1-22-7086/7

(21230101248)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. novembri 2022.a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, kaebus RESOLUTSIOON
2. Jätta Riigiprokuratuuri
3. novembri
4. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kriminaalasja nr 21230101248 alustati 18.11.2021 menetlust KarS § 118 lg 1 p 2 tunnustel selles, et X kuriteoteate kohaselt tekitati talle XXX-s 23.07.
6. toimunud operatsiooni käigus tervisekahjustus, millest põhjustatud tervisehäire on kestnud juba üle 15 kuu. X meelest allutas arst Y 23.07.2020 XXX-s X ilma viimase nõusolekuta tundmatu isiku poolt opereerimisele. Lisaks allutas Y X, ilma viimast teavitamata ja patsiendi nõusolekuta, karpaalkanali dekompressiooni ravi plaaniga mitteseostatavatele ja üldtunnustamata protseduuridele. X lisas oma avalduses, et operatsiooni ajal suruti peopessa nimetissõrme ja siis pöidla suunas suletud kääriterad, mille sisestamisega rikuti kudede (närvide ja kõõlusetupede) anatoomilist terviklikkust, mis põhjustas nende kudede füsioloogiliste funktsioonide häire ning kudede kahjustamine käivitas organismi kaitsefunktsioonina valu.
7. 23.09.2022.a. koostas PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo uurija Merit Tammesaar kriminaalasjas nr 21230101248 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millele andis samal päeval nõusoleku Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lauri Jõgi. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
8. Kriminaalmenetluse lõpetamisega ei nõustunud X, kes selle Riigiprokuratuurile 03.10.21022 vaidlustas ning taotles kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamist ja menetluse jätkamist. 1

(5)ekspertiisiakti kohaselt komisjoni töös ühtegi radioloogiaeksperti, kes oleks olnud võimeline hindama MRT uuringu teostamise vajadust tervisekahjustuse tuvastamiseks. Ekspertiisiaktis esitatud arvamused ei põhine seega objektiivsetel uuringutel ega kliinilisel leiul nagu seda nõuab „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 2 lg

1. Samuti ei ole Ekspertiisiaktis selgitatud operatsiooni järgselt tekkinud tervisehäire põhjust. Eeltoodust tulenevalt põhineb Ekspertiisiakt üksnes tervishoiuteenuse osutaja töötajate subjektiivselt koostatud dokumentide põhjal. Tähelepanu ei ole pööratud sellele, kas MRT uuringut teostamata on üldse objektiivselt võimalik tuvastada Kaebajale tervisekahjustuse tekitamist. Kaebaja hinnangul ei ole ilma MRT uuringuta võimalik adekvaatselt tervisekahjustust tuvastada. Menetlejal tuleks määrata ekspertiis koos MRT uuringu teostamisega, et tuvastada kaebajale tekitatud tervisekahjustus – ilma selleta ei ole võimalik objektiivset tõde selgitada. Ilma täiendavalt asjaolusid välja selgitamata ei ole võimalik kahtlusteta väita, et kaebajale osutatud tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal, meditsiinitöötajad on tegutsenud vähemalt neilt oodatava hoolsusega ning puudub KarS § 118 lg 1 p 2 koosseis. Kaebaja leiab, et riigiprokurör ei ole veenvalt põhistanud kaebaja seisukohtadega mittenõustumist, riigiprokuröri väited kuriteo tunnuste puudumise kohta tuginevad pealiskaudsetele hinnangutele ja üldsõnaliselt PPA Põhja prefektuuri uurija M. Tammesaare seisukohtadega nõustumisele. Kriminaalmenetluse lõpetamise aluse esinemine on põhjendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse ja Riigiprokuratuuri määruse, samuti tutvunud ringkonnaprokuratuuri poolt esitatud kriminaalasjas kogutud materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 03.11.
3. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamise osas kaalutud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub alus.
4. Vastuseks kaebuses märgitule, et kaebuse lahutamatu osana tuleb käsitleda kannatanu isiklikke seisukohti, mis on esitatud lisana 1 ja anda neile seisukoht, tuleb märkida järgmist. KrMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab selle koostamist ja allkirjastamist advokaadi poolt. Seadusandja on põhjendatult sellise nõude seaduses sätestanud selleks, et vältida isikute alusetu kahtlustamisega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid. Nõuetekohase kaebuse on kannatanu advokaadi vahendusel praeguses asjas esitanud ning ringkonnakohus ei anna hinnangut kannatanu poolt eraldi esitatud isiklikele seisukohtadele.
5. KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestab kriminaalmenetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise. Kriminaalmenetluse alus on kuriteotunnuste sedastamine ning selleks tuleb hinnata, kas esineb koosseisupärasus, õigusvastasus kui ka süü. Selliseks hinnanguks saavad anda aluse vaid kogutud tõendid ning menetleja saab tõendeid hinnata seadustikus antud tõendamisstandardite järgi. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kannatanu poolt prokuratuuri põhjendustega mitte nõustumine ei tähenda, et otsustus oleks ebaõige.
6. Märkida tuleb sedagi, et Eesti Vabariigis kehtivas kriminaalmenetluse õiguses puudub 3

(5)erasüüdistuse instituut ja vastavalt KrMS §-le 5 alustatakse ja toimetatakse kriminaalmenetlust Eesti Vabariigi nimel. Seejuures on KrMS § 30 kohaselt prokuratuur selleks riigiasutuseks, kellele on pandud kohustus vältida isikute alusetut süüdistamist kuritegude toimepanemises. Kannatanul ei ole õigust nõuda riigilt väidetavalt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (RKKK nr 3-1-1-18-06 p 7; 3-1-1-1-06 p 9).

1. Seoses kaebuse sisuliste argumentidega, märgib ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida seda, kas olemasolevate tõendite põhjal on alus kellelegi süüdistuse esitamiseks, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riiklikku süüdistusfunktsiooni. Kohus võib küll jõuda seisukohale, et otsuse tegemiseks on vajalik ja võimalik koguda täiendavaid tõendeid, kuid kohtu kohustuslikud ettekirjutused konkreetsete toimingute läbiviimiseks oleks teatavas vastuolus menetluse vaba kujundamise põhimõttega. Kohus võib juhtida ka tähelepanu elementaarsetele puudustele eeluurimise läbiviimisel või vajadusel mõnda asjaolu selgitada.
2. Käesoleva kriminaalmenetluse läbiviimise raames ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust ette heita eeluurimise läbiviimise puudulikkust. Menetleja on olemasolevaid tõendeid hinnanud, läbi on viidud kohtuarstlik komisjoniekspertiis ning kogutud täiendavaid tõendeid. Kohtule esitatud materjale hinnates nõustub ringkonnakohus kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamisel väljendatud seisukohaga, et vaidlusalusel juhul saaks KarS § 118 etteheidetava teo ja tagajärje põhjuslikule seosele hinnangu anda eksperdid, kuivõrd tegemist on tavapärasest õigusteadmisest väljuva küsimusega. Seetõttu on kaalukaima tõendina põhjendatud pidada kohtuarstliku komisjoniekspertiisi ekspertiisiakti nr 21E-AOK0020 arvamust. Ekspertidele esitatud küsimused olid asjakohased ning võimaldasid teha üheselt järeldust selle kohta, kas X-le tekitati teostatud operatsiooni käigus raske tervisekahjustus ja kas tegemist oli raviveaga. Ekspertiisi viisid läbi 3 kohtuarst-eksperti. Ekspertide pädevuses puudub alus kahelda. Eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud tegemist raviveaga ega raske tervisekahjustuse tekitamisega X-le. Eksperdid on andnud hinnangu ka operatsioonijärgsele seisundile ja nimelt, et X operatsioonijärgne paranemine oli ebatäielik, mis oli tingitud temal esinenud haiguse komplitseeritud kulust ning selle võimalikkusest oli X informeeritud. Seega ei ole ka operatsioonijärgne seisund seostatav arsti poolt tervisekahjustuse tekitamisega.
3. Kaebuses ollakse jätkuvalt seisukohal, et teostama oleks pidanud MRT uuringu ning heidetakse ette ekspertide ebapädevust selle vajalikkust hinnata. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitajaga. Ringkonnakohtul puudub vähimgi alus ette heita ekspertidele nende ebakompetentsust MRT uuringi vajaduse hindamisel. Kannatanule on meneteja ja prokurörid korduvalt selgitanud, et eksperdile ettekirjutuste tegemine ning kohustamine mingi uuringu teostamiseks, ei kuulu menetleja pädevusse. Ekspert otsustab konkreetset ekspertiisi tehes milliseid toiminguid ja uuringuid on vaja teha, et tagada ekspertiisiarvamuse täielikkus ja objektiivsus. Kaebaja isiklik seisukoht ekspertiisi subjektiivsuse kohta ei kummuta ekspertiisiarvamuses toodut, et raviviga X-le tehtud operatsiooniga ei tehtud ning talle ei tekitatud operatsiooniga rasket tervisekahjustust.
4. Kaebuses taotletakse täiendavate menetlustoimingutena dokumentide väljanõudmist ja selgituste võtmist selgitamaks kahtlusteta välja, et kaebajale osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele. Ka tuleb kaebaja hinnangul määrata ekspertiis koos MRT uuringuga. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis ei kuulu prokuratuuri ega menetleja pädevusse eksperditele ettekirjutuste tegemine kuidas ekspertiisi läbi viia, et vastata menetleja ekspertiisimääruses püstitatud küsimustele ning, et see oleks objektiivne ja täielik. Käesolevas kriminaalmenetluses on eksperdid ekspertiisiarvamuses oma hinnangu andnud. Milliseid 4

(5)täiendavaid tõendeid või selgitusi tuleks veel koguda kaebusest ei nähtu. Märkida tuleb sedagi, et täiendavate dokumentide väljanõudmine või selgituste võtmine ei annaks ilmselt ka sellist tõendusteavet, mis kummutaks kohtuarstliku komisjoniekspertiisi poolt esitatud arvamuse.

1. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et süüdistuskohustusmenetluse käigus ei ole ilmnenud selliseid menetluslõigusikke rikkumisi, mis tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise. Uurimisasutus on selgitanud välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning kaalutlusviga ei ole menetlejad teinud. Ringkonnakohus loeb vastuvõetud menetlusotsustuse õiguspäraseks ja seaduslikuks ning ühtlasi puuduvad alused KrMS § 208 korras esitatud kaebuse rahuldamiseks.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 03.11.
3. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5