KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2022.a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7510 Kohtuasi C (C) avaldus Ühendriikidesse Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.06.2021.a määrus Kaebuse esitaja ja liik C määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (määruskaebuse esitaja): C (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad Ave-Pirjo Paluvere (e-post:XXX) ja Andrei Antosijev (epost:XXX) laste tagastamiseks Ameerika Puudutatud isik I: Y (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik II: Q (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isikutele I ja II määratud vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post:XXX) esindaja Puudutatud isik III (vastustaja): F (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl (e-post:XXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (registrikood 75014221, aadress Nunne tn 18, Tallinn, epost:XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus 2-20-7510 RESOLUTSIOON
(1)b mõttes. Lapsed on nende huve esindavatele isikutele kinnitanud, et nad tahavad elada Eestis koos emaga, nad väljendavad, et vanavanemate juures elamine koos emaga on turvaline ning et nad ei taha isaga suhelda. Ühtlasi on lapsed sellekohast arvamust põhjendanud ning sellest ei nähtu, et laste arvamus ei oleks kujunenud iseseisvalt. Nii laste ema kui ka laste emapoolsed vanavanemad on lastele korduvalt kinnitanud, et kõik konfliktid on täiskasvanute vahel ning see ei puuduta neid, erimeelsused lahendatakse ning vanemad armastavad mõlemaid lapsi väga. 12.01.2021.a toimunud konflikt ja nähtud isa vägivaldsus traumeeris Y ja politseiga peetud vestluste kaudu ka Q nii sügavalt, et mõlemad lapsed kardavad isa ettearvamatut käitumist, ei usalda isa ega soovi temaga suhelda. Laste tagasisaatmisel eraldatakse lapsed oma emast, sest laste emal ei ole USA-s kuskile minna, tal puudub seal nii elu- kui töökoht ning varalised võimalused USA-s elamiseks, samas kui Eestis on kõik lastele eluks vajalik olemas, tagatud soe ja hubane kodu ja elamistingimused, lasteaed, kool, huvialaringid ning laste emal on olemas ka töökoht ja vanemate abi, millega tagada laste eest hoolitsemine. Laste isa ei ole kunagi samaväärselt emaga laste eest hoolitsenud. Laste eraldamine emast, kellest nad ei ole mitte kunagi lahus viibinud, põhjustab lastele ebavajalikke üleelamisi ning mõjutab laste edaspidist arenemist ja närvisüsteemi ning psüühikat. Laste ema on sisuliselt ainus, keda lapsed usaldavad, ema on loonud koos oma vanematega lastele turvalise ja stabiilse kodu, laste eest järjepidevalt hoolitsenud ning tekitab lastes turva- ning kindlustunde. Laste isa varasem käitumine kinnitab laste isa hoolimatust ning soovimatust ja võimetust laste eest hoolt kanda. Eriti tugevalt on saanud laste turvatunne kahjustada peale 12.01.2021.a toimunud vahejuhtumit Y, laste emapoolse vanaema ja laste isa vahel. Lapsed tunnevad isa käitumise tõttu hirmu, et nad võidakse ema juurest ära viia, samuti on lapsed segaduses ega saa aru, miks nende isa nii käitub. Maakohtu määrus ja põhjendused 6. Harju Maakohus jättis 07.05.2021.a määrusega laste isa avalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale kohtumääruse jõustumist. 7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et vanemate 24.11.2012.a Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielust on sündinud kaks alaealist last: XX.XX.XXXX.a Y (sünnikoht Eesti Vabariik) ja XX.XX.XXXX.a Q (sünnikoht USA). Mõlemad lapsed on sünnijärgselt Eesti Vabariigi ja USA kodanikud (s.o topeltkodakondsusega) (I kd, tl 6-11, tl 150, tõlge tl 151) ja Eesti Rahvastikuregistri 31.01.2020.a väljavõttest nähtuvalt on vanematel ühine hooldusõigus (I kd, tl 11). Vaidlust ei ole, et pere elas perioodil 2012-2015 Eestis, 2015 juulis koliti USA-sse, kus elati 2017.a. sügiseni. 2017.a sügisest kuni 2018.a jaanuarini Eestis. 2018.a jaanuar kuni 2020.a jaanuar USA-s. 09.01.2020.a tuli pere Eestisse. Lennupiletid osteti edasi-tagasi lennuna ning tagasilennupilet oli 24.02.2020.a (I kd, tl 12-19). Haigestumise tõttu, mida tõendab arstitõend (I kd, tl 155), tühistas F lennupiletid. Vanemate vahel tekkisid konfliktid ja isa lahkus Eestist üksinda USA-sse 17.03.2020.a. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on isa püüdnud, sh esindaja vahendusel, saavutada emaga kompromissi laste tagastamiseks USA-sse enne avaldusega maakohtusse pöördumist, kuid tulemusteta (I kd, tl 4154). 6 2-20-7510 8. Praeguses asjas on ema ja lastele määratud esindaja kogu menetluse kestel väitnud, et tegemist ei ole laste õigusvastase kinnihoidmisega konventsiooni mõttes, sest laste hariliku viibimiskoha riigiks oli väidetava laste õigusvastase kinnihoidmise ajal Eesti Vabariik. Ema väitel 2019.a võeti ühiselt vastu otsus Eestisse kolida ning jaanuaris 2020 alustati Eestisse kolimisega (st ühise otsuse alusel lõpetati Y õpingud USA-s, ühiselt registreeriti laste elukoht Tallinnas, isa teadmisel valis ema lastele lasteaia ja Y-le kooli). Perel oli plaan 24.01.2020.a lühiajaliselt ja ajutiselt USA-sse naasta, kuid seda üksnes kolimiseks ja viimaste pooleliolevate asjade lõpetamiseks. Avaldaja väitel ei muutunud Eesti Vabariik pere, sh laste hariliku viibimiskoha riigiks, sest pere tuli Eestisse üksnes külla. Perekond kolis USA-sse 2015.aastal kindla sooviga seal püsivalt elada, F sai 2019.aastal USA kodakondsuse. Laste harilik viibimiskoht on USA, isa ei ole andnud nõusolekut laste elukoha muutmiseks. Perekond ei teinud ühtegi ettevalmistust Eestisse elama asumiseks. 9. Tõendamaks vanemate ühist tahet püsivalt Eestisse elama jääda, esitas ema kohtule laste isa poolt 13.01.2020.a allkirjastatud elukohateate, millega isa andis nõusoleku laste registreerimiseks laste vanavanemate elukohta Tallinnas, XXX (I kd, tl 152-154), 03.04.2020.a laste ja ema elukoha andmete väljavõte Eesti Rahvastikuregistrist, millest nähtuvalt on ema ja laste kehtiv elukoht Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX alates 23.02.2017.a (I kd, tl 162-165), vanemate 2017.a detsembris allkirjastatud ühise tahteavalduse, kes saavad nende surma korral nende kahe lapse eestkostjateks (I kd, tl 165-166), Z 24.09.2020.a allkirjastatud seletuse 13.01.2020.a elukohateate allkirjastamise asjaolude kohta (II kd, tl 88), USA Kendalli kohtu kohtuistungi protokolli (II kd, tl 92-125, tõlge tl 126-142) isa poolt elukoha registreeringu teate allkirjastamise kohta; F 04.04.2020.a e-kirja üürileandjale USA, milles teatab, et tema ja lapsed elavad Eestis 2020.a jaanuarist ja F ei soovi omalt poolt pikendada 20.05.2020.a lõppevat üürilepingut (I kd, tl 167, tõlge tl 168). 10. Isa väitel kui ta tõepoolest allkirjastas 13.01.2020.a elukohateate, siis tegi ta seda ema palvel ja emalt saadud info põhjal, arvates, et selle abil on võimalik saada perehüvitisi. Perekond ei teinud ühiselt ühtegi ettevalmistust Eestisse elama asumiseks. Isa ei asunud nt tööd ja perele ühist eluaset otsima, isa on kogu aeg rääkinud, et ta soovib lastega USA-s elada, isa ei valda eesti keelt, isal on äri USA-s ning ta ei ole kavatsenud seda müüa või muul viisil tegevust lõpetada, isa on teinud oma ärisse investeeringuid, nt ostnud 2019.a kalli traktori (III kd, tl 70), isa plaanis veebruaris 2020 viia oma mesilased (äri) Californiasse, isa ei ole esitanud elamisloa taotlust ega avanud pangakontot Eestis. Y käib USA-s koolis, lapsed omavad USA-s sotsiaalkindlustuse kaarti ja hambakindlustuse kaarti ning regulaarselt külastavad erinevaid arste (III kd, tl 74-75). Lapsed omavad sõbralikke kontakte eakaaslastega. Perekond üürib USAs korterit, tasub kommunaalmakseid ja omab autokindlustust. Oma väidete tõendamiseks esitas isa veel tõendid Y lasteaias käimise ja õppimise kohta USA-s (I kd, tl 20, III kd, tl 76-80), üürilepingud ja kommunaalarved (I kd, tl 21-39, tõlge tl 90-96, 99-108), autokindlustuse (I kd, tl 40), maksude tasumised (III kd, tl 71-73). 11. Kohus oli seisukohal, et elanike registri väljavõttest, millest nähtub registriaadressi muutmise kuupäev, ei piisa, kinnitamaks isiku harilikku viibimiskohta või selle muutust. Registriandmetel on ema ja laste elukoht juba alates 23.02.2017.a Tallinn, XXX. Hilisemalt ei ole registriandmeid muudetud. Kohus leidis, et lapsed olid kuni väidetava kinnipidamiseni olnud rohkem seotud USA-ga ja laste harilik viibimiskoht oli USA-s. 12. Vaidlust ei ole, et laste väidetava kinnipidamise ajal oli vanematel laste ühine hooldusõigus, st ka otsustusõigus laste viibimiskoha suhtes. Isa selgitas ärakuulamisel, et peale konflikte ta lahkus korterist, jäi Eestisse, taotles nõustamist, püüdis saada ühendust Skype teel. Isa palus näha lapsi iga päev, seda talle ei lubatud, sai suhelda ühe tunni paar korda nädalas. USA-sse 7 2-20-7510 mineku ainus põhjus oli see, et nõuniku sõnul vajas ta USA kohtuotsust, milleta kaotab isa lapsed igaveseks. Seega ei saa öelda, et isa oleks laste väidetava kinnipidamise ajal vabatahtlikult loobunud laste hooldusõiguse teostamisest. Seega esinevad eeldused konventsiooni art-te 3 ja 4 rakendamiseks. 13. Seoses kohtu ülesandega välja selgitada, kas esineb põhjus laste tagastamata jätmiseks, märkis maakohus, et vastavalt konkreetse asja asjaoludele saab kohus otsustada, kas lapse tagastamisest keeldumine on neil asjaoludel hädavajalik ja kas lapse huvid kaaluvad üles konventsiooni eelduse, et lapse huvides on tema tagastamine. Konventsioonis ei ole sätestatud absoluutseid lapse tagastamist välistavaid asjaolusid. Kohtule on konventsiooni artiklis 13 antud diskretsiooniõigus otsustada, kas laps tagastada või jätta tagastamata. 14. Laste ema arvamuse kohaselt kui kohus peaks asuma seisukohale, et laste ema hoiab lapsi Eestis õigusvastaselt (millega laste ema ei nõustu), siis ei ole laste tagastamine ühelgi juhul laste huvides. Ema on tuginenud ka konventsiooni artikli 13 lg 1 punktile b, mille kohaselt lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse asetada ebakindlasse olukorda. Ema esitatud perega kokku puutunud isikute seletused (I kd, tl 185-186, tl 188-189, tl 190-tõlge tl 191, tl 192-tõlge tl 193, II kd, tl 1-20) tõendavad, et isa ei ole kunagi samaväärselt emaga laste eest hoolitsenud. Lapsed on Eestis kohanenud, mida tõendavad ema esitatud XXX lasteaia tõendid (I kd, tl 169-170, tl 176-177), Y koolivalmiduskaart (I kd, tl 171), Y arstitõend (I kd, 172-174), Y tunnistused ja GGG kiri (I kd, tl 175, tl 178, tl 180-181, GGG kiri (II kd, tl 90), Y õpetaja seletus (II kd, tl 91). Ema on esitanud psühholoogilise nõustaja TN ja Y-ga tegelenud psühhoterapeudist saviväljaterapeudi MA hinnangud, kes kinnitavad, et lapsed vajavad turvatunnet suhetes täiskasvanute ja oma keskkonnaga. (I kd, tl 182-183, III kd, tl 11, tl 117-118). Lapsed on avaldanud lastele määratud esindajale ja lastekaitsespetsialistile, et nad soovivad elada Eestis. Kuigi kriminaalmenetlused isa suhtes on lõpetatud, siis 12.01.2021.a toimunud konflikt (III kd, tl 13, tl 21-23, tl 103, tl 120, tl 122, tl 140, tl 141, tl 143-145) traumeeris Y. Y rääkis kohtule, et isa võttis ta kinni ja pani ta müüri vastu ja hoidis kinni, tal oli valus ja proovis lahti saada. Isa ütles, et tema ei teinud üldse haiget. Eesti ja Ameerika kohta arvas Y, et mõlemad on sama head, Eestis on toredam elada. Q rääkis, et talle meeldib Eestis, sest Eesti lipp on sini-must-valge ja talle meeldib must ja sinine. Kohus arvestas ka sellega, et laste tagasisaatmisel eraldatakse lapsed oma emast, sest emal puudub USA-s elu- ja töökoht ja majanduslik võimekus. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et isa avaldus tuleb jätta rahuldamata ja lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastamata. 15. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 172 lg 7 teisest lausest, jättes kõik menetluskulud avaldaja kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäi riigi kanda. Määruskaebus 16. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uue määruse ja viivitama tagastada lapsed nende harilikku viibimiskoha riiki (USA-sse), jätta laste tagastamise kulud ema kanda ning juhul, kui kohus leiab, et konventsiooni artikkel 13 lg 1 p „a“ või „b“ kuulub kohaldamisele, selgitama Illinoisi osariigi pädevalt asutuselt välja laste sotsiaalset tausta käsitleva teabe. 17. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tegi maakohus tuvastatud asjaoludest sisuliselt õiged järeldused, mis puuduvad konventsiooni art-te 3 ja 4 rakendamiseks sätestatud eeldusi. Edasi on kohus leidnud, et esineb põhjus laste tagastamata jätmiseks, kuid selgusetuks jääb, millist põhjust on kohus silmas pidanud (määruse p 23). Kohus on viidanud konventsiooni artiklile 13, 8 2-20-7510 jättes tähelepanuta, et see sisaldab laste tagastamata jätmiseks mitut erinevat alust. Selgusetuks jääb, millisele faktilistele asjaoludele ja õiguslikele alustele tuginedes on kohus otsuse teinud. 18. Maakohus ületas laste tagastamata jätmisel diskretsioonipiire. Maakohus leidis, et konventsioonis ei ole sätestatud absoluutseid lapse tagastamist välistavaid asjaolusid ning kohtule on konventsiooni artiklis 13 antud diskretsiooniõigus otsustada, kas laps tagastada või jätta tagastamata. Maakohtu järeldus, et konventsioonis ei ole sätestatud absoluutseid lapse tagastamist välistavaid asjaolusid, on vale. Tegemist on numerus clausus eranditega, ning neid tuleb tõlgendada kitsendavalt. Seda põhimõtet on Riigikohtu praktikas korduvalt kinnitatud. 19. Kokkuvõtlikult keeldus maakohus laste tagastamisest USA-sse tuginedes järgmistele asjaoludele: isa ei ole kunagi samaväärselt emaga laste eest hoolitsenud; lapsed on Eestis kohanenud; lapsed vajavad turvatunnet suhetes täiskasvanute ja oma keskkonnaga; lapsed on avaldanud lastele määratud esindajale ja lastekaitsespetsialistile, et nad soovivad elada Eestis; 12.01.2021.a toimunud konflikt traumeeris Y; Q rääkis, et talle meeldib Eestis, sest Eesti lipp on sini-must-valge ja talle meeldib must ja sinine; laste tagasisaatmisel eraldatakse lapsed oma emast, sest emal puudub USA-s elu- ja töökoht ja majanduslik võimekus. Avaldaja hinnangul ei anna ükski kohtu poolt välja toodud kaalutlus alust konventsiooni art 13 rakendamiseks. 20. Küsimus, mil määral on kumbki vanem laste ees hoolt kandnud, ei ole konventsiooni kohaselt laste tagastamata jätmise aluseks. Kohus on tuvastanud, et avaldaja ei ole vabatahtlikult loobunud laste hooldusõiguse teostamisest. Puudutatud isik III ei ole tõendanud, et avaldaja oleks andnud selget nõusolekut puudutatud isikute I ja II elukoha muutmiseks. Seega ei ole konventsiooni art 13 lg 1 p „a“ toodud eeldused täidetud. 21. Samas ei ole kohus selgitanud, millised psüühilisi või füüsilisi kannatusi või millist ebakindlust võiks laste USA-sse tagastamine art 13 lg 1 p „b“ mõistes põhjustada. Kohtumäärusest ei ole aru saada, millised tõendamist leidnud asjaolud ja millised õiguslikud alused on viinud kohtumääruses toodud otsusena. 22. Maakohtu järeldus, et lapsed on Eestis kohanenud, on vastuolus maakohtu määruse p-dega 20 ja 22, kus maakohus tunnustas, et laste harilik viibimiskoht on USA. Avaldaja ei nõustu, et lapsed on Eestis kohanenud. Avaldaja on menetluse kestel juhtinud tähelepanu sellele, et lapsed on eraldatud nende harilikust keskkonnast (USA-
- s)ning laste ema keelab lastel nende isaga suhelda, mis tekitab lastele psühholoogilist traumat. On alust arvata, et kohus on soovinud kohaldada konventsiooni art 12 lg 2, mille kohaselt võib kohus jätta lapse tagastamata juhul, kui laps on uue keskkonnaga harjunud. Tähelepanuta on aga jäetud asjaolu, et art 12 lg 2 rakendamine ei ole võimalik kuna seda saab kohaldada vaid juhul, kui laste tagastamise avaldus esitatakse peale art 12 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist. Käesoleval juhul esitas avaldaja laste tagastamise avalduse kohtule tähtaegselt, mistõttu lg 2 toodu ei kohaldu. 23. Maakohus viitab sellele, et „lapsed vajavad turvatunnet suhetes täiskasvanute ja oma keskkonnaga“. Tegemist on hooldusõigusliku küsimusega. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas jõudis maakohus järelduseni, et laste Eestisse, nende ema ning emapoolsete sugulaste juurde jätmine, tagab lastele turvatunde. Asjaolu, et lapsed vajavad täiskasvanute ja oma keskkonna suhtes turvatunnet ei ole aluseks jätta lapsed Haagi konventsiooni artikkel 13 lg 1 p „a“ ega lg 1 p „b“ või art 12 alusel tagastamata. 24. Maakohus toob välja, et lapsed on avaldanud laste määratud esindajale ja lastekaitsespetsialistile, et nad soovivad elada Eestis. Tegemist on põhjendamatu järeldusega. Maakohus kuulas lapsed ära. Y ütles: „Eestis on toredam elada. Eesti ja Ameerika mõlemad on 9 2-20-7510 sama head.“, millest ei saa järeldada, et ta soovib elada vaid Eestis ning kategooriliselt ei soovi eeldada USA-s. Sama olukord on noorema lapsega Q, kes ütles: „Rohkem meeldib Eestis, sest Eesti lipp on sini-must-valge“. Laps Q ei ole sellises vanuses või sellise küpsusastmega, kus on võimalik tema arvamusest midagi siduvat järeldada. Konventsiooni art 13 lg 2 kohaselt võib kohus või haldusorgan keelduda lapse tagastamist nõudmast, kui laps on juba sellises vanuses või sellise küpsusastmega, kus on õige tema arvamusega arvestada, ning ta ei soovi tagasi minna. Lapsed on liiga noored – 8-aastane ja 4-aastane. Sellises vanuses laps ei ole võimeline tegema iseseisvaid järeldusi ega võtma vastu otsuseid, mida vanemad ei ole mõjutanud. Laste ärakuulamisel avaldatu viitab sellele, et lapsed on ema ning emapoolsete sugulaste intensiivse psühholoogilise mõju all. 25. Laste tagastamisest keeldumiseks viitab maakohus samuti sellele, et „12.01.2021.a toimunud konflikt traumeeris Y“. Avaldaja selgitab veelkord, et ta ei teinud lapsele haiget ning juhib tähelepanu sellele, et laste esindaja on koos lastekaitsetöötajaga kuulanud lapsed ära ega ole märkinud, et lapsed oleksid kuidagi väljendanud, et isa oleks neile haiget teinud. Mitte midagi ei viita puudutatud isiku II jutus sellele, et puudutatud isik II kardab oma isa. Seega ei saa sellest järeldada, et laste isale tagastamise korral valitseb tõsine oht, et laste tagastamine võib neile põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil panna lapsed talumatusse olukorda konventsiooni art 13 lg 1 p „b“ mõttes. Maakohus ei üritanud ka hinnata psühholoogilise trauma sügavust ega selgitada välja ema ning emapoolsete sugulaste rolli selles konfliktis. Maakohus ei arvestanud sellega, et laste isal on seadusega tagatud õigus lastega suhelda, ning vanaema, kes on PKS-i mõttes kolmas isik, takistab isal lastega suhelda. 26. Asjaolu, et puudutatud isik III ei soovi USA-sse naasta ja seal tööd otsida, ei saa olla Haagi konventsiooni mõistes aluseks laste tagastamata jätmiseks. Puudutatud isikul III on USA kodakondsus, seega on puudutatud isikul III võimalik elada ja töötada USA-s. Tõlgendades konventsiooni viisil, mis annab õiguse jätta laps tagastamata põhjusel, et lapseröövi toime pannud vanemal ei ole lapse hariliku viibimise riigis töö- või elukohta, ei oleks konventsiooni võimalik enamikel juhtudel kohaldada. 27. Konventsioonid art 13 lg 1 p „b“ viitab tõsisele ohule, et lapse tagastamine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil panna lapse talumatusse olukorda. Maakohus pidi tuvastamata, kellelt tuleneb selline oht ja mida see oht endast kujutab. Kui laste isalt siis, kas oht on piisavalt tõsine selleks, et põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi. Samuti juhib avaldaja tähelepanu sellele, et viidatud sättes nimetatud oht lapse heaolule peab olema tõendatud. Veenvad ja asjakohased tõendid selles osas puuduvad. Laste ema on põhjustanud lastele sügava psühholoogilise trauma luues neile õigusvastase ootuse Eestisse jäämise osas. Laste ema on täielikult keelanud lastel isaga suhelda: nii kohtuda kui ka Skype’is suhelda. Juhul, kui lapsed jäävad emaga Eestisse, siis kaotavad nad mitte ainult kodumaa, vaid ka isa. Arvestades eeltoodut puudub alus konventsiooni art 13 kohaldamiseks. 28. Juhul, kui maakohus soovis rakendada art 13 lg
- a)või lg b), on oluline juhtida tähelepanu, et art 13 viimase lõike kohaselt peab kohus laste tagastamata jätmisel arvestama laste sotsiaalset tausta käsitlevat infot, mille on andnud lapse hariliku viibimiskoha keskasutus või muu pädev asutus. Käesoleval juhul on kohus leidnud, et laste hariliku viibimiskoha riigiks on USA, mistõttu oleks tulnud koguda teavet Illinoisi osariigi pädevalt asutuselt. Kuna laste hariliku viibimiskoha pädev asutus ei ole esitanud laste sotsiaalset tausta käsitlevat infot, mida oleks menetluses arvesse võetud, on rikutud konventsiooni art 13 viimasest lõikest tulenevat kohustust. Eeltoodust tulenevalt on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust. 10 2-20-7510 Menetlusosaliste seisukohad 29. Lastele määratud esindaja leidis, et maakohtu määrus vastab laste õigustatud huvidele. Kaebaja ise soovis laste ärakuulamist, selgitades, et nende küpsusaste on selleks piisav. Kaebaja viited USA Kendalli kohtu lahenditele ei tähenda ega tõenda, et laste harilik viibimiskoht oleks USA. Maakohus leidis õigesti, et laste äraviimine USA-st ei toimunud õigusvastaselt. Avaldaja teadis, et koos temaga saabuvad Eestisse ka lapsed. Tegemist oli kahe vanema otsusega. Seega ei ole tegemist laste ebaseadusliku kinnipidamisega. Laste tagastamist välistavaks asjaoluks on konventsiooni art 13 lg 2 tähenduses kummagi lapse arvamus, et nad ei taha USA-sse minna, nad ei tea, kus isa elab ja nad tahavad emaga elada Eestis. 30. Eestkosteasutus määruskaebust ei toetanud. Lapsed on Eestis kohanenud ja arvestavad sellega, et Eesti jääb nende edasiseks elukohaks. Laste arvamust tuleb arvestada. Isa seab esile oma huvid, arvestamata laste huvidega. 31. Laste ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning asja juurde võtta Ä kirjalik seisukoht, mis tõendab seda, et kogu perel oli ühine plaan ja tahe Eestisse kolida ning kliinilise psühholoogi TT kirjalik kokkuvõte, mis näitab seda, et lastel on küsitavusi turvatunde osas ning lapsi ei tohiks nende praegusest turvalisest keskkonnast eemaldada. Tegemist ei ole lapserööviga. Laste harilik viibimiskoht oli kuni 08.01.2020.a USA-s, kuid alates 09.01.2020.a on selleks isa loal ja teadmisel Eesti. Lapsed on Eestis kohanenud ning laste ema ei ole keelanud lastel isaga suhelda. Käesolev olukord on tingitud laste isa nõusolekust ja valmidusest kolida Eestisse 2020 jaanuaris ning hiljem toimunud meelemuutusest ja ebaadekvaatsest käitumisest. Lapsed on nende huve esindavatele isikutele kinnitanud, et nad tahavad elada Eestis koos emaga, nad väljendavad, et vanavanemate juures elamine koos emaga on turvaline ning et nad ei taha isaga suhelda. Ühtlasi on lapsed sellekohast arvamust põhjendanud ning sellest ei nähtu, et laste arvamus ei oleks kujunenud iseseisvalt. Asja materjalide juures on ka psühholoogilise nõustaja ja lastepsühholoogi TN ja Y ning Q-ga tegelenud psühhoterapeudist saviväljaterapeudi MA hinnangud, kes kinnitavad, et lapsed vajavad turvatunnet suhetes täiskasvanute ja oma keskkonnaga. USA Kendalli kohtu erakorralise kaitse korralduse määrus on koostatud ilma laste ema ära kuulamata. Menetluse edasine käik 32. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 33. Tallinna Ringkonnakohus võttis 17.06.2021.a määrusega vastu laste ema poolt esitatud tõendid, jättis avaldaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata, tühistas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja tegi selles osas uue määruse, millega jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a. lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jäi maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muutis ja täiendas ringkonnakohus ka määruse põhjendusi. Avaldaja määruskaebus rahuldati osaliselt. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse. 34. Riigikohus tühistas 02.12.2021.a määrusega ringkonnakohtu 17.06.2021.a määruse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Avaldaja määruskaebus rahuldati. 35. Riigikohus andis järgmised juhised: 1) ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel võtma ühendust Ameerika Ühendriikide keskasutuse või muu pädeva asutusega ja välja selgitama, kas 11 2-20-7510 ja kuidas oleks võimalik laste tagastamist Ameerika Ühendriikidesse korraldada viisil, mis ei too neile kaasa emast eraldamisega kaasneda võivaid kahjulikke tagajärgi. Välja tuleb selgitada kõik sotsiaalsed tingimused ja olustik, kuhu lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastamisel satuksid; 2) asja uuesti arutades peab ringkonnakohus mh välja selgitama, kas vastab tõele avaldaja väide, et Ameerika Ühendriikide arestiotsus on ema apellatsioonkaebuse alusel praeguseks tühistatud ja andma avaldajale võimaluse avaldada seisukoht laste ema esitatud ja asja materjalide juurde võetud tõendite kohta. Kui ringkonnakohus otsustab asja uuesti arutades lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastada, tuleb laste tagastamist puudutavad küsimused menetlusosalistega läbi arutada ning tagastamise määruses detailselt kirjeldada. Selliseks praktiliseks küsimuseks on mh küsimus selle kohta, kes lapse välisriiki viib ning kus laps välisriigis elama hakkab. 36. Ringkonnakohus tegi vajalikud menetlustoimingud, määras menetlusosalistele tähtajad asjas esitatud taotluste ja kogutud tõendite osas seisukohtade andmiseks, samuti menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kõik menetlusosalised jäid oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 37. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et laste isa määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise asjas uue määruse, millega rahuldab laste isa avalduse laste tagastamiseks Haagi 25.10.1980.a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (konventsioon) alusel Ameerika Ühendriikidesse. Määruskaebus rahuldatakse. 38. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada menetluslikku olukorda. Riigikohus asus käesolevas asjas tehtud kohtumääruses seisukohale, et kohtud on kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti tuvastanud laste õigusvastase kinnipidamise konventsiooni artiklite 3 ja 4 tähenduses ning kohtud ei ole ületanud diskretsioonipiire laste kinnipidamisele eelnenud hariliku viibimiskoha määramisel või kinnipidamisele eelnenud ühise hooldusõiguse kindlakstegemisel (vt Riigikohtu 02.12.2021.a kohtumääruse p 16). Seega on ajas ära langenud vajadus jätkuvalt tuvastada, kas tegemist oli lapserööviga, milline oli laste harilik viibimiskoht nende suhtes lapseröövi toimepanemise hetkel ning kas laste isa teostas nimetatud ajal laste suhtes ühist hooldusõigust. Arvestades eeltoodut ning määruskaebuse sisu tuleb ringkonnakohtul seega lahendada õiguslik küsimus sellest, kas esineb mõni alus laste tagastamata jätmiseks nende harilikku viibimiskohta Ameerika Ühendriikidesse. 39. Seoses Riigikohtu antud juhistega selgitas ringkonnakohus välja, et laste ema suhtes 31.03.2020.a tehtud erakorralise kaitse määrus, mida pikendati 08.10.2020.a-ni ja uus määrus, kehtivusega kuni 08.10.2022.a, on laste ema apellatsioonkaebuse alusel tühistatud 24.11.2021.a ning hetkel ei ole enam laste ema suhtes kehtivat kaitse määrust ega kohtu ette toomise korraldust (IV kd, tlk 142, 146-152). Riigikohtu teise juhise täitmise osas selgus Justiitsministeeriumi vahendusel, et Ameerika Ühendriikide keskasutuselt ei ole abi saamine võimalik (IV kd, tlk 122). Seda ei saanud ringkonnakohus ka Ameerika Ühendriikide keskasutuse poolt soovitatud isikutelt (IV kd, tlk 120-122), kuna kohtu pöördumised (IV kd, tlk 126-127) jäid kas üldse vastuseta või soovitati pöörduda Ameerika Ühendriikides laste hooldusõiguse vaidlust menetleva kohtuniku poole (IV kd, tlk 133). Vaatamata eeltoodule peab 12 2-20-7510 ringkonnakohus võimalikuks ringkonnakohus järgnevat. asi lahendada. Vastuseks määruskaebusele märgib 40. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et arusaamatuks jääb, millise konventsiooni artiklis 13 sisalduva õigusliku aluse esinemise tõttu maakohus lapsed tagastamata jätta otsustas. Nõustuda tuleb sellegagi, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja ületas diskretsioonipiire. Konventsiooni artikkel 13 alusel on lapse tagastamisest keeldumine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (vt Riigikohtu 15.03.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 22). Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et tsiviilasja materjalide põhjal puudub seaduslik alus jätta lapsed nende harilikku viibimiskohta, milleks enne lapseröövi toimepanekut olid Ameerika Ühendriigid, tagastamata. Ringkonnakohtu põhjendused on järgnevad. 41. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a toodud eeldused täidetud. Ringkonnakohus nõustub sellega. 42. Konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a kohaselt esineb alus lapse tagastamata jätmiseks juhul, kui lapse tagastamisele vastu vaidlev füüsiline või muu isik või asutus tõendab, et lapse eest hoolitsenud füüsiline või muu isik või asutus ei ole lapse äraviimise või kinnipidamise ajal teostanud oma hooldamisõigust või et ta on täielikult või osaliselt nõustunud lapse äraviimisega või kinnihoidmisega. 43. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a kohaldamiseks tuvastada kas see, et laste isa ei ole laste äraviimise või kinnipidamise hetkel teostanud hooldusõigust või on täielikult või osaliselt nõustunud laste äraviimise või kinnihoidmisega. Maakohus asus seisukohale, et vanematel oli laste kinnipidamise hetkel ühine hooldusõigus, mistõttu ei saa järeldada, et laste isa oleks laste väidetava kinnipidamise ajal vabatahtlikult loobunud laste hooldusõiguse teostamisest. Nagu eelpool mainitud, leidis Riigikohus, et selles osas diskretsiooni kohtute poolt ületatud ei ole ja kohtud on kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti tuvastanud laste õigusvastase kinnipidamise konventsiooni artiklite 3 ja 4 tähenduses. 44. Laste ema esitatud tõend (IV kd, tlk 30), milles Ä kirjeldab vanematega perioodil 17.01.2019.a-08.01.2020.a vahetult suheldes tekkinud arusaama pere ühisest otsusest kolida Eestisse, milles esitatut on laste isa pidanud väärväideteks (IV kd, tlk 144), ei võimalda asuda seisukohale, et esineb alus laste tagastamata jätmiseks, kuna sellest ei nähtu ega saa ka tuletada, et laste isa on andnud laste emale nõusoleku kolida lastega Eesti Vabariiki. 45. Vanema nõusolekule lapsega teise riiki kolimiseks konventsiooni art 13 lg 1 lit a mõttes ei ole ette nähtud kindlat vorminõuet, kuid nõusolek peab siiski olema piisavalt selge. Nõusolek peab olema antud selliselt, et kohtul on võimalik nõusoleku andmist kontrollida, arvestades, et vanem, kelle vastu on esitatud lapse tagastamise avaldus, peab vaidluse korral tõendama, et tal oli lapsega teise riiki kolimiseks teise vanema nõusolek (vt Riigikohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-16, p 11, 12). 46. Seisukohale, et laste ema on pannud toime lapseröövi, jõudis käesolevas asjas esitatud tõendite alusel ka Riigikohus, kelle seisukohad on ringkonnakohtule TsMS § 693 lg-st tulenevalt kohustuslikud. Kuna nimetatud nõusoleku olemasolu ei võimalda järeldada ka laste ema poolt asjas hiljem esitatud tõendid, puudub alus konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a kohaldamiseks. 13 2-20-7510 47. Nõustuda tuleb ka selle määruskaebuse esitaja seisukohaga, et küsimus, mil määral on kumbki vanem laste ees hoolt kandnud, ei ole konventsiooni kohaselt laste tagastamata jätmise aluseks. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui leidis, et laste tagastamata jätmise aluseks on asjaolu, et ema esitatud perega kokku puutunud isikute seletused tõendavad, et isa ei ole kunagi samaväärselt emaga laste eest hoolitsenud. Ringkonnakohus selgitab, et see on hooldusõiguslik küsimus ja omab olulist tähtsust vanemate vahelises hooldusõiguse vaidluses. Selles menetluses ei tule käsitleda küsimusi sellest, kumba vanemat tuleks lapse kasvatamisel eelistada. Lahendada tuleb ainult lapse viivitamatu tagastamise küsimus (vt Riigikohtu 06.12.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06, p 18). 48. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit b toodud eeldused täidetud. Ringkonnakohus nõustub ka selle väitega. 49. Konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit b kohaselt esineb alus lapse tagastamata jätmiseks juhul, kui lapse tagastamisele vastu vaidlev füüsiline või muu isik või asutus tõendab, et lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse asetada ebakindlasse olukorda. 50. Konventsiooni artikkel 13 lit b alusel saab jätta õigusvastaselt äraviidud või kinnihoitud lapse tagastamata vaid erandlikel juhtudel, s.o kui lapse tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt lapse heaolu. Seejuures peab tegemist olema erakordse ohuga lapse heaolule, mis on piisavalt konkreetne ja tõenäoline. Viidatud sättes nimetatud oht lapse heaolule peab olema tõendatud (vt Riigikohtu 06.12.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06, p 18). Nendele seisukohtadele jäi Riigikohus ka käesolevas asjas (vt Riigikohtu määruse p 19). 51. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit b kohaldamiseks tuvastada, et lastele võib nende tagastamisel Ameerika Ühendriikidesse kaasneda äärmiselt tõsine oht, mis on piisavalt tõenäoline ja konkreetne. Nagu määruskaebuse esitaja õigesti väidab, ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks sellise ohu kaasnemise tuvastanud või põhjendanud, milles oht konkreetselt seisneb. 52. Maakohus tugines üksnes sellele, et laste ema esitatud psühholoogilise nõustaja TN ja Yga tegelenud psühhoterapeudist saviväljaterapeudi MA hinnangul vajavad lapsed suhetes täiskasvanute ja oma keskkonnaga turvatunnet ning 12.01.2021.a toimunud konflikt traumeeris last Y. Nimetatud asjaolud ei ole ringkonnakohtu hinnangul konventsiooni artikkel 13 lg 1 li t b kohaldamise aluseks piisavad, nagu märgib õigesti ka määruskaebuse esitaja, kuna nendest ei saa teha järeldust, et laste tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt nende heaolu. Lastele erakordse ohu kaasnemist ei ole võimalik asja materjalide põhjal tuvastada ka ringkonnakohtul. 53. Laste ema on vaidluses läbivalt tuginenud väitele, et lapsed ei soovi oma isaga suhelda ja kardavad teda. Tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõenditest nähtub järgmine: -Laste ema esitatud saviväljaterapeudi MA 03.04.2020.a hinnangu kohaselt on vanem laps Y olnud vanemate vaheliste konfliktide tunnistajaks ning tema tegevused saviväljal viitavad varasematele kriisidele (vanuseperiood 4-6 eluaastat), laps on olnud veebruari 2020.a seansil hangunud olekus ning vanaema selgituste kohaselt tunnistajaks vanemate vahelisele konfliktile, mille lahendamiseks pidi sekkuma politsei, ema on viienda seansi toimumise aja edasi lükanud põhjendusega, et tunneb enda lapsega tänaval liikudes ebaturvaliselt ja kardab lapse isa rünnakuid (I kd, tlk 182 pöördel). 14 2-20-7510 -Mahena keskus on 10.01.2021.a kohtumist kirjeldades märkinud, et lastes oli näha vasturõõmu isa ja vanaemaga kohtumisest, kohtumine oli sõbralik, võõristamist ei olnud ja suhtlemine oli vaba (III kd, tlk 11). -Saviväljaterapeudi MA 04.02.2021.a hinnangust selgub, et laps Y-l on hirm võõraste täiskasvanute ees, jaanuari 2021.a lõpus on lapse seisundis olnud regressioon, mille põhjuseks ema selgituste kohaselt oli isa ootamatu kallaletung. Terapeut on lapsel tekkinud tugev trauma tõttu soovitanud katkestada kohustuslikud suhtlemised isaga ja pidanud vajalikuks isa kinnitust, et tema käitumine oli vale ja ta soovib lapsele head (III kd, tlk 117 ja 117 pöördel). -PPA 12.01.2021.a ettekandest selgub, et omavahel olid kontaktis laps Y, lapse emapoolne vanaema ja laste isa, kes lahutati patrulli kohale jõudes. Selgus, et vanaema oli lapsega koju tulnud ja lapse isa jalutanud. Isa oli läinud lapse juurde, haaranud temast, et poega kallistada nagu on teinud ka varem. Seekord läks vanaema paanikasse ja tõukas isa vastu seina ning hoidis teda sallist kinni. Mees omakorda hoidis lapsest kinni. Laps kartis täna, et isa võtab ta kaasa, kuigi saab isaga oma sõnul läbi. Isale koostatud viibimiskeeld 12.01.2021.a kell 18:2513.01.2021.a 06:25 XXX maja juures kuni 100 m läheduses (III kd, tlk 140). 13.01.2021.a järelkontrolli tulemusena selgus, et lapsi kooli ja lasteaeda ei viidud, kuna kardeti, et laste isa varastab lapsed ära. Vanaema sõnul tuli ta lapsega jalutamast, laps kõndis temast tagapool. Isa jooksis lapse suunas ja hakkas last kallistama. Vanaema sõnul oli ta nii šokeeritud, et ei osanud muud teha kui isa lapse küljest ära tirida, kuid isa jätkas lapse kallistamist. Vanaema tiris isa sallist, et ta lahti laseks. 14.01.2021.a võetud ühendust isaga, kes ütles, et talle oli pargis jalutades arusaamatu, miks laps üksi kõnnib ja ta jooksis kiiresti lapse juurde. Kui ta jõudis lapse juurde, hakkas keegi teda selga peksma ning sallist tirima (III kd, tlk 141). PPA 11.02.2021.a vastusest nähtuvalt algatati 12.01.2021.a sündmuse kohta kriminaalasi, milles laste isa kuulati üle kannatanuna ning asi on kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetatud (III kd, tlk 103). - Maakohtus 19.03.2021.a toimunud ärakuulamisel (protokollis ekslikult märgitud 19.03.2020.
- a)rääkis Y kohtule 12.01.2021.a juhtumi kohta, et nad tulid vanaemaga poest, kui ta nägi isa, kes võttis ta kinni, pani müüri vastu, ja ütles, et lähme kelgutama ja näeme teist vanaema. Müüri vastas oli valus. Isa hoidis teda kinni, et vanaema ei saaks ligi tulla. Vanaema arvab, et ta viib mind Ameerikasse. Kõik olid paanikas (III kd, tlk 159). -Kliinilise lapsepsühholoogi TT 31.05.2021.a kokkuvõttest nähtub, et laps Y-l on ema sõnul hirm õues ja koolis käia, keskendumisraskused, paanikahood, tikid, ei julge üks tuppa jääda, õpib ainult koos pereliikmega. Kokkuvõtteks ja soovitusteks: rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, perekonna purunemine lahkumineku või lahutuse teel ning soovitav on teraapiat jätkata (IV kd, tlk 31-33). -Laste ema esitatud Tallinna Perekeskuse 18.07.2022.a vastusest nähtub, et laps Y on käinud savitöös psühholoog AV juures eesmärgiga maandada ärevust (IV kd, tlk 174). -Laste ema esitatud XXX lasteaia 27.07.2022.a tõendist nähtub, et noorem laps Q ei käinud peale 2021.a jaanuari intsidenti mõnda aega lasteaias. Tagasi tulles märgati lapse käitumises hirmu olla üksi. Rühmaga liikudes naudib laps neid pingevabalt ja võib öelda, et laps tunneb Eestis end turvaliselt (IV kd, tlk 164 ja 164 pöördel). -Laste isa 27.07.2022.a menetlusdokumendist selgub, et laste ema on võimaldanud isale lastega suhelda vaid paar tundi kuus, aga alates augustist 2021.a lubab laste ema lastel isaga kohtuda 2 15 2-20-7510 korda kuus Mahena keskuses. Esimene kohtumine toimus 23.08.2021.a (IV kd, tlk 143, 154155). -Kliinilise lapsepsühholoogi TT 26.07.2022.a vastustest nähtub, et tema vastuvõttudel on käinud ainult vanem laps Y, kes on väljendanud, et soovib oma isaga suhelda, kuid pikemalt ette teada, millal ja mil moel kontakt toimub. Isa käitumine on last hirmutanud, kuid samas jääb mulje, et laps soovib täiskasvanute abiga leida viisi isaga kontakti säilimiseks. USA-s koos olemise ajast on lapsel meeles vanemate sagedased tülid. Kolimine USA-sse oleks ilmselt raske, kuna lõhuks uuesti vahepeal stabiliseerunud elurütmi. Mõju lastele vahendab see, kuidas mõjub kolimine laste emale ja milline oleks ema kui esmase hooldaja kontakt lastega pärast kolimist. Mõju laste emotsionaalsele, psühholoogilisele ja kognitiivsele heaolule seoses nende tagastamisega USA-sse oleneb paljuski sellest, kas lapsed seda soovivad või on tegemist sunniviisilise kodust lahkumisega. Prognoositavad on kohanemisraskused. Laste heaolu tagamiseks on oluline täiskasvanute vaheline lugupidav ja heatahtlik suhtlus (IV kd, tlk 175). - Eestkosteasutuse 21.09.2022.a vastusest nähtub, et lastega viimati 02.09.2022.a kohtudes selgitasid nad, et vaatasid koos isaga viimasel korral veebikohtumisel filmi, mis neile väga meeldis. Samuti rääkisid lapsed, et suhtlevad veebivahendusel oma vanaema ning tädiga, kes USA-s elavad. Oli märgata, et lapsed on veebivahendusel suhtlusesse oma sugulastega kaasatud ning neil on väga huvitav neid vestlusi teha (V kd, tlk 25). 54. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna märgitud tõendid alust konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit b kohaldamiseks, kuna tuvastatav ei ole, et laste tagastamine Ameerika Ühendriikidesse kahjustaks äärmiselt tõsiselt nende heaolu. Ringkonnakohtu hinnangul võis lastel olla isa ees ajutiselt hirm seoses 12.01.2021.a sündmusega. On mõistetav, et laps Y-l võis, arvestades tema eluiga, vanaema hirmude tõttu vallandunud sündmuse käigu ja täiskasvanute ebaõnnestunuks kujunenud omavahelise suhtluse tagajärjel tekkida trauma ja stressireaktsioonid. Samas on lapse saviväljaterapeut viidanud juba lapse varasemas elueas (kui vanemad olid veel paarisuhtes ja pere elas koos), kogetud kriisidele ja nende võimalikele mõjudele. Seega ei saa asuda seisukohale, et laps Y psüühiline seisund on ebastabiilne eelkõige isa 12.01.2021a käitumise tagajärjel, seda enam, et miski ei viita, et laste isa oleks laste suhtes varasemalt olnud vägivaldne või saaks aimata tema soovi neid ära röövida nagu kardavad laste ema ja vanaema. Mahena keskuse kinnitusel kulges 2 päeva varem toimunud kohtumine laste isa ja laste vahel edukalt. Laps Q, kes ei osalenud 12.01.2021.a sündmuses, sai sellest juhtumist teada vaid lähedaste kirjelduste kaudu, mis võis omakorda tema eluiga arvestades, vallandada lasteasutuse poolt kirjeldatud hirmud ja reaktsioonid. Ringkonnakohus ei välista, et tõendites kirjeldatud laste ema ja vanaema hirmud võivad olla mõjutanud laste suhtumist oma isasse. Asjas esitatud viimastest materjalidest nähtuvalt suhtlevad lapsed isaga tänaseks stabiilselt juba pikemat aega, mistõttu ei saa vastata tõele laste ema jätkuvad väited, et lapsed suhtlust isaga ei soovi ja on tema ees hirmul. 55. Laste ema on esitanud tõendid ka selle kohta, et lapsed on Eestis kohanenud, käinud lasteaias, käivad koolis, saanud teraapiat, tegelevad hobidega ning väitnud, et lastel väljakujunenud elukorralduse muutmine kahjustaks nende heaolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka see väide ning esitatud tõendid kogumis alust laste tagastamata jätmiseks Ameerika Ühendriikidesse. 56. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsed kakskeelsed ja vahetanud elukohariiki vanemate sellekohastest otsustest tulenevalt ka varem. Seega on lapsed pidanud suure tõenäosusega iga kord uue elukeskkonnaga kohanedes taluma ka sellega kaasnevaid võimalikke ebamugavusi, millede talumise kergus või raskus sõltub eelkõige vanemate toetusest. Sisuliselt samale 16 2-20-7510 seisukohale on jõudnud ka kliiniline lapsepsühholoog oma viimases arvamuses, rõhutades ema mõju olulisust tagastamisel Ameerika Ühendriikidesse ja seda, et laste heaolu tagamiseks on oluline täiskasvanute vaheline lugupidav ja heatahtlik suhtlus (IV kd, tlk 175 ja 175 pöördel). Tema kui spetsialisti hinnangut ei kaalu eelnimetatud põhjustel üles XXX lasteaia pedagoogilise personali arvamus, et Q peaks elama praeguse eesti perekonnaga koos (IV kd, tlk 164 pöördel), XXX raamatukogu juhataja arvamus, et laste viimine neile uude ja võõrasse keskkonda võib tekitada ja süvendada traumasid (IV kd, tlk 166 pöördel), Q inglise keele õpetaja arvamus, et lapsele mõjuks teise riiki kolimine halvasti (IV kd, tlk 172), Q plokkflöödiõpetaja arvamus, et lapsi ei tohiks teineteisest eraldada ja nad peaksid jääma ema juurde (IV kd, tlk 178) ja asjas esitatud lastele määratud esindaja ning eestkosteasutuse analoogsed arvamused. Eeltoodut kokkuvõttes möönab ringkonnakohus, et laste tagastamine võib neile esialgu tekitada elukorralduse muutusest tingitud teatavaid ebamugavusi, kuid leiab, et need mõjud jäävad konventsiooni mõttes tavapärastesse piiridesse ega saa olla tagastamata jätmise aluseks. 57. Laste tagastamata jätmiseks ei anna alust ka maakohtu märgitud asjaolu, et laste tagasisaatmisel eraldatakse lapsed oma emast, kuna emal puudub Ameerika Ühendriikides eluja töökoht ja majanduslik võimekus. Maakohus on ka selles osas ületanud diskretsioonipiire. 58. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt ei anna asjaolu, et lapse tagastamine võib kaasa tuua väikelapse eraldamise emast, kui lapse ema otsustab lapsega mitte kaasa minna, alust jätta laps Haagi lapseröövi konventsiooni artikli 13 lit b alusel tagastamata. Lapse emal on võimalik vältida lapse emast eraldamist, kui ta läheb koos lapsega tagasi lapse hariliku viibimiskoha riiki (vt Riigikohtu 18.02.2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-14614, p 18). Lapsele tema vanemast eraldamise tõttu tekkida võivaid kahjulikke tagajärgi saab enamikul juhtudel vältida sel viisil, et laps tuleb tagasi koos vanemaga, kellest eraldamine võiks kujutada tõsist ohtu lapse heaolule (vt Riigikohtu 06.12.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1123-06, p 17). Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on laste emal Ameerika Ühendriikidesse naasmiseks õiguslik takistus arestiotsuse näol ära langenud. 59. Määruskaebuse esitaja väitel ei anna ükski maakohtu poolt välja toodud kaalutlus alust konventsiooni artikkel 13 rakendamiseks. Ringkonnakohus nõustub ka selle väitega. 60. Konventsiooni artikkel 13 lg 2 kohaselt võib kohus või haldusasutus keelduda lapse tagastamist nõudmast, kui laps on jõudnud vanusesse ja küpsusesse, kus on õige tema arvamusega arvestada ning ta ei soovi tagasi tulla. 61. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul tuvastada mitte ainult seda, kus riigis lapsed elada soovivad, vaid ka see, kas lapsed on vastu Ameerika Ühendriikidesse naasmisele. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt maakohus seda teinud ei ole, vaid tugines ainult asjaolule, et lapsed avaldasid määratud esindajale ja lastekaitsespetsialistile soovi elada Eestis. Ärakuulamise protokollist ei järeldu samuti laste vastuseisu: laps Y leidis, et Eestis on toredam elada, Eesti ja Ameerika on sama head ning laps Q rääkis, et talle meeldib rohkem Eestis (III kd, tlk 159 ja 159 pöördel). Võttes arvesse eeltoodut, ületas maakohus diskretsioonipiire, kui tugines laste tagastamata jätmisel pelgalt nende soovile elada Eestis. Kuivõrd laste vastuseis Ameerikasse naasmisele ei ole tuvastatav, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus jätta lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastamata konventsiooni artikkel 13 lg 2 alusel. 62. Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus, juhul kui soovis kohaldada konventsiooni artikli 12 lg-t 2, mille kohaselt võib kohus jätta lapse tagastamata juhul, kui laps on uue keskkonnaga harjunud, vääralt kohaldanud. Ringkonnakohus nõustub ka selle väitega. 17 2-20-7510 63. Selgitada tuleb, et konventsiooni artikkel 12 lg 2 rakendamine ei ole käesoleval juhul võimalik, kuivõrd seab eelduseks selle, et laste tagastamise avaldus oleks esitatud pärast artikkel 12 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist. Konventsiooni artikkel 12 lg 1 sätestab, et kui lapse äraviimine või kinnihoidmine on õigusvastane artikli 3 järgi ja kohtu- või haldusmenetluse alguseks lapse asukohariigis on lapse õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest möödunud alla aasta, nõuab asjaomane asutus lapse viivitamatut tagastamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hoiab laste ema lapsi õigusvastaselt kinni alates 24.01.2020.a (I kd, tlk 2 pöördel), laste isa esitas avalduse laste tagastamiseks 25.05.2020.a. Eeltoodust tulenevalt ületas maakohus diskretsioonipiire ka sellega, kui tugines laste tagastamata jätmisel sellele, et lapsed on Eesti kohanenud. 64. Lõpuks tuleb nõustuda sellegi määruskaebuse seisukohaga, et juhul, kui maakohus soovis rakendada konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a või lit b, tuli kohtul artikkel 13 lg 3 kohaselt arvestada laste sotsiaalset tausta käsitlevat infot, mille on andnud lapse hariliku viibimiskoha keskasutus või muu pädev asutus. Kaaludes lapse tagastamata jätmist, on lapse huvide paremaks kaitseks vajalik välja selgitada, milline on selle riigi, kust laps õigusvastaselt ära viidi, lastekaitseks pädeva asutuse arvamus lapse tagastamata jätmise kohta (vt Riigikohtu 06.12.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06, p 20). Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus vääralt ka materiaalõigust. 65. Ringkonnakohus märkis eespool, et Riigikohtu teise juhise täitmine on sisuliselt ebaõnnestunud. Samas ei ole see kaebuse lahendamisel takistuseks, kuna asja materjalidest nähtuvalt suhtlus laste isa ja laste vahel toimib, laste ema suhtes väljastatud arestiotsus on tühistatud ja seega ei pea lapsed nende tagastamisel minema lasteasutusse, vaid saavad Ameerika Ühendriikides naasta kas oma ema või isaga. 66. Ringkonnakohtul ei ole asja materjalide pinnalt tekkinud kahtlust, et laste ema ei oleks võimeline Ameerika Ühendriikides leidma nii elukohta või tööd. Ringkonnakohus arvestab sealjuures ka laste isa määruskaebusega esitatud kompromissettepanekut laste emale juhuks, kui ema tagastab lapsed vabatahtlikult Ameerika Ühendriikidesse, mille tingimusteks mh on, et laste isa rendib laste emale omal kulul lastega elamiseks sobiva eluaseme hinnaga kuni 1200 USD kuus (ühe aasta jooksul), ostab laste emale heas seisundis auto, maksab laste ema psühholoogilise nõustaja teenused (1 kord kuu ühe aasta jooksul), maksab laste koolituse ja kannab kõik muud laste kasvatamisega seotud kulud (IV kd, tlk 8). Laste isa elukoha aadress on küll muutunud, (IV kd, tlk 144 pöördel), kuid tegemist on sama osariigiga, kus pere elas varem. Seega on teada põhimõtteliselt ka see, kus hakkaksid lapsed Ameerika Ühendriikides elama, olenevalt sellest, kas laste ema määruse vabatahtlikult täidab või mitte. Kuna lapsed suhtlevad eestkosteasutuse teatel ka oma isapoolsete sugulastega (V kd, tlk 25 pöördel), võib järeldada ka seda, et Ameerika Ühendriikidesse naasmisel ei oleks laste lähiringkond kohapeal, juhul kui laste ema nendega ei naase, piiratud ainult oma isaga. 67. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et laste tagastamata jätmiseks seaduslikku alust pole ja lapsed tuleb tagastada Ameerika Ühendriikidesse. Määruse täitmise kord 68. Konventsiooni eesmärgist lähtuvalt tuleb tagada lapse võimalikult kiire tagastamine tema hariliku viibimiskoha riiki. 69. Riigikohus on selgitanud, et kuna Haagi lapseröövi konventsioon ei reguleeri lapse tagastamise menetluse praktilisi küsimusi, tuleb enne, kui kohus teeb lahendi lapse tagastamise 18 2-20-7510 kohta, lahendada kohtulahendi täitmise praktilised ja õiguslikud küsimused, arutades need pooltega enne läbi. Lapse tagastamise määrus peab olema nii detailne kui võimalik ning sisaldama kõiki lapse tagastamise praktilisi küsimusi ning vajadusel ka sunnivahendeid. Vajadusel peavad lahendis olema hierarhiliselt märgitud viisid, kuidas lahendit tuleb täita. Kohus peaks võimaldama lapse äraviinud isikul vabatahtlikult lapse tagastamise määrust täita, kui see on lapse huvidest lähtudes kõige sobilikum viis kohtumääruse täitmiseks. Kohus peaks üldjuhul määrama lapse äraviinud isikule tähtaja lapse vabatahtlikuks tagastamiseks hariliku viibimiskoha riiki ning juhuks, kui seda tähtaega ei järgita, kohustama lapse äraviinud isikut andma laps kohtu määratud tähtajal üle avalduse esitajale lapse tagastamiseks (vt Riigikohtu 18.02.2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-14, p 20, 21). 70. Ringkonnakohus küsis laste vanematelt seisukohti, milline võiks nende arvates olla määruse hüpoteetiline täitmise kord juhul, kui kohus laste isa määruskaebuse rahuldab. Laste isa esitatud ettepaneku kohaselt peab laste ema lastele ostma lennupiletid lennuks Eestist (Tallinna Lennujaam) Ameerika Ühendriikidesse (Chicago O´Hare International Airport) ja saatma lapsed Eestis lennuki peale; laste lahkumise kuupäev peab olema kooskõlastatud laste isaga; laste ema peab laste isale teatama laste Ameerika Ühendriikidesse saabumise kuupäeva, kellaaja ja lennu numbri; lapsed lahkuvad Eestist ja naasevad Ameerika Ühendriikidesse koos isaga; laste ema ja/või laste haigestumine ei takista laste tagastamist. Juhul, kui laste ema tugineb laste haigestumisele kui laste mittetagastamise põhjusele, peab laste haigestumine olema dokumentaalselt tõendatud. Laste isal on õigus saata enda kulul arst laste ülevaatamiseks nende tervisliku seisundi hindamiseks. Laste isa poolt kutsutud arst koostab arvamuse, milles hinnatakse laste tagastamise valmidust ning see on laste tagastamise valmiduse osas lõplik ja siduv; laste emal on kohustus laste isale välja anda laste kehtivad reisidokumendid; juhul, kui nimetatud dokumendid on aegunud, kasutuskõlbmatud või kadunud, on laste ema kohustatud vormistama lastele uued vajalikud reisidokumendid (USA passid); ringkonnakohus annab loa laste osale taotleda lastele reisidokumendi juhuks, kui laste ema ei täida laste dokumentide üleandmise kohustust; kohtumäärus loetakse täidetuks, kui laste ema on laste isale üle andnud laste kehtivad reisidokumendid, ostnud lastele ja laste isale lennupiletid sihtlennujaamani ja saatnud lapsed Eestist väljuva lennu peale; laste emal on võimalik kohtumäärust vabatahtlikult täita ja lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastada 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest (IV kd, tlk 188-189). Laste ema oma ettepanekuid ei teinud ning teatas, et ei pea laste tagastamist Ameerika Ühendriikidesse mitte ühelgi viisil ega juhul võimalikuks (IV kd, tlk 181). 71. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohustada laste ema viima lapsi tagasi nende hariliku viibimiskoha riiki Ameerika Ühendriikidesse, kuid leiab, et laste huvides on jätta laste emale kui lapsi kinni hoidvale isikule võimalus määruse vabatahtlikuks täitmiseks. Seda on mõistlikuks peetud kohtupraktikas (vt Riigikohtu 18.02.2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-14, p 20) ja nõnda on soovinud ka laste isa (IV kd, tlk 189). 72. Võttes arvesse eeltoodut ja samuti seda, et käesolevaks ajaks on ära langenud takistus Ameerika Ühendriikides laste ema suhtes tehtud arestiotsuse näol, laste ema ei ole ümber lükanud laste isa väidet, et emal on Ameerika Ühendriikide kodakondsus ja õigus teha seal tööd, vabalt siseneda ja lahkuda riigist, määrab ringkonnakohus, et laste emal on võimalik käesolevat kohtumäärust vabatahtlikult täita ja lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastada 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. 73. Seoses laste isa ettepanekuga määruse täitmise võimaliku korra osas märgib ringkonnakohus, et ei pea vajalikuks kehtestada laste emale kohustust üle anda laste reisidokumentidena ainult USA passid, arvestades, et asja materjalidest (III kd, tlk 12) ja 19 2-20-7510 kohtute infosüsteemist nähtuvalt on mõlemal lapsel ka kehtiv Eesti Vabariigi pass, mis on ITDS § 2 lg 2 p 2 ja § 3 lg 1 p 1 kohaselt samuti reisidokument. Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik määruse täitmist reguleerida ka isale õiguse andmisega taotleda lastele vajalikke reisidokumente, vaid määrata, et laste emal on igal juhul kohustus tagada lastel kehtivate reisidokumentide (USA passide ja/või Eesti Vabariigi passide) olemasolu ja need laste isale üle anda. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kohustada laste ema ostma laste isale lennupiletit Eestist Ameerika Ühendriikidesse sõitmiseks, arvestades, et vanematel on ühine hooldusõigus ja laste emal on määruse täitmiseks niigi kohustus osta lennupiletid lastele. 74. Arvestades, et TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita, mis kohaldub tulenevalt TsMS § 463 lg-st 2 ka kohtumäärustele ning vältimaks vanemate omavahelisi vaidlusi, tuleb ringkonnakohtu hinnangul täpsustada laste isa poolt väljapakutud määruse täitmise korda sellega, et: 1) laste emal tuleb lapsed nende tagastamiseks Ameerika Ühendriikidesse anda üle laste isale Tallinna Lennujaamas kuupäeval ja kellaajal, mis on loetud sobivaks laste vanemate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saavutatud kooskõlastuste tulemusena, kokkuleppele mittejõudmisel hiljemalt laste isa poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laste emale esitatud nõudes märgitud kuupäeval ja kellaajal, 2) lennupiletite ostmisel on laste ema kohustatud laste isale viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama laste Eestist Ameerika Ühendriikidesse saabumise kuupäeva, kellaaja ja lennu numbri, selleks, et laste isa saaks osta samale lennule lennupileti; 3) laste ema on kohustatud laste isa poolt saadetud arstil võimaldama laste tervisliku seisundi hindamist nende tagastamiseks Ameerika Ühendriikidesse ning isal on õigus saata oma arst laste tervisliku seisundi hindamiseks juhul, kui laste ema on esitanud laste haigestumist kui tagastamist mittevõimaldavat asjaolu tõendava dokumendi; 4) laste kehtivad reisidokumendid on laste ema kohustatud laste isale üle andma hiljemalt laste saatmisel Eestist Ameerika Ühendriikidesse väljuva lennuki peale, 5) juhul, kui laste reisidokumendid on aegunud, kasutuskõlbmatud või kadunud, on laste ema kohustatud andma vajalikud nõusolekud ja vormistama lastele uued vajalikud reisidokumendid. 75. Eeltoodust tulenevalt ja juhuks, kui laste ema määrust vabatahtlikult ei täida, on ta kohustatud andma lapsed nende tagastamiseks Ameerika Ühendriikidesse üle nende isale vastavalt järgnevale määratud korrale ja tingimustele: