Obsah (7)

§ 657§ 652§ 171§ 178§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-19446 Kohtuas

) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostja menetluskulude taotluse kohaselt olid kostja menetluskulud kokku 6090 eurot, teenuste osutamise ajakulu oli kokku 35 tundi ning lepingulise esindaja tunnitasu 145 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 174 eurot). Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja osutatud teenuste ajakulu ning tunnitasu on tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Maakohus vähendas üksnes lepingulise esindaja istungil osalemise ajakulu, kuna istung kestis 1,6 tundi. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 6020 eurot 40 senti (34,6 x 174). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulusid. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 4.
2. Maakohus on jätnud asjas välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud. Maakohus on jätnud menetluses tähelepanuta, et
3. jaanuaril 2016 toimunud üldkoosolek oli korduv koosolek. Hageja põhikirja p-i 7.16 järgi, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt ühistu 10 liiget või esindajat. Hageja põhikirja p-i 7.18 järgi üldkoosoleku otsuseid võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Seega on maakohtu viide MTÜS §-le 22 lg 1 alusetu, sest korteriühistu põhikiri määrab seadusest erineva viisi. 4.
4. Hageja nõustub, et vaidlusaluse protokolli puhul võidi rikkuda vorminõudeid. Kuid formaalsete eelduste mittetäitmine ei too endaga automaatselt kaasa dokumendi tühisust. Protokolli kohaselt vastuvõetud otsuseid ei vaidlustatud kohtus seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o kolme kuu jooksul. Kostja volitused hageja juhatuse liikmena tegutseda lõppesid
5. jaanuaril
6. Seega ei saa sellele otsusele järgnevat kostja tegevust, sh üldkoosolekute kokkukutsumist, nende juhtimist ja üldkoosolekutel otsuste vastuvõtmist, käsitleda hageja juhatuse liikme kohustuste täitmisena, vaid õigusliku aluseta tegutsemisena. 4.
7. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks Linnamäe tee 13 kinnistule hageja remondifondi raha kulutamisega ei kaasne kostja vastutust, kuna kinnistu kuulub Tallinna linnale. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks 77 107 euro võrra remondifondi vähenemine ei ole kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Ühistu liikmetel ei ole võimalik seda raha enam Linnamäe tee 11 kinnistu kaasomandi hooldamiseks kasutada. 4.
8. Maakohus leidis ekslikult, et parkla rajamisega kinnistule, mis ei ole korteriomanike kaasomandis, ei ole võimalik KOS §-i 16 lg-t 1 rikkuda. Viidatud sätte ja alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 38 järgi ei ole õigust kasutada korteriühistu liikmete maksetest kogutud raha kulutuste tegemiseks, mis ei ole seotud ühistu liikmete kaasomandi hooldamisega, sh võõrale kinnisasjale sõidukite parkla ehitamiseks, ilma 5 2-19-19446 ühistu liikmete vahelise kokkuleppeta. Maakohtu otsus kohtleb korteriühistu liikmete enamust vähemuse huvides, kes said parkimiskoha oma sõidukile, ebavõrdselt. Parkimiskohtade arv parklas võimaldab parkida vähemal kui 1/5 ühistu liikmetest. 4.
9. KOS § 16 lg 1 sätestas, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sarnaselt KOS § 16 lg-ga 1 näeb ka KrtS § 38 lg 1 ette erandi, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole lg-s 1 nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma. Viidatud sätte kohaselt on korteriomanik kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad KrtS § 31 lg 1 p-s 1 nimetatud piiridesse, s.o ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Riigikohtu praktikas on leitud, et korteriühistu liikmete häälteenamuseta ei saa parkla ehitamist ega laiendamist otsustada ka juhul, kui parklat soovitakse ehitada või laiendada maatükil, mis on ühistu liikmete, korteriomanike kaasomandis, seega ilmselgelt ka võõrale kinnisasjale parkla ehitamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-17-16823, p 11; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-151-10, p 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-17-7999, p-d 22, 23.2., 25.1.; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 2-18-1007, p 14; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-133-15, p-d 12 ja 13). 4.
10. Maakohus kohaldas VÕS § 128 lg-t 3 vääralt. Hageja nõuab kostjalt 77 106 euro väljamõistmist, sest selle summa ulatuses on kostja kulutanud parkla ehitamiseks 142 ühistu liikme remondifondi maksed, kes ei ole selle raha eest mingit hüve vastu saanud. Parklas on 38 parkimiskohta, ühistus on 180 liiget. 4.
11. Maakohus jättis asja lahendamisel MTÜS §-i 32 lg 2 alusetult kohaldamata. Kostja on oma hoolsuskohustust rikkunud. 4.
12. Hageja vaidlustas osaliselt ka temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud. 13.11.2020 seisukohaga (8 lk) ja 15.02.2021 seisukohaga (6 lk) seotud kulud 2523 eurot, ajakulu oli kokku 14,5 tundi. Hageja hinnangul on need kulud ülemäärased. Vastustaja seisukoht
13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et
3. jaanuari
4. a korteriühistu üldkoosoleku otsusega on kostja juhatusest tagasi kutsutud. Hageja leiab, et kuna tagasikutsumine on vormistatud ja otsuse vaidlustamiseks hagi ei esitatud, ei oma tähendust see, et tegelikult ei hääletanud korteriühistu liikmete enamus otsuse poolt. Kolleegium märgib, et sisuliselt on tegemist olukorraga, kus protokollija on hääletustulemuse valesti fikseerinud ja sedastanud otsuse vastuvõtmise, kuigi tegelikult otsust vastu ei võetud. Sel juhul ei ole tegemist 6 2-19-19446 kehtetuks tunnistatava otsusega, vaid otsuse puudumisega, n.ö mitte-otsusega. Otsuse puudumisele saab huvitatud isik tugineda ilma igasuguse ajalise piiranguta.
5. Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette, et maakohus on jätnud hindamata apellandi esitatud tõendid ja pole otsuses põhistanud, miks ta tõendid hindamata jättis või miks neil asja lahendamisel tähtsust ei ole. Samas ei täpsusta hageja, millised tõendid maakohus tema arvates hindamata jättis. Kolleegium piirdub seetõttu üldise märkusega, et kui maakohtu lahendist ilmneb, et mõni hagi rahuldamise eeldus on täitmata, siis menetlusökonoomilistel kaalutlustel ei pea kohus analüüsima teisi hagi rahuldamise eeldusi ega hindama nendega seotud tõendeid, vaid võib tõdeda, et sellised väited ja tõendid ei puutu enam asjasse.
6. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti KOS § 16 lg-t 1, mis näeb ette, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet. 11.
7. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohane hageja seisukoht, et kuna kaasomandi esemeks oleva maa muutmiseks parklaks on vaja korteriomanike kokkulepe, peaks sama kehtima parkla rajamisel kolmanda isiku maale kasutusõiguse alusel. Hageja jätab tähelepanuta, et kaasomandi esemeks oleva maa otstarbe muutmisel kaotaksid korteriomanikud võimaluse kasutada vaidlusalust maad senisel otstarbel. Selle asjaolu tõttu on tegemist oluliselt suurema omandiõiguse riivega ning seetõttu on õigustatud taolise muudatuse tegemine korteriomanike kokkuleppel. 11.
8. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et parkla rajamine kolmanda isiku kinnistule ei seondu korteriomanike kaasomandi majandamisega. Kolleegium leiab, et olukorras, kus korteriomanike parkimisvajadus on võrreldes maja rajamise ajaga oluliselt suurenenud, on korteriomanike huvides täiendavate parkimiskohtade loomine ning selleks maa kasutusõiguse taotlemine, kui ühistul endal sobivat maad ei ole. Parkimisvõimaluste loomine on otseselt seotud korterite kasutamisega ning kajastub ka korteriomandi turuväärtuses.
9. Kolleegium ei nõustu apellatsioonikaebuse väitega, et parkla rajamine rikkus ühistu liikmete võrdsuspõhiõigust põhiseaduse § 12 mõttes. Kaebuse väite lahendamiseks tuleb hinnata, kas parkla rajamist võimaldav regulatsioon võib olla vastuolus põhiseaduse §-is 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. KOS ja KrtS regulatsioon näeb ette, et üldpõhimõttena on ühistu liikmetel võrdne õigus hääletada kaasomandi majandamise küsimuste otsustamisel. Vähemuse õigusi kaitses KOS § 16 lg 1 ja alates
10. aastast KrtS § 38, mis sätestavad, millised on põhimõttelised kaasomandi majandamise küsimused, mida häälteenamuse alusel ei või otsustada. Viimati nimetatud sätted kaitsevad ühistu liikmete vähemust enamuse meelevaldse otsustamise eest. Nii KOS kui KrtS regulatsioon on võrdse kohtlemise nõude seisukohalt asjakohane ja tasakaalustatud. Asjaolu, et hageja ei ole rahul juhatuse tegevusega ega üldkoosoleku otsusega, ei tähenda, et osa ühistu liikmete võrduspõhiõigust oleks rikutud. Seejuures ei saa jätta märkimata, et kaebus ise on lõpptulemuse osas vastuoluline. Ühelt poolt leiab hageja, et parkla rajamine oli ühistu liikmete enamusele kahjulik, kuid teiselt poolt heidab ette, et rajatud parkla oli liiga väike, et rahuldada ühistu liikmete parkimisvajadusi.
11. Apellant vaidlustab kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud leides, et 13.11.2020 seisukohas ei ole kostja midagi sedavõrd kaalukat esitanud, et kostja seisukoha iga lehekülje koostamiseks oleks kulunud kostja esindajal üle ühe tunni. Kolleegium hageja etteheitega ei nõustu. Kohus ei saa lähtuda õigusabikulude põhjendatuse hindamisel lehekülgede arvust. Kostja 13.11.2020 seisukohas esitas kostja nii õigusliku analüüsi, kavandatavad küsimused tunnistajatele kui ka uued dokumentaalsed tõendid. Kindlasti ei olnud tegemist lihtsalt ühele õiguslikule väitele vastamisega, nagu annab mõista hageja. 7 2-19-19446 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lõike 1 alusel hageja kanda.

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab

§ 178lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.

15.

§ 174

lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja 27. mail 2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 9 t õigusabi eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuga). Seega kokku palub kostja hüvitada 750 eurot ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulude suuruse osas seisukohta ei esitanud. 16.

§ 175

lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalikud ning neile kulunud aeg 9 tundi, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja materjalidega. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (sh käibemaks) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat vandeadvokaadist esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus kostjale apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude suuruseks 750 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. 17. Kostja on esitanud ka

§ 177lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.

18.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 8