asjaolusid ja peab neid lahendi tegemisel ka arvesse võtma. Seega eelnevalt ettevalmistatud projektist formuleerub selliselt kõikide asjaoludega arvestav kohtulahend. Tõepoolest ei ole paari minutiga võimalik valmis kirjutada kohtulahendit algusest lõpuni. Küll aga on selle ajaga võimalik välja tuua kohtu põhistused või neid olulises määras täiendada või muuta. Käesoleval juhul pole tegemist kuigi mahuka põhistusega, pool sellest moodustavad kohased sätted. Samuti nähtub, et maakohus on põhistuse tegemisel võtnud arvesse isiku kohtuistungil esitatud taotlust ajatada arest või asendada see ÜKT-ga ning on sellega seoses esitanud põhjendused, mida lahendis ei saanud enne istungit ilmselgelt olla, sest need konkreetsed asjaolud selgusid alles kohtuistungil. Samuti nagu selgusid probleemid isiku elukohaga seoses alles kohtuistungil ja lahendis sisalduvad ka sellekohased põhjendused. Seega ainuüksi asjaolu, et maakohus ilmselgelt sedavõrd kiireks kohtulahendi kuulutamiseks pidi kasutama eelnevalt valmis tehtud kohtulahendi projekti, ei tähenda, et maakohus oleks toime pannud rikkumise, sest määruse põhjendused on asjakohased ning arvestavad ka isiku poolt kohtuistungil välja toodud asjaolusid.
  33. Eerik Villemsoo taotleb määruskaebuses aresti asemel ÜKT-d. Sellise taotluse esitas isik aga juba ka maakohtule. Maakohus leidis põhjendatult, et see ei ole antud juhul võimalik ja esitas sellega seoses ka asjakohased ja jälgitavad põhjendused. Ringkonnakohus rõhutab, et Eerik Villemsoo suhtes ei ole põhjendatud asenduskaristusena kohaldatava aresti asendamine üldkasuliku tööga, sest üldkasuliku tööga kaasneb obligatoorselt süüdlase allutamine käitumiskontrollile tulenevalt KarS § 69 lg-s 4 sätestatust ning käitumiskontrolli ajal on isikul kohustus täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis on aga valdavas osas seotud alalise elukoha olemasoluga. Eerik Villemsoo ei ole aga esitanud ei maakohtus ega ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses oma elukoha andmeid. Maakohtus viitas ta üldiselt Haabersti piirkonnale, kuid konkreetset elukoha aadressi välja ei toonud. Kuigi maakohus elukoha olemasoluga seotud probleemile oma lahendis ka viitas, ei ole Eerik Villemsoo ometi pidanud vajalikuks ka ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja tuua konkreetset elukoha aadressi. Eerik Villemsoo elukoht vabaduses on seega tegelikult teadmata. Seega ei ole tema puhul rakendatavad ka üldkasuliku tööga kaasnevad kontrollnõuded KarS § 75 mõttes, mis on seotud kindla elukoha olemasoluga. Seega pole Eerik Villemsoo ringkonnakohtule esitatud kaebuses ümber lükanud maakohtu poolt tuvastatud probleemi isiku elukohaga seoses, mistõttu jätkuvalt puudub alus üldkasuliku töö määramiseks Eerik Villemsoole asenduskaristusena. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asendanud Eerik Villemsoole mõistetud rahatrahvi arestiga, mitte üldkasuliku tööga.
  34. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 192, 193, 194, 196 ja § 147 lg 1 p-st 1; KarS §dest 69, 72, 75, jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.