Obsah (5)

§ 199§ 65§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 11. november 2022 1-19-

§ 199

lg 2 p 8 järgi ja temale mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti 5 kuud vangistust kaetuks A.

Štšepetovile kriminaalasjas nr 1-18-9681 Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega karistuseks mõistetud 5 aasta vangistusega ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 viimase lause alusel arvati Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsuse alusel ära kantud 7 kuud vangistust 5-aastasest liitkaristusest maha. Karistusest jäi kanda 4 aastat 5 kuud vangistust.

§ 74

sätete alusel ei pööratud 4 aastat 5 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui A. Štšepetov ei pane 5-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel ei oma ega tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

§ 65lg 3 ja § 78 p 1 alusel loeti 5-aastase katseaja algust alates 10.12.2018.

Katseaja kestus oli 10.12.2018 – 10.12.

1. Kohtuotsus jõustus 12.11.
3. Tartu Maakohtu 02.03.2020 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele A.

Štšepetovile Tartu Maakohtu 25.10.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7671 mõistetud karistuse kandmata osa 4 aastat ja 5 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2020 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 02.03.2020 määrus sisuliselt muutmata. Maa- ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 27.04.2020 Riigikohtu riigi õigusabi andmisest keeldumise määrusega.

1. 24.08.2022 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla dokumendid A. Štšepetovi tingimisi enne tähtaega vangistusest koos elektroonilise järelevalvele allutamisega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Štšepetovi ennetähtaegsest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
2. 01.09.2022 esitas A. Štšepetov maakohtule motivatsioonikirja, mille kohaselt on ta jõudnud arusaamisele, et sõltuvus on haigus ja sellega tuleb õppida elama nii, et ei tekitaks ühiskonnale kahju. Süüdimõistetu on muutnud enda suhtumist ja kombeid. Karistusaja kestel on A. Štšepetov saanud endaga palju tööd teha. Ta käib vaimse tervise kontrolli all hoidmiseks psühhiaatri vastuvõttudel, täitis töövihikuid ja läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning tagasilanguse ennetamise tugigrupi, püstitades endale eesmärgi vabaneda sõltuvusest ja vältida tagasilangusi. Riigikeel on tal omandatud B1 tasemel. A. Štšepetov töötab vanglatööstuses, et säilitada tööharjumus ja majandusliku toimetuleku oskus. Isik on motiveeritud vabanema kuritegelikust käitumisest ja elama edaspidiselt seadusekuulekalt. A. Štšepetovil on olemas vabanemisel elukoht, pere tugi ja tal on võimalik asuda tööle.
3. 22.09.2022 saabusid maakohtusse süüdimõistetu kaitsja poolt esitatud OÜ Merelandi 20.09.2022 garantiikiri selle kohta, et OÜ Mereland garanteerib, et kinnipeetav A. Štšepetov saab tööle keevitajana OÜ-sse Mereland pärast vanglast ennetähtaegset vabanemist. Samuti 20.09.2022 väljastas MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti garantiikirja selle kohta, et kinnipeetav A. Štšepetovil on võimalik läbida sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramm 12 sammu „Igapäevane valik“. Kohtumised toimuvad aadressil Annemõisa 12 – 1, Tartu. Antud aadressil pakutakse vanglast vabanenutele ka ajutist elamispinda ning viiakse läbi sotsiaalprogramme, aidates vanglast vabanenuil seaduskuulekat ja sõltuvustest vaba elu alustada.
4. Maakohus jättis A. Štšepetovi karistuse kandmiselt tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu seisukoht on kokkuvõtlikult järgmine. Praeguseks ajaks on A. Štšepetov temale mõistetud vangistusest ära kandnud vähemalt poole vangistusest ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Samuti on isik nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on

§ 76

lg 2 p-s 1 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalvele täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.

§ 76

lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks

§ 75kohasele käitumiskontrollile.

Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et A. Štšepetovil on vabanemisel olemas elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning elukoha omanik ja seal elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku A. Štšepetovi koos elektroonilise valve seadme paigaldamisega 2 sinna elama asumiseks. Seega on formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

1. A. Štšepetovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust narkootiliste ainete grupiviisilises suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ja sissetungimisega toime pandud varguses. Samuti on teda enne vangistuse täitmisele pööramist väärteokorras karistatud narkootilise aine tarbimise eest (jaanuaris 2020). A. Štšepetovi uute kuritegude sooritamise soodustajaks on narkootikumide tarvitamine ja suutmatus vabaneda sõltuvuskäitumisest. Kuigi A. Štšepetovi sõnul on ta oma käitumist seekord motiveeritud muutma, siis aastate jooksul enne vangistust see ei ole õnnestunud ning lõpuks pani A. Štšepetov toime raske narkokuriteo. Ta jätkas narkootikumide tarvitamist kriminaalhoolduse ajal. Seetõttu ei ole kohtul alust arvata, et vanglast ennetähtaegsel vabastamisel suudaks A. Štšepetov alluda kriminaalhooldusele, sh narkootikumide omamise ja tarvitamise keelule ning hoiduda uute süütegude sooritamisest. Range kontrolli kadumisel võib A. Štšepetov väga suure tõenäosusega enda sõltuvuskäitumist jätkata, sest teda ei ole ka varasemad vangistused narkootikumide tarvitamisest loobuda aidanud. Ka sotsiaal- ja rehabilitatsiooniprogrammide läbimine ei garanteeri sõltuvusainetest vaba eluviisi. Seega esineb A. Štšepetovi puhul väga suur oht, et ta jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist ja ka uute kuritegude sooritamist. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et A. Štšepetovist lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Seda ilmestavad korduv karistatus ja õigusvastase eluviisi tipnemine raske narkokuriteo sooritamisega.
2. Enne vabanemist isik töötas ning ta on omandanud mitmeid erialaseid oskusi. Vabanedes on A. Štšepetovile garanteeritud töökoht, samuti on tal olemas sotsiaalne lähivõrgustik ja elukoht. Kuigi isik on väljendanud vangistuses olles valmisolekut hakata vabaduses tööle ja oma elu sisuliselt ümber korraldada, siis kohtu hinnangul suurendavad kuritegeliku käitumise riski märkimisväärselt eelkõige isiku narkosõltuvus, kuritegelik eluviis ja kriminaalne tutvusringkond.
3. Kohtul puudub usk, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Ka varasemad karistused ei ole süüdimõistetut õiguskuulekamale teele suunanud. Arvestades isikut iseloomustavat materjali, ei ole A. Štšepetovi ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt elektroonilisele järelevalvele põhjendatud. Temast lähtuv oht uute, sh narko- ja varavastaste kuritegude toimepanemiseks on liialt suur. Kuigi on positiivne, et A. Štšepetovil on olemas vabanemisjärgselt töökoht, elukoht ja lähedaste toetus, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid ja narkootikumide tarvitamise probleeme. A. Štšepetovi käitumist ei mõjutanud enne vangistuse täitmisele pööramist ka laste olemasolu, sest ta jätkas kriminaalhoolduse ajal narkootikumide tarvitamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole A. Štšepetovi puhul võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. Kohus ei tugine vangla iseloomustuses esitatud protsentidele, vaid kinnipeetava eelnevale elukäigule. Kokkuvõttes leidis kohus, et A. Štšepetovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilisele järelevalvele ei ole põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS
4. Määruskaebuses palub kaitsja tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus kohtumäärus, millega vabastada A. Štšepetov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. 3 Menetluskulud jätta riigi kanda.
5. Kaitsja arvates jättis kohus arvestamata A. Štšepetovit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Ta on kohusetundlikult töötanud vangla majandustöödel ning alates 11.03.2022.a AS Eesti Vanglatööstuses. Tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ning vabanedes on talle tagatud kindel elukoht ja töökoht OÜ-s Mereland keevitaja ametikohal.
6. Maakohus jättis arvestamata, et A. Štšepetov on ennast karistuse kandmise ajal korrektselt ülal pidanud. Samuti ei ole kohus arvestanud toetava lähivõrgustiku olemasolu. Tema peamiseks õiguskuuleka elu taastamise motivatsiooniks on alaealine tütar. A. Štšepetov kinnitas istungil, et ta on mõistnud, et on varasemalt elus valesti käitunud, soovib muuta enda elu ja vabaduses elada õiguskuulekalt. Ta on karistuse kandmise ajal täitnud sõltuvuspõhist töövihikut „Amfetamiin“, osales aktiivselt sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis, samuti käib ta sõltuvusest vabanemiseks psühhiaatri vastuvõttudel. Ta on valmis läbima MTÜ Rehabilitatsioonikeskuse Valge Eesti sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramm 12 sammu Igapäevane valik. MTÜ Rehabilitatsioonikeskuse Valge Eesti juhatuse esimees O.I. garanteeris, et A. Štšepetov saab vabanemisel võimaluse läbida programmi Tartus aadressil Annemõisa 12 –
7. Nimetatud sotsiaalprogramm aitab vanglast vabanenuil seaduskuulekat ja sõltuvustest vaba elu alustada.
8. Ebaõige on ka maakohtu oletusel põhinev seisukoht, et süüdimõistetu ei suuda muutuda ning oma käitumist parandada. Kohus on jätnud arvestamata süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid ja süüdimõistetu poolt juba tehtud samme sõltuvusest vabanemiseks. Kohus ei ole arvestanud sedagi, et isik on end karistuse kandmise ajal korrektselt ülal pidanud ning tema resotsialiseerumise võimalused on head. Maakohus, väites, et A. Štšepetovi puhul ei ole risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud, eksis, sest tugines andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal.
9. Kohtu hinnangut, et vaatamata A. Štšepetovil olemasolevale vabanemisjärgsele töökohale, elukohale ja lähedaste toetusele, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid ja narkootikumide tarvitamise probleeme, ei saa pidada tõsikindlaks hinnanguks. Kohus ei arvestanud seda, et A. Štšepetov on andnud adekvaatse hinnangu minevikule ning on valmis võtma kohustusi, vastutust ning tegutsema seatud eesmärkide nimel. Süüdimõistetu puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ja rohkemat kasu pikemalt vanglas viibimisest ei ole. Kokkuvõttes on määruskaebuse esitaja seisukohal, et maakohus tegi A. Štšepetovit vabastamata jättes kaalutlusvea. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Maakohus ei ole menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.

1. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 20 minutit, süüdimõistetuga kaebuse esitamise kooskõlastamisele 15 min, määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 1h 40 min. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata advokaadibüroole riigi õigusabi tasu 146 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 24 eurot ja 40 senti). 4 Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Štšepetovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5