Obsah (6)

§ 663§ 667§ 654§ 371§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-19079 Kohtuasi Pe

) § 371 lg 1 p-le 4, mille kohaselt keeldub kohus hagi menetlusse võtmast, kui samade poolte vahel on olemas jõustunud kohtulahend sama eseme kohta samal alusel. Maakohus leidis, et hageja nõue on juba läbivaadatud Harju Maakohtu 02.04.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2020 otsuste ning Riigikohtu 08.10.2020 menetlusse mittevõtmise määrustega tsiviilasjas nr 2-17-

1. Maakohus asus seisukohale, et eelnimetatud tsiviilasjas ning käesoleva tsiviilasja hagiavalduses tugineb hageja samadele asjaoludele: SIA Asland teostas neljas arves (käesoleva hagi lisa 6-9 ja
2. a hagi lisa 3-6) loetletud vedusid sama kilometraažiga, samade autodega, samal marsruudil ja sama kilomeetritasuga, kus kostja ei tasunud SIA-le Asland samu veotasusid. Ühtlasi leidis maakohus, et üksnes detailide lisamine sama elujuhtumi kohta käesolevas asjas ei tähenda uut hagi alust, seda eriti olukorras, kus tõendid (kirjad ja CMR-d) tulnuks esitada menetluses nr 2-17-
3. Seega asjaolu, et kohtud ei ole arvestanud menetluses nr 2-17-14759 hageja väiteid ja tõendeid, ei tähenda, et hageja saaks esitada samade aluste ja samade poolte vahel uue nõude ainuüksi seetõttu, et käesoleva tsiviilasja aluseks olevaid dokumente ja väiteid ei ole tsiviilasjas nr 2-17-14759 menetluses arvesse võetud. Määruskaebus
4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtusse tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on antud juhul hagi esitatud täiesti erinevatel alustel, millele tsiviilasjas nr 2-17-14759 ei tuginetud ning mida ei arutatud. Osa käesoleva asja hagi aluseks olevatest asjaoludest oli tsiviilasjas nr 2-17-14759 hageja poolt 30.11.2018 menetlusdokumendiga küll esitatud, kuid 19.02.2019 määrusega jättis kohus kõik hageja 30.11.2018 esitatud tõendid vastu võtmata. Tsiviilasjas 2-17-14759 oli hagi aluseks asjaolu, et pooltel oli veoleping ja kostja jättis lepingu alusel esitatud arved maksmata. Tsiviilasja nr 2-17-14759 aluseks ei olnud asjaolud, et kostja on võtnud kohustuse tasuda iga hageja poolt läbitud kilomeetri eest 0,75 eurot, et kostja on kinnitanud hageja poolt läbitud ja kostja poolt tasumisele kuuluvate kilomeetrite arvu kokku 19 186 km, et kostja on kinnitanud tema poolt hüvitamisele kuuluvate hageja kulude summa, et kostja tellimusel läbitud kilomeetrite arv oli fikseeritud veokitesse paigaldatud GPS seadmetega. Hageja leiab, et asi kuulub lahendamisele mh võlatunnistuse (2017.a mai-juuni e-kirjad) ja alusetu rikastumise sätete alusel. Vastus määruskaebusele
5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 14. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust

§ 667

lg 2 järgi tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub

§ 654

lg 6 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. 15.

§ 371

lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta 3 samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

§ 371

lg 1 p-st 4 tulenev asja korduva menetlemise keeld on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Riigikohus on selgitanud, et väljendi „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse

§ 371

lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-05, p 15;
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10, p-d 10 ja 11). Riigikohus on
5. novembri
6. a otsuses tsiviilasjas nr 3-21-113-05 selgitanud, et hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Hagi aluse määratlemine nõuab teatavat üldistust ning eristamist üksikutest asjaoludest. Erinevate asjaolude paljusust arvestades viiks nende käsitamine üksikute hagi alustena olukorrani, kus igasugune hagi aluseks olevasse asjaolude kogumisse kuuluda võiv täiendav faktiväide looks võimaluse uue hagi esitamiseks, mille raames lahendaks kohus tegelikult ühte ja sama hagiasja.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja eriõiguseellane SIA Asland esitas tsiviilasjas 217-14759 kostja vastu hagi samal alusel sama eseme kohta, ning selles asjas on jõustunud kohtulahend. Hageja leiab, et eelmise tsiviilasja aluseks oli asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud veoleping, kuid käesoleva asja aluseks on asjaolu, et kostja võttis kohustuse tasuda iga kilomeetri eest 0,75 eurot; et kostja on kinnitanud hageja poolt läbitud kilomeetrite arvu 19 186 km; et kostja on kinnitanud hüvitamisele kuuluvate kulude summa, ning et kilomeetrite arv on fikseeritud veokitesse paigaldatud GPS seadmetega.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda hageja väidetu hagi alust. Hagi aluse moodustab tegeliku elu juhtum (faktikogum) ja hagi aluse määratlemine nõuab üldistust. Käesolevas asjas nõuab hageja tasu samade veoteenuste ja teetasude eest, mille eest SIA Asland nõudis tasu tsiviilasjas 2-17-
9. See, et eelmises tsiviilasjas viitas SIA Asland veolepingu olemasolule ning käesolevas asjas viitab hageja kostja võetud kohustusele tasuda 0,75 eurot kilomeetri eest, kostja kinnitatud kilomeetrite arvule (ja selle fikseerimisele GPS seadmetega) ning kostja kinnitatud tasuliste teede kulule, ei muuda hagi aluseks olevate asjaolude põhisisu. Tegeliku elu juhtum on sama. Sama juhtumi puhul mõnele uuele faktilisele elemendile tuginemine ei tee sellest uut tsiviilasja. Lisaks tugines SIA Asland eelmises hagi sõnaselgelt sellele, et kostja kohustus tasuma hagejale 0,75 eurot kilomeetri eest, millele lisandusid muuhulgas tasuliste teede kulud. Nii eelmises asjas kui ka selles asjas on hagejad viidanud samadele arvetele (nr 00012/2017, 00013/2017, 00016/2017 ja 00017/2017), milles on samuti märgitud kilomeetritasuks 0,75 eurot. Samuti sisaldavad arved teetasusid. Hageja on märkinud, et eelmises asjas ei arvestatud kõiki dokumente, kuid ringkonnakohus selgitab, et uute tõendite lisamine sama elujuhtumi kohta ei muuda hagi alust ja eset uueks.
10. Ka asjaolu, et käesolevas asjas on hageja tuginenud
11. mai, juuni ja juuli ekirjavahetusele, ei tähenda, et tegemist oleks uutel asjaoludel esitatud hagiga. Need ei muuda hagi aluseks olevad põhilisi asjaolusid. Lisaks esitas SIA Asland nimetatud e-kirjad ka tsiviilasjas 2-17-14759, kuid maakohus keeldus nende menetlusse võtmisest. SIA Asland vaidlustas tõendite vastuvõtmata jätmise apellatsioonkaebuses, kuid ringkonnakohus ei näinud 08.01.2020 otsuses maakohtu tegevuses menetlusnormi rikkumist. Käesolevas asjas 2017.a mai-juuli e-kirjadele tuginemist ei saa pidada uueks hagi aluseks. Samuti ei saa määruskaebuses alusetule rikastumisele viitamist käsitleda uue hagi alusena. Tegemist on õigusliku hinnanguga. Sellega ei muutu tegeliku elu juhtum. 4
12. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult

§ 371lg 1 p 4 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

1. Ringkonnakohus märgib, et äriregistrist nähtuvalt kuulutati Harju Maakohtu 13.05.2022 määrusega tsiviilasjas 2-21-18387 välja kostja pankroti.
2. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 177lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5