1-21-5771/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-5771 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Igor Šavlini tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Šavlini (Šavlin; isikukood 38106280250) kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Igor Šavlini kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi määruskaebus Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Igor Šavlinit 30.09.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5771, KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 9 kuu vangistusega (neli tegu), mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, saades nii karistuseks 6 kuud vangistust, ning KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega (neliteist tegu), mida vähendas samuti KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 1 aasta 8 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus Igor Šavlinile KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 24.03.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1250 mõistetud karistusega (1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust). Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 05.07.
9. 1.
10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.12.
11. a määrusega Igor Šavlini apellatsiooni läbi vaatamata. Kohtuotsused jõustusid 14.02.2022 Riigikohtu määrusega.
12. Tartu Vangla esitas 29.06.2022 Tartu Maakohtule materjalid Igor Šavlini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu 1 Vangla ja prokuratuur ei toeta Igor Šavlini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamist.
13. Tartu Maakohtu 04.10.
14. a määrusega jäeti Igor Šavlin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
15. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Igor Šavlini ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud, sh on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Lisaks iseloomustavad teda positiivselt järgmised asjaolud: puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (tagasiside positiivne), on osalenud majandustöödel ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Isikule koostatud individuaalsest täitmiskavast on näha, et kinnipeetavaga on planeeritud veel läbi viia struktureeritud vestlused kuritegelikest hoiakutest loobumiseks ning vägivaldsest käitumisest hoidumiseks, vestlus legaalse sissetuleku teenimise vajalikkusest. Lähedaste olemasolu ei pidanud maakohus kaalukaks argumendiks, kuna nemad olid olemas ka varasemalt. 3.
16. Igor Šavlinit on karistatud kriminaalkorras viiel korral, vanglas viibib kaheksandat korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud varguste, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegusid on pannud toime nii planeeritult kui ka ette planeerimata, põhjusteks sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud. Tal on diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. On varasemalt tegelenud probleemiga – käinud psühholoogi juures, läbinud programme, oli ravil ka Wismari haiglas ning on vanglas paiknenud sõltuvusrehabilitatsiooni üksuses. Tal on motivatsioon loobuda ning soovib liituda SÜTIK programmiga (kinnituskiri olemas). Maakohus leidis, et kuna varasemad rehabilitatsioonid ei ole soovitud tulemusi andnud, siis on kinnipeetaval võimalik edasise vangistuse jooksul taasühiskonnastavates tegevustes aktiivselt ja põhjalikult osaledes tõestada, et tema motivatsioon probleemidega tegelemiseks ei ole vaid lühiajaline, näiline ja suusõnaline, vaid väljendub ka mõtte- ja eluviisis muutuste tegemises ning on püsiv. 3.
17. Maakohus leidis, et kuna kinnipeetavat on korduvalt karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis on uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks ääretult oluline, et vanglast vabanedes oleks Igor Šavlinil olemas garanteeritud töökoht ja kindel sissetulek. Isik tunnistab, et varasemalt on töötamist seganud tema sõltuvus. Kuritegude toimepanemist on põhjendanud narkootikumide tarvitamise ja raha saamise sooviga. Väljaminekud on vabaduses ületanud sissetulekuid ning raha on kulutanud sõltuvusainetele. Vabanemisfondis on 60,27 eurot ning täitmisel olevaid nõudeid 18 145,07 eurot. Kuigi Igor Šavlinil on võimalik asuda tööle kahes erinevas kohas, on mõlemas äriühingus võimalik töötada vastavalt tööandja vajadustele (haiguse/puhkuse asendaja või siis, kui parasjagu vaja), ei saa seda pidada püsivat sissetulekut tagavateks, mis aitaks vähendada uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav ei ole pidanud vajalikuks ka eesti keele õppimist, mis võiks suurendada tõenäosust ametliku püsiva töökoha leidmisel. Vangistuse jätkudes on Igor Šavlinil võimalik õppida ning töötada juurutamaks töötamisharjumust. 3.
18. Maakohus ei olnud kindel selleski, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Varasematel kriminaalhooldusperioodidel on esinenud erinevaid kontrollnõuete ning lisakohustuste rikkumisi, mistõttu on ebatõenäoline, et Igor Šavlini seekordsel kriminaalhooldusele määramisel võiks see kulgeda rikkumisteta. Puudub veendumus, et senine vangistusperiood, mis on võrreldes varasemalt kantud vangistuste 2 kogupikkusega on olnud väga lühike, on pannud ühtäkki süüdlast oma käitumist ja mõtteviisi täielikult muutma ning isikust tulenev uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt maandatud, et ta ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu 04.10.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse Igor Šavlini kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Igor Šavlin tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla. 4.
21. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata positiivsete asjaolude ja Igor Šavlini selgitustega. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, osales programmis „Eluviisitreening“ (tagasiside positiivne, töötas aktiivselt kaasa, mõistis probleemi) ning osalenud majandustöödel. Igor Šavlin soovib liituda programmiga SÜTIK, mis näitab tema kindlat soovi oma elu muuta selliselt, et edaspidi oleks viidud miinimumini võimalus uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Vaatamata sellele, et töökohad ei ole kõige stabiilsemad, annab see siiski võimaluse resotsialiseerumiseks ja mingigi sissetuleku saavutamiseks kuni sobivama töökoha leidmiseni. Ta soovib likvideerida võlgnevusi ning osaleda laste kasvatamises ja ülalpidamises. 4.
22. Igor Šavlinil on olemas toetavad lähedased. Iga karistuse kandmist tuleb vaadata eraldi ning isiku arusaamad on ajas muutuvad, mistõttu võib juhtuda, et eesmärgini jõudmiseks tuleb mitu korda eksida. Ei ole näha, et tema sõnad ja teod oleksid ebasiirad. Elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse all on suuremad võimalused muutusteks enda elustiilis ja narkootiliste ainetega seotud probleemide lahendamiseks. Ta on tõestanud oma käitumisega kinnipidamiskohas, et on positiivseteks muutusteks valmis ja tema püüdlused on siirad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Igor Šavlini kaitsja määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
27. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks isik jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3