lg 3 –
mai 2022 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Silver Reinsaar Prokurör Olgerd Petersell Süüdistatav Kaitsja Koit Simson, elukoht: XXX; isikukood: 37506124222; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX Kriminaalkorras karistamata. Silver Reinsaar (lepinguline) RESOLUTSIOON 1. Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 16. mai 2022 otsus, s.o Koit Simsonile
lg 3 –
2. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Koit Simsonile
lg 3 –
MS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu Koit Simsonile mõistetavat karistust ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 3 –
MS § 306 lg 1 p 61 alusel (ilma mõistliku menetlusaja ületamiseta oleks karistus 5 aastat ja 6 kuud vangistust).
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, juhul kui K. Simson ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
lg-ga 1 pandud kontrollnõudeid, olles kohustatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Simsoni katseajal mitte suhtlema alaealiste isikutega, v.a lähisugulastega ja kriminaalhooldaja nõusolekul teiste alaealistega ning osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. 1.1 Menetluskuludena mõisteti K. Simsonilt riigituludesse tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 sundraha summas 1635 eurot ning tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3 tunnistaja Y sõidukulu 15 eurot, kokku 1650 eurot. K. Simsoni lepingulise kaitsja tasu ja kulud jäeti tema enda kanda. 1.2 K. Simson anti kohtu alla süüdistuses
lg 3 –
a suvel, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid vähemalt kolmel erineval kuupäeval enne 16.08.2018, osta alaealistelt rahalise tasu ning muu hüve eest suguühet ja muu sugulise iseloomuga tegu. K. Simson tegevus seisnes järgnevas. 1)
1.3 Maakohus leidis, et K. Simson on toime pannud temale süüks arvatud kuriteo, süüdistuses etteheidetu on kogu ulatuses tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
Maakohtu hinnangul leidis kohtus tuvastamist, et 43-aastane süüdistatav tutvus
lg 3 – § 25 lg 1, 2 järgi mõistetavat karistust, lugedes lõplikuks kergendatud karistuseks 2 aastat ja 6 kuud. Kohus määras, et karistus tuleb kohaldada täies 3 / 17 1-21-7688 ulatuses tingimisi
lg 1-3 alusel, juhul, kui süüdistatav ei pane toime 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Apellatsioon 2. Pärnu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni K. Simsoni kaitsja S. Reinsaar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja süüdistatava õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja K. Simsonile mõistetud karistuse kergendamist ja leiab, et kontrollnõuete kohaldamine ei ole põhjendatud. Kaitsja leiab, et maakohus on kohaldanud ekslikult materiaalõigust kui ka rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 2.1 Kaitsja leiab, et K. Simsonile esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu ei vasta alaealiselt seksi ostmise katse objektiivsetele tunnustele. Katse pole realiseerunud, kuna tegemist oli pelgalt jutuajamisega. Katse eeldab
lg 1 kohaselt, et toimepanija alustab teo toimepanemist vahetult, aga süüdistuses kirjeldatud tegevus on käsitletav ettevalmistamisena. Süüdistuses väidetakse, et tegu jäi K. Simsoni tahtest sõltumata lõpule viimata, sest kannatanud keeldusid tehtud ettepanekutest. Apellandi arvates poleks ka nõusoleku saamine realiseerinud
lg 1 koosseisulisi tunnuseid, sest teo toimepanija pidanuks lisaks nõusoleku saamisele tegema veel täiendava teo, et asuda süüteokooseisu tunnuseid vahetult realiseerima. Pelk raha eest suguühenduse kokkulepe ei realiseeri menetletava kuriteo koosseisulisi tunnuseid. Isik asub tegu vahetult toime panema apellandi arvates siis, kui ta hakkab tegema mingeid toiminguid, mis on suunatud suguühendusse astumisele.
lg 1 kirjeldab karistatava teona suguühendusse astumist, mis tähendab mingisugust aktiivset sugulise iseloomuga tegu. Teoks viidatud koosseisu tähenduses saab olla suguühendusse astumine, mitte raha pakkumine seksi eest. Seega saab katsest kõneleda vaid juhul, kui toimepanija teoks on suguühendusse astumisega vahetu alustamine. Praegusel juhul pidanuks süüdistatava tegema mitu erinevat käitumisakti, et alustada teo täideviimist, aga pelgalt raha pakkumine on käsitletav maksimaalselt ettevalmistamisena, sest raha pakkumine ega andmine ei täida kuriteo koosseisulisi tunnuseid ka osaliselt. 2.2 Alternatiivselt on kaitsja seisukohal, et isegi kui K. Simsoni tegu jõudis katsestaadiumisse, siis on ta vabatahtlikult süüteo toimepanemisest loobunud, mis välistab seaduse kohaselt tema süü. Maakohus tuvastas, et pärast kannatanute keeldumist loobus K. Simson edasistest püüdlustest kannatanutega raha eest suguühendusse astuda.
lg 1 kohaselt vabaneb isik süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel
§-des 41, 42, 43 sätestatud juhtudel.
lg 1 sätestab, et täideviija loobub lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise ja lg 2 kohaselt on süüteokatse lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks. Kaitsja arvates eeldab
lg 1 kirjeldatud koosseisu aktiivse teona suguühendusse astumist või muud sugulise iseloomuga tegu, mis eeldanuks täiendavaid toiminguid lisaks raha pakkumisele. Süüdistatav aga ei jätkanud teo toimepanemist vaid lõpetas tegevuse iga süüdistuses kirjeldatud juhtumi puhul, olemata selleks sunnitud. See on käsitletav süüteo lõpuleviimisest vabatahtliku loobumisena ja vabastab isiku
2.3 Apellatsioonis leitakse, et maakohus on tõendite hindamise jätnud kaitsja argumendid suuresti tähelepanuta, sh pole arvestanud, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt on süüdistatava ja kannatanute vahelistest suhetes aktiivsemad osalised olnud kannatanud. 2.4 Kaitsja arvates ei võimalda W ütlused üheselt veenduda, et süüdistuses kirjeldatud sündmused leidsid aset tõepoolest just sel viisil, kuna tunnistaja oli ebakindel ka pärast kohtueelses menetluses antud ütluste meenutamist. Kannatanu ütlused viitavad kaitsja arvates sellele, et pärast meenutamist oli kannatanu eesmärk anda kohtus ütlusi vastavalt sellele, kuidas ta oli andnud ütlusi 4 / 17 1-21-7688 varem. Kannatanu polnud üheselt kindel, et just Port Arturiga seonduva sündmuse raames tegi süüdistatav talle ettepaneku McDonald´sisse minna juhul, kui kannatanu lubab end rindadest katsuda. Kaitsja ei arva, et kannatanu andis tahtlikult valeütluseid või moonutas asjaolusid, aga kui ei leia ühest ja tõsikindlat kinnitust KrMS § 7 lg 3 tähenduses rindade katsumise eest vastutasuks McDonald´sisse viimine just esitatud süüdistuse aspektist, siis tuleks süüdistatav õigeks mõista isegi sel juhul, kui ta mingitel teistel kordadel võis analoogseid pakkumisi teha. Kaitsja arvates ei ole piisav kaitseargumentide käsitlusena maakohtu lahendi väide, et kohus ei tuvastanud kannatanu ütlustes kaitsjaga analoogseid probleeme. 2.5 Kaitsja leiab, et maakohus on seostanud K. Simsoni juures toimunud pannkoogi söömise sündmuse ekslikult McDonald´sisse mineku episoodiga. Pannkookide söömist K. Simsoni kodus süüdistuses ei ole. Kaitsja leiab, et süüdistus on liiga üldsõnaliselt sõnastatud. Võimatu on aru saada, milliseid konkreetseid sündmusi K. Simsonile ette heidetakse, kuna neid juhtumeid, mil süüdistatav ja kannatanud koos Pärnu linnas ringi sõitsid, oli enam kui üks. Maakohtus tuvastatud asjaoludel olevat neid olnud 5-7 korda ning pole võimalik aru saada, milliste kordade osas süüdistatakse K. Simsonit.
Kohtulik uurimine pole andnud ühest alust järelduseks, et K. Simson on süüdistuses kirjeldatud teod toime pannud just süüdistuses toodud ajal, kohal ja viisil. Süüdistus on äärmiselt üldsõnaline ega võimalda süüdistataval end kaitsta. Seega taotleb kaitsja asjas kogutud tõendite ümberhindamist ja õigeksmõistva otsuse langetamist. 2.6 Kaitsja viitab, et alaealise kannatanu Z ütluste kohaselt olevat korduvalt olnud mingi jutt seksist ja rahast, aga konkreetne ettepanek tuli K. Simsonilt ühel korral ja see oli telefonis. Kaitsja leiab, et seega nähtub kannatanu ütlustest, et autos sellist ettepanekut K. Simson ei teinud, telefonis pakkumise tegemist pole aga süüdistatavale ette heidetud. Pelk jutt seoses seksiga pole karistatav. Kaitsja arvates pole kohtuotsuses eristatud „seksuaalse sisuga ettepanekuid“ „raha pakkumisest seksi eest“ ja igasugune seksuaalse iseloomuga ettepanek pole karistatav
2.7 Kaitsja hinnangul on mõistetud karistus liialt range ning apellatsioonis taotletakse karistuse kergendamist. Asjas pole arvestatud, et tegu jäi katse staadiumisse, mida tuleb karistuse määramisel väga oluliselt arvesse võtta. Ei ole arvestatud, et K. Simsoni süüdistatakse vaid ettepanekute tegemises, mitte reaalses väärkäitumises. Ei olnud põhjendatud võtta arvesse, et episoode oli mitu, sest
Kannatanud olid ise aktiivsemad kontakteerumisel süüdistatavaga, mis on oluline süü suuruse hindamisel. Süüdistatav pole sattunud möödunud nelja aasta järel sündmustest uuesti õiguskaitseorganitega pahuksisse. Sel põhjusel võinuks K. Simsoni karistus jääda ka alla sanktsiooni keskmise määra. Samuti pole otstarbekas kohaldada kontrollnõudeid sel põhjusel, sest puuduvad andmed, et K. Simsonil oleks tänasel päeval mingi süüdistusega analoogne harjumus ja sündmused leidsid aset suhteliselt lühikesel ajaperioodil. Seega puudub alus arvamuseks, et vastava sotsiaaltööta võiks süüdistatav panna toime mõne sarnase kuriteo. Prokuratuuri kirjalik vastus apellatsioonile 3. Prokurör ei nõustu kaitsjaga, et süüdistuses kirjeldatud tegu ei täida alaealiselt seksi ostmise katse koosseisu ja seksi ostmise ettepaneku tegemine on käsitletav ettevalmistamisena. Vaidlust pole selles, et teo toimepanemise ajal 43-aastane K. Simson pakkus kannatanutele, kes olid 13-14 aastased lapsed, raha, et astuda suguühtesse, saada oraalseksi ja katsuda rindasid. K. Simson pakkus süüdistuses nimetatud ajal kannatanutele suguühtesse astumise ja muu sugulise iseloomuga tegevuse eest rahalist tasu 30 kuni 100 eurot ning McDonald´sisse sööma viimist, mis 5 / 17 1-21-7688 on rahaliselt hinnatav hüve. Seega saab jaatada tasu ja hüve maksmise ja seksuaalakti ning muu sugulise iseloomuga tegevuse vahel olevat finalistlikku seost. 3.1 Prokurör peab vääraks kaitsja väidet et
sätestatud kuriteo katsest saab kõneleda vaid juhul, kui toimepanija teoks on suguühendusse astumisega vahetu alustamine, sest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo alustamisega, s.o kehalise kontaktiga, on
§-s 1451 sätestatud kuritegu lõpule viidud. Katse algab hetkest, mil toimepanija vastavalt oma teoplaanile alustab seksuaalteo eest tasumist ja katse alustamiseks võib olla ka lubadus, et tasu antakse üle pärast suguakti või muud sugulise iseloomuga tegevust. Sel juhul on seksi ostmine alaealiselt lõpule viidud ka siis, kui tasu maksmine toimuks pärast seksuaalakti või süüdlane jätab lubatud tasu üldse maksmata. Käesolevas asjas on tuvastatud, et K. Simson pakkus kannatanutele suguühtesse astumise ja muu sugulise iseloomuga tegevuse eest raha ja muid hüvesid. Kõigile kannatanutele tundusid süüdistatava pakkumised reaalsed, st nad said aru, et kui oleksid K. Simsoni ettepanekutega nõus olnud, oleks see tähendanud süüdistatavaga seksuaalvahekorda astumist, raha eest enesele oraalseksi teha laskmist või rindade katsuda lubamist. K. Simson alustas alaealistele kannatanutele seksuaalseteks tegevusteks ettepanekute tegemise ja selle eest raha ning muu hüve pakkumisega kuriteo toimepanemist, kuid see jäi kõikidel kordadel lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest kannatanud keeldusid. Seega ei loobunud K. Simson süüteo toimepanemisest vabatahtlikult. 3.2 Prokurör ei nõustu kaitsjaga, et maakohus jättis käsitlemata kannatanu W usaldusväärsusega esitatud kaitseargumendid. Kohus on kannatanu usaldusväärsust põhjalikult analüüsinud ja põhjendanud, miks kaitsja väited pole põhjendatud. Samuti on kaitsja tõlgendanud meelevaldselt kannatanu Z ütlusi, kuna kannatanu ei ole öelnud, et K. Simson tegi ainult ühe seksuaalse alatooniga pakkumise, mis toimus telefonis. Tegelikult on kannatanu kinnitanud, et K. Simson rääkis seksist kogu aeg ning pakkus raha eest oraalseksi ja seksi eest. Prokurör ei nõustu ka etteheidetega süüdistuse üldsõnalisusele ning pole nõus, et kohus on tuvastanud valesti faktilisi asjaolusid või ajanud ekslikult segi toimunud sündmusi. 3.3 Prokurör pole nõus K. Simsoni karistuse kergendamise taotlusega ning nõustub maakohtu põhjendustega, miks on K. Simsonile vaja katseajaks panna lisakohustused, sh suhtlemiskeel alaealistega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
Kuna kannatanu keeldus süüdistatava ettepanekust, jäi K. Simsoni tegu lõpule viimata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega selleski, et tunnistajate Õ ja M poolt selle K. Simsoni ettepaneku mittemäletamine, ei lükka ümber W ütlustega tuvastatut, ega muuda neid ebausaldusväärseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistuses kirjeldatu on väljaspool mõistlikku kahtlust aset leidnud ja apellatsiooni väiteid kannatanu ütlustes sisalduvate vastuolude ja ebatäpsuse kohta jäävad tagajärjetuks. 4.8 Kannatanu Z ütlustest nähtuvat apellandi väitel, et kuigi kannatanu kinnitas korduvalt mingit juttu seoses seksi ja rahaga, olevat K. Simson teinud konkreetse ettepaneku ainult ühel korral ja see toimus telefonis (kaitsja viitab 21.02.2022 kohtuistungi protokolli lehekülgedele 47 ja 48, kd I, tl-d 74 ja 75). Apellatsioonis leitakse, et kuna telefonitsi seksi ostmist pole süüdistuses ette heidetud, ei saa K. Simsonit süüdi mõista, sest muudel juhtudel olevat süüdistatava ja alaealiste kannatanute vahel leidnud aset lihtsalt mingisugune jutt, mille konkreetsus ja sisu jäi üheselt tuvastamata. Kolleegium peab neid apellatsiooni väiteid eksitavateks ja ainetuteks. Nõustuda tuleb prokuröri kirjalikus vastuväites märgituga, et kaitsja on kannatanu Z kohtus antud ütlusi käsitlenud valikuliselt ja tõlgendanud neid meelevaldselt. Tegelikult ei nähtu kannatanu ütlustest, et K. Simson tegi vaid ühe konkreetse ettepaneku seksuaalse iseloomuga tegevuseks ja sedagi vaid telefonitsi. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta ülejäänud kannatanu poolt antud ütlused toimunu kohta. Kannatanu Z on kohtus antud ütlustes kirjeldanud süüdistatavaga (kes tutvustas end varjunimega Suvi) tutvumist 2018. aasta suvel bussipeatuses, süüdistatava poolt esimesel kohtumisel telefoninumbri andmist ja alaealistele ettepaneku tegemist minna Weekend festivalile ja pidutsema. Tunnistaja kirjeldatu kohaselt viis süüdistatav neid järgmisel korral autoga sõitma ja ostis Pärnus tn-l asuvast Comarket kauplusest alaealistele jäätist ja suitsu (kd I, tl 68-69). Kannatanu ütlustest nähtuvalt hakkas K. Simson kohe alguses autos toimunud kohtumistel seksiteemadel rääkima, selgitades mh, et seks on hea ning pärast hakkas pakkuma raha eest teha seksi ja oraalseksi, samuti pakkus keelekat Weekendi pileti vastu. Kannatanu selgitas, et need seksi eest raha pakkumised toimusid umbes kaks-kolm päeva enne Weekend festivali ja selle ajal. Kannatanu arvates võis selliseid pakkumisi olla umbes neljal korral, seksi eest pakutavaid rahasummasid kannatanu ei mäletanud. Kannatanu andis ütlusi ka selle kohta, et süüdistatav kutsus alaealisi Valgeranda pidutsema ja alkoholi tarvitama, kus ka süüdistatava sõber pidi osalema. Kannatanud keeldusid sellestki ettepanekust, sest kartsid vägistamist (kd I, tl-d 70, 72). Kolleegium nendib, et kannatanu on teisesküsitluses (vastates kaitsja küsimusele, kas võib järeldada, et kannatanu ei suuda eristada tänasel päeval konkreetselt sündmust, et sel päeva pakkus ja sel päeval ei pakkunud) esmalt vastanud, et ei saa kaitsja küsimusest aru. Seejärel on kaitsja esitanud järgmise suunava küsimuse, mida on näitlikustanud pannkookide söömisega süüdistatava pool (mida süüdistuses kajastatud pole) ning uurinud, kas kannatanu oskab kinnitada, kas tol korral süüdistatav tegi seksuaalse iseloomuga ettepaneku või ei. Seepeale on kannatanu vastanud, et täpselt ei mäleta. Kaitsja osutavale küsimusele, et kui kannatanu täpselt sündmuseid ei mäleta, aga kas selline lugu oli (aset leidis), vastas kannatanu jaatavalt. Kannatanu kinnitas seejuures vastuses üle, et teab, et see on olnud, ning rõhutas, et just enne (osutades esmasküsitluses antule) ta rääkis, et mäletab. Seepeale küsis kaitsja suunavalt, kas kannatanu mäletab täpsemalt telefonitsi tehtud ettepanekut, millele kannatanu vastas jaatavalt (kd I, tl 74). Kolleegium märgib, et KrMS § 288 lg-s 3 sätestatu kohaselt võiski kaitsja teisesküsitluses esitada alaealise kannatanu esmasküsitluses antud ütluste kontrollimiseks suunavaid küsimusi. Istungil talletatust on selge seegi, et sellised suunavad küsimused kannatanu mõnevõrra segadusse ajasid. Muuhulgas nähtub, et tükati oli kannatanul raske esimese korraga mõista, mida kaitsja mitmelauselise, osutava ja suunavalt sõnastatud küsimusega õieti kannatanult teada saada soovib. Siiski pole kolleegiumi hinnangul kannatanu ristküsitluses antud ütlustest võimalik teha selliseid järeldusi, nagu on teinud 9 / 17 1-21-7688 apellant. Maakohtuga tuleb nõustuda, et Z ütlused toimunu kohta riimuvad olulises osas teiste kannatanute ütlustega ning need võimaldavad kogumis uuritud tõenditega usaldusväärselt tuvastada K. Simsoni teo asjaolusid. Kaitsja väide, justkui kannatanu oleks osutanud mingitele ebakonkreetsetele juttudele seksiteemadel ning suutnud kirjeldada üksnes ühte K. Simsoni poolt telefonitsi tehtud ettepanekut, ei vasta kohtuistungil uuritule. 4.9 Ringkonnakohus peab oluliseks märkida sedagi, et süüdistuse teises ja kolmandas episoodis K. Simsonile
järgi etteheidetu on maakohtus tuvastamist leidnud mitte üksnes ühe alaealise kannatanu, st Z ütlustega, vaid tõendite kogumiga. Seega on selles osas apellatsiooni argumendid tendentslikud, ega kummuta maakohtu poolt tuvastatut. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jõudnud tõendeid kogumis hinnates (vt otsuse osad II ja III) õigele järeldusele, et K. Simson on toime pannud ka süüdistuse teises ja kolmandas episoodis ette heidetud alaealistelt seksi ja muu seksuaalse iseloomuga tegevuse ostmise katsed. Sarnaselt maakohtuga leiab kolleegium, et kõigi nelja alaealise kannatanu ütlused süüdistuses kirjeldatu kohta on usaldusväärsed ja tõepärased ning riimuvad teiste asjas uuritud tõenditega. Nii W, C, Q kui ka Z on kirjeldanud, et K. Simson soovis neilt osta raha eest nii seksuaalvahekorda kui ka suuseksi. Kokkuvõtvalt ilmneb kannatanute ütlustest, et suuseksi eest pakkus K. Simson alaealistele 30 eurot ja sugulise vahekorra eest 100 eurot. Kohus tuvastas, et kannatanute arusaamise kohaselt oleks nende nõustumise korral leidnudki aset seksuaalvahekord või oraalseks täisealise süüdistatavaga. Süüdistatava tegu, s.o seksi ostmine, jäi lõpule viimata, kuna kannatanud keeldusid kõikidel kordadel K. Simsoni seksi ostmise ettepanekutest. Tõendamist leidis seegi (süüdistuse kolmas episood), et lisaks seksi ostmise katsele pakkus K. Simson alaealistele autosõidu ajal võimalust panna sõidu ajal käed sõiduki katuseluugist välja ning samal ajal katsus kätega alaealise kannatanu C rindasid (kd I, tl 56, 61-62 – C ütlused; kd I, tl 44 – W ütlused). Alaealiste kannatanute ütluste pinnalt on võimalik üheselt järeldada, et nad mõistsid, milliseid seksuaalse iseloomuga toiminguid süüdistatav neilt osta soovib. 4.10 Samuti peab kolleegium alusetuks apellandi väiteid (apellatsioonis on need nimetatud Pärnu linna ja Valgeranna episoodideks) selle kohta, et maakohus on K. Simsoni süüdi mõistmisel lähtunud ekslikult valesti tuvastatud faktilistest asjaoludest, mis seostuvad McDonald´sis söömas käimisega ning kannatanute kirjeldatud juhtumiga, kui käidi süüdistatava pool kodus pannkooke söömas. Kolleegium nõustub prokuröri kirjalikus vastuses osutatuga, et kaitsja etteheited maakohtule on ainetud ja arusaamatud. Nimelt nähtub maakohtu otsusest selgelt, et kohus on K. Simsoni süüküsimuse lahendamisel lähtunud süüdistuses kirjeldatud konkreetsetest etteheidetavatest tegudest, mis leidsid Pärnus aset ajavahemikul 01.
Kokkuvõtvalt on kaitsja arvates vaidlustatud juhul tegu alaealistelt seksi ostmise ettevalmistamisega ja katse ei realiseerunud, kuna tegemist oli pelgalt jutuajamisega. Kaitsja leiab, et pelgalt raha eest suguühenduse kokkulepe ei realiseeri kuriteo koosseisulisi tunnuseid.
lg 1 kirjeldab kaitsja arvamuse kohaselt karistatava teona suguühendusse astumist, mis tähendab viidatud koosseisu tähenduses mingisugust aktiivset sugulise iseloomuga tegu. Kaitsja käsitluse kohaselt asub isik seksi ostmise tegu vahetult toime panema alles siis, kui hakkab tegema vahetult suguühendusele astumisele suunatud toiminguid. Kaitsja hinnangul pidanuks praegusel juhul süüdistatav tegema mitu erinevat käitumisakti, et alustada teo täideviimist aga raha pakkumine on käsitletav maksimaalselt ettevalmistamisena. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga kaitsja käsitlusega ei nõustu järgmise põhjendusega. 4.14 Koit Simsonile on esitatud süüdistus
lg 3 – § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude korduvas toimepanemises. Koosseis eeldab erisubjektina täisealist isikut ning teoobjektina nooremat kui 18-aastast isikut. Maakohtus tuvastatu kohaselt püüdis täisealine süüdistatav 2018. aasta suvel osta seksi ja muid seksuaaltoiminguid raha ja muude hüvede eest neljalt alla kaheksateistaastaselt kannatanult, kellest kolm olid sündmuste toimumise ajal 14aastased ja üks (Q) 13-aastane.
lg 2 näeb ette vastutuse lg-s 1 nimetatud teo eest, kui see on toime pandud noorema kui neljateistaastase isiku suhtes. Süüdistuses on K. Simsonile heidetud ette kolme katsetegu.
lg 3 näeb ette vastutuse paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teo eest, kui see on toime pandud korduvalt, st isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Seega on K. Simsoni tegu süüdistuses õigesti subsumeeritud
4.15 Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt sisaldab
lg 1 teo objektiivne koosseis kahte alternatiivset seksuaaltegu (suguühendusse astumist ja muud sugulise iseloomuga tegu), seksuaalteo eest tasu maksmist ning nendevahelist finalistlikku seost (vt
. Kommentaar. 5. trükk, komm 3.1). Seejuures on oluline, et raha makstaks või muu hüve antaks üle vastutasuks konkreetse seksuaalakti eest. Raha või muu hüve peab olema vahend seksuaalaktini jõudmiseks, st tasu maksmise vahel peab valitsema finalistlik seos (komm 3.3).
lg-s 1 sätestatud tekstist nähtub, et koosseisu järgi on karistatav alaealise isikuga rahalise tasu või mistahes muu hüve eest suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Eelnevalt osutatud
kommentaari 3.1 kohaselt kuulub objektiivsesse koosseisu lisaks kahele seksuaalteole ka nende eest tasu maksmine (ja nendevaheline finalistlik seos). Normi sõnastusest „rahalise tasu või mis tahes muu hüve eest“ saab järeldada, et see katab 11 / 17 1-21-7688 nii seksi eest tasu ja muu hüve lubamise kui ka tasu maksmise või muu hüve andmise. Seega ei nõustu kriminaalkolleegium kaitsja tõlgendusega, et
lg 1 tähenduses saab karistatavaks teoks lugeda üksnes suguühendusse astumist, st üksnes mingisugust aktiivset sugulise iseloomuga tegu, aga teoks ei saa olla raha pakkumine/lubamine seksi eest. 4.16 Erinevalt apellandi käsitlusest saab ringkonnakohtu hinnangul menetletavas asjas tuvastatud asjaolude alusel jõuda järeldusele, et K. Simsoni tegu ei ole käsitletav alaealiselt seksi ostmise ettevalmistamisena. Kuna karistusseadustiku järgi saab karistada isikut, kelle tegu on jõudnud katse staadiumi, siis on oluline igal konkreetsel juhul määratleda katse algus. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on K. Simson kõikidel süüdistuses etteheidetud juhtudel alustanud vahetult kuriteo toimepanemist, mis tähendab, et tema tegu tuleb käsitleda süüteo katsena. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjalikult ja veenvalt motiveerinud K. Simsoni käitumist, mille alusel ta mõisteti süüdi
lg 3 – 25 lg 1, 2 alusel ning kaitsja apellatsioonist ei ilmne asjaolusid, mis tingiksid süüdimõistva otsuse tühistamise. Ringkonnakohus, kordamata maakohtu seisukohti, põhjendab sellisele järeldusele jõudmist järgnevalt. 4.17 Riigikohus on mitmetes lahendites (nt RKKKo 3-1-1-41-14, p 12) sedastanud, et
lg-s 1 sätestatu kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest. Vastutus süüteokatse eest eeldab, et isiku tegu vastab kõigile süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist (
Seega on kuriteokatse eest vastutusele võtmise aluseks subjektiivsete tunnuste tuvastatus ja piisab, kui isik peab kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema teo tagajärjel võib realiseeruda kuriteokoosseis (vaidlustatud asjas on maakohus leidnud, et süüdistatav on teod pannud toime kavatsetult). Subjektiivne koosseis väljendab isiku ettekujutust teost, ehk seda, kuidas isik tahtis oma tegu täide viia. Seega on oluline välja selgitada täideviija süüteo toimepanemise plaan. Määratlemaks, kuivõrd on täideviija plaan ellu viidud, et saaks rääkida vahetust süüteo alustamisest, tuleb kasutada objektiivseid hindamiskriteeriume. 4.18 Süüteo vahetu alustamise kriteerium nõuab, et isik peab vahetult alustama kuriteokoosseisu elluviivat tegevust. Kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Seda, kas isik on alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust, tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja täideviija süüteo toimepanemise plaani (RKKKo 3-1-1-17-03, p 26). Praegusel juhtumi puhul ei saa nõustuda kaitsja käsitlusega, et süüdistatav pidanuks lisaks seksi ja teiste seksuaaltoimingute eest raha ja muu hüve pakkumisele tegema veel mitu erinevat käitumisakti selleks, et alustada teo täideviimist ja asuda süüteokoosseisu tunnuseid vahetult realiseerima. Kolleegiumi hinnangul on süüdistatav toime pannud teod, st alaealistele seksuaalvahekorra ja muude seksuaaltoimingute eest tasu ja muu hüve pakkumise, mis on vahetus läheduses koosseisupärase käitumisega ning tuvastatud on K. Simsoni tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Käesoleval juhul on K. Simsonile ette heidetud süüteo välise teopildi järgi võimalik teha järeldusi süüteo toimepanemisele suunatud tahtluse kohta. Maakohus tegi kindlaks, et süüdistatav tutvus teadlikult ja sihipäraselt alaealiste tütarlastega, andis neile oma (selleks eraldi kasutatava) telefoninumbri, kasutas suhtlemisel varjunimesid, meelitas alaealisi pidutsema, autoga sõitma, lubas autot juhtida, ostis neile jäätist, sigarette, andis raha toidu ostmiseks, st veetis alaealistega paari nädala jooksul koos aega. Sellel aktiivse suhtlemise perioodil, st 2018. aasta augustis, tegi K. Simson süüdistuses kirjeldatud kordadel alaealistele ettepanekuid seksuaalvahekorraks kui ka muudeks seksuaalse iseloomuga tegevusteks, pakkudes vastutasuks 12 / 17 1-21-7688 raha ja muid hüvesid. Maakohus on otsuses põhjalikult argumenteerinud, mille alusel on võimalik järeldada K. Simsoni tahtlust süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemisel. Kohtus uurituga leidis tuvastamist, et K. Simson pöördus teadlikult ja selge eesmärgiga alaealiste poole konkreetsete ja arusaadavate ettepanekutega seksi ning muude seksuaalse iseloomuga toimingute ostmiseks. Tõendatud on seegi, et K. Simson nimetas kannatanutele nii konkreetse tasu suuruse kui ka selle eest soovitud seksuaalteenuse iseloomu. Seega oli täisealisele süüdistatavale, aga samuti alaealistele kannatanutele arusaadav, et süüdistatava poolt pakutud ja lubatud raha (30 eurot oraalseksi ja 100 eurot suguühenduse eest) ning muu hüve (McDonald´sisse viimine rindade katsumise eest), on vastutasuks konkreetse(te) seksuaalakti(de) eest. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et kõnealusel juhul piirdusid süüdistatava teod pelgalt raha pakkumisega või ebakonkreetsete juttudega seksist. 4.19 Samuti tuleb märkida, et praegusel juhul ei olnud K. Simsonil vaja süüteo koosseisus kirjeldatud teo alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti. Pärast konkreetsete ja alaealistele arusaadavate ettepanekute tegemist raha ja rahaliselt hinnatava hüve eest seksuaalvahekorda astumiseks ja muu sugulise iseloomuga tegevusteks, olekski järgmiseks käitumisaktiks olnud kas suguühe või muu sugulise iseloomuga toiming. K. Simsoni lubadus või ettepanek tasuda seksi eest rahas, määratledes seejuures erinevaid seksuaaltegusid ja nende eest makstavat tasu suurust, viitab selgelt süüdistatava tahtele ning osutab asjaolule, et ta oli vastavalt oma ettekujutusele alustanud seksi ostmisega konkreetselt alaealiselt. 4.20
kaitstavaks õigushüveks on alaealise seksuaalne enesemääramisõigus ja tervis ning alaealise normaalne areng. Õigushüvede kaitse on muuhulgas kindlustada, et süüteokoosseisu realiseerimisele suunatud teod ei jääks karistuseta. Arutataval juhul on K. Simson oma konkreetsete käitumisaktide kaudu näidanud ilmselget valmisolekut õigushüve ohustamiseks. Seadusandja tahe on olnud kriminaliseerida noorema kui kaheksateistkümneaastase isikuga tasu eest suguühtesse astumine või mõnel muul viisil sugulise kire rahuldamine. Seejuures on koosseisuga ettenähtud tingimused täidetud ka juhul, kui ostja on tasu konkreetsete seksuaalaktide eest üksnes pakkunud. Samuti ei ole koosseisust tulenevalt tähtis see, kas tasu pakkumise või üleandmisega soovitud tegu ehk seksuaalteenust on asutud tarbima või mitte. Kolleegiumi hinnangul oli K. Simsoni tegevus juba selgelt õigushüve kahjustav ning vahetult süüteo toimepanemisele suunatud tegu. 4.21 Alternatiivselt leitakse apellatsioonis, et isegi kui K. Simsoni tegu jõudis katse staadiumisse, on ta tuvastatud asjaoludel vabatahtlikult süüteokatsest loobunud, mis välistab tema süü. Kolleegium ei jaga ka seda apellandi seisukohta. Õige on kaitsja märgitu, et
lg 1 kohaselt vabaneb isik süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel
§-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks ei saa nõustuda kaitsja käsitlusega, justkui näeks
lg 1 koosseis aktiivse teona ette üksnes suguühendusse astumise või muu sugulise iseloomuga teo ning tähendust ei ole seksi eest raha pakkumisel. Neil põhjustel tugineb apellandi käsitlus lõpetamata süüteokatsest väärale arusaamale süüteo koosseisust, sest kaitsja on jätnud tähelepanuta, et objektiivne koosseis sisaldab ka seksuaalteo eest tasu maksmist. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt sedagi, et arvestades maakohtus kogutud tõendeid, on ilmselge, et K. Simsoni alaealistele lubatud tasu (nii raha kui ka muu hüve) eesmärgiks oli soov olla alaealistega suguühtes või teha nendega teisi seksuaalseid toiminguid (katsuda rindu, teha oraalseksi) ning järgmiseks käitumisaktiks (kannatanute nõustumisel) olekski olnud kas suguühe või muu sugulise iseloomuga toiming. Maakohus tegi tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et K. Simsoni tegu tuleb käsitleda lõpetatud süüteokatsena (vt kd II, tl 11, 18). 13 / 17 1-21-7688 4.22 Riigikohus on rõhutanud, et otsustamaks selle üle, kas isik loobus vabatahtlikult süüteokatsest, tuleb esmalt lahendada küsimus, kas toime on pandud lõpetatud või lõpetamata katse, kuivõrd seadus reguleerib neid olukordi erinevalt.
lg 1 kohaselt loobub täideviija lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise. Seevastu lõpetatud süüteokatsest loobumine nõuab
lg-st 1 nähtuvalt seda, et täideviija hoiaks ära süüteo tagajärje (s.o eeldatakse aktiivset käitumist) (vt RKKKo 1-17-11182, p-d 23-26 ja RKKKo 1-17-3858, p-d 913). Riigikohus on selgitanud, et lahendades küsimust, kas tegemist on lõpetatud või lõpetamata süüteokatsega tuleb lähtuda toimepanija ettekujutusest enda teost ehk teoplaanist ja üldjuhul tuleb isiku ettekujutus teost kõnealuses tähenduses teha kindlaks teo toimepanemise hetkega. Katse tuleb lugeda lõpetatuks juhul, kui isik on sooritanud viimase (ka esialgu teoplaanis olemata) teo, mida peab vajalikuks oma eesmärgi saavutamiseks. 4.23 Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks saab nõustuda maakohtuga, et arutataval juhul on alus K. Simsoni tegu käsitleda lõpetatud süüteokatsena, arvestades tuvastatud sündmuste kulgu, süüdistatava teoplaani, ettekujutust enda teost ning viimast käitumisakti konkreetse täideviimisteo raames. Sündmuste käik võimaldab järeldada, et K. Simson oli teinud enda arvates kõik, mida pidas vajalikuks oma eesmärgi saavutamiseks. Süüteost vabastava süüteokatsest loobumise eeldusena tuleb aga tuvastada veel seegi, et otsuse loobumisteo kasuks langetas süüteo toimepanija vabatahtlikult, s.o tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita (
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõnealusel juhul pole tegu olukorraga, kus K. Simson oma vaba otsuse ajel ei soovinud enam teoplaani realiseerimist jätkata (kd II, tl-d 11, 15, 16). Kõikidel kordadel jäi K. Simsoni tegu lõpule viimata kannatanute keeldumise tõttu, st süüdistatava tahtest sõltumata põhjusel, mistõttu tal polnud enam võimalik süütegu lõpule viia. Seega tuleb praeguses asjas tuvastatud asjaolude alusel eitada süüteokatsest vabatahtlikult loobumist. Seega kokkuvõtvalt on kolleegium seisukohal, et maakohus on K. Simsoni seaduslikult süüdi tunnistanud
lg 3 – § 25 lg 1, 2 järgi ja apellatsiooni väited ei lükka ümber maakohtu piisava selgusega esitatud põhjendusi ja järeldusi. 4.24 Apellatsioonis taotleb kaitsja alternatiivselt K. Simsonile mõistetud karistuse kergendamist leides, et karistus võinuks jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Kaitsja hinnangul on karistus liialt range, pole arvestatud, et tegu jäi katse staadiumisse. Samuti pole otstarbekas kohaldada kontrollnõudeid, kuna puudub alus arvata, et süüdistatav võiks toime panna mõne sarnase kuriteo. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus K. Simsonile mõistetud karistuse kergendamiseks väärib tähelepanu. 4.25 Kolleegium märgib esmalt, et ei nõustu kaitsjaga selles, et K. Simsoni karistust tuleks vähendada juba üksnes seetõttu, et tegu jäi katsestaadiumisse. Maakohtu otsuses on märgitud, et karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et kuritegu jäi katsestaadiumi (vt maakohtu otsuse p 4.1). Riigikohus on selgitanud, et süüteo jäämine katsestaadiumisse ei too
lg 6 ega § 26 lg 2 kohaselt automaatselt kaasa karistuse kergendamist võrreldes lõpuleviidud süüteoga. Juhul kui kuritegu jääb katsestaadiumisse, tuleb karistuse vähendamist küll kaaluda, kuid seda ei saa käsitada absoluutse nõudena (vt nt RKKKo 3-1-1-70-16).
lg 6 kohaselt võib kohus kohaldada
§-s 60 sätestatud karistuse kergendamist, kuid ei pea seda tegema. Seega ei tingi käesolevas süüdistatava karistuse olulist kergendamist asjaolu, et K. Simsonile inkrimineeritud alaealistelt seksi ostu katse jäi katsestaadiumisse. 4.26 Küll aga on kolleegiumi hinnangul maakohus eksinud
Simsonile mõistetud karistus ei vasta süüdistatava süü suurusele. Kolleegium nendib, et arusaam isiku süüst tekib eeskätt vahetu suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema sooritatud teost. Kehtiva 14 / 17 1-21-7688 õiguspraktika kohaselt ei ole kohus seejuures karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega, olles pädev lahendama selle küsimuse seadusele ning enda siseveendumusele tuginevalt, lähtudes teosüüle vastava karistuse mõistmisel mh teo tehioludest, isikut iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest, mille hulka kuuluvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuniku siseveendumusest lähtuv karistusmäära valik on apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine karistuse küsimuse lahendamisel ning sellel minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise (vt RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ongi praeguses asjas tegu sellise olukorraga, kus on K. Simsonile on mõistetud süü suurusele mittevastav, st kõnealusel juhul liiga range karistus. 4.27 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Simsoni käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Vaidlust pole selles, et süüdistatav on sooritanud kolm kuriteo episoodi, mis jäid katsestaadiumi alaealiste kannatanute keeldumise tõttu.
lg 3 – § 25 lg 1,2 sätestatud süüteo toimepanemise eest nähakse ette karistus kaks kuni kaheksa aastat ning seega on maakohus õigesti välja toonud, et sanktsiooni keskmine määr on viis aastat vangistust. Maakohus nendib, et kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel võetakse üldreeglina aluseks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel märgib kohus lakooniliselt, et kuivõrd käesolevas asjas on kolm kuriteoepisoodi, peab asjaoludest tuleneva süü alusel olema karistusraam mõnevõrra üle keskmise ning mõistab K. Simsonile karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. 4.28 Praegusel juhul ei nähtu maakohtu lahendist põhjendusi, mis tingis karistuse mõistmise just üle sanktsiooni keskmise määra. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et süüdistatavale mõistetud karistus, st 5 aastat ja 6 kuud on liialt range ning see võiks pigem jääda mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise määra järgnevatel põhjustel. 4.29 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline arvestada, et K. Simson on varem kriminaalkorras karistamata isik. Samas tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid ning silmas pidada, et kuriteod on toime pandud nelja alaealise lapse vastu. Tõsi on ka see, et K. Simsoni käitumist ja suhtumist arvestades on alust kahelda, kas süüdistatav on endale täiel määral teadvustanud alaealiste vastu toimepandud kuritegusid, olles valmis vajadusel ka psühhiaatrilist abi otsima. Katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise seisukohalt oluline arvestada isiku tahtluse intensiivsust. Samuti on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai, ehk toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud eesmärgi saavutamise lähedust. Vaieldamatult on K. Simsoni tegudega, st alaealistele seksi eest raha pakkumisega, juba rikutud õigushüve, st alaealiste seksuaalset enesemääramisõigust ning alaeaeliste normaalset arengut. Samuti tuleb arvestada seda, et teost tulenev süü on suurem, kui isik on nt täitnud kuriteokoosseisu mitu kvalifitseerivat tunnust, milleks käesoleval juhul on teo korduv toimepanek ning ühe kannatanu vanus alla 14-aasta. Samas tuleb arvestada, et süüdistataval ei õnnestunud täiel määral realiseerida oma teoplaani ning kannatanute keeldumise tõttu piirdusid kõik seksi ostmise katsed raha ja muu hüve lubamisega, aga ei leidnud aset alaealistega suguühtesse astumist või muid sugulise iseloomuga tegusid (peale 3. episoodis toimunud rindade katsumise). See tähendab, et K. Simson ei realiseerinud karistatava süüteo objektiivse koosseisu seksuaalakte, mis vähendab rünnatud õigushüve kahjustamise ulatust ja vähendab teo ohtlikkust. Seega vastab kolleegiumi hinnangul K. Simsoni süüle vangistus, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra. 4.30 Kolleegium toob siinkohal välja ka selle, et prokurör tegi kohtuvaidlustes ettepaneku mõista K. Simsonile
lg 3 – § 25 lg 1, 2 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust (ja jätta 15 / 17 1-21-7688 karistus
alusel täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga, kohaldades kontrollnõudeid ja kohustusi). Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et iseenesest ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega. Samas on kohus seotud kohtumenetluse poolte karistustaotlustega üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt nt RKKKo 3-1-1-82-14, p 10). Praeguses asjas ei ole maakohus K. Simsonile karistuse mõistmisel mingilgi määral põhjendanud, mis tingis sedavõrd erineva (rangema) karistuse mõistmise võrreldes prokuröri taotluses märgitud karistusega (prokurör põhjendas karistust sellega, et K. Simsonile süüks pandavad teod jäävad pigem karistusraami alamäära lähedale). 4.31 Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et kaitsja taotlus karistuse kergendamiseks kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega K. Simsonile mõisteti karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, mõistes K. Simsonile isiku süüd arvestades
4.32 Ringkonnakohus peab nõustumisväärseks maakohtu põhjendusi ja järeldust, et käesolevas asjas tuleb KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel K. Simsonile mõistetavat karistust kergendada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Maakohus on kehtivat kohtupraktikat silmas pidades (sh RKKKo 3-11-42-15, p-d 62-70) andnud hinnangu kriminaalasja mõistlikule menetlusajale ja kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhistusi üle korrata. Muuhulgas on maakohus asjakohaselt välja toonud käesolevas menetluses ilmnenud viivitused, osutades põhjendatult sellele, et kohtueelses menetluses esines mitme aasta vältel enam kui kahe kuu pikkuseid pause (pikim neist peaaegu 1 aasta ja 8 kuud), mis viitab kohtueelse menetleja ja menetlust juhtiva prokuratuuri hooletule tegevusele. Prokuratuur tuvastatud mõistliku menetlusaja ületamise osas vastuväiteid esitanud pole. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et siiski ei ole süüdistatava õiguste rikkumine sedavõrd suur, et see peaks tingima karistusest vabastamise või kriminaalasja lõpetamise. Kohus on arvestanud mõistliku menetlusaja rikkumisel avalikku menetlushuvi, sh asjaolu, et tegemist on alaealiste vastu suunatud esimese astme kuriteoga, kolme inkrimineeritud episoodi ja nelja kannatanuga, mille eest näeb seadusandja ette kaks kuni kaheksa aastat vangistust. Neid kaalutlusi silmas pidades leiab ringkonnakohus, et K. Simsonile mõistetavat karistust, 4 aastat vangistust, tuleb KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel mõistliku menetlusaja ületamise tõttu piisaval määral kergendada ja mõista K. Simsonile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. 4.33 Väljaspool arutatava apellatsiooni piire peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et K. Simsonile mõistetud 5 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata jättes kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Nimelt peab kohtupraktikas maksvusele pääsenud põhimõtte järgi olema tingimisi vabastatu katseaeg mõistetud vangistusest pikem. Järelikult ei saa
lg 3 (ega
lg 3) kohaselt tingimisi vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui 5 aastat (vt nt RKKKo 1-20-1301, p 17 ja RKKKo 1-7-689, p 26). Seejuures tuleb arvestada, et karistust ei saa jätta tingimisi täitmisele pööramata ka sel juhul, kui isikule mõistetakse üle viieaastane vangistus, mida vähendatakse kestuseni alla viie aasta. See tähendab, et praegusel juhul hälbis maakohus kehtivast kohtupraktikast, jättes K. Simsonile mõistetud vangistuse 5 aastat ja 6 kuud tingimisi täitmisele pööramata
alusel katseajaga 2 aasta ja 6 kuud, vaatamata sellele, et mõistliku menetlusaja riivet arvestades kergendas maakohus K. Simsonile mõistetavat karistust ja luges kergendatud karistuseks 2 aastat ja 6 kuud. Tulenevalt KrMS § 340 lg-st 4 võib ringkonnakohus süüdistatava olukorda raskendada vaid prokuröri või kannatanu apellatsiooni alusel. Kuna ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi üksnes süüdistatava kaitsja apellatsiooni alusel ning maakohtu otsuses eelmärgitud vea parandamine oleks süüdistatava K. Simsoni olukorda raskendav, puudub kolleegiumil seadusest tulenev pädevus maakohtu minetust kõrvaldada. 16 / 17 1-21-7688 4.34 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust apellatsiooni väidete alusel tühistada K. Simsonile maakohtu poolt
lg 1 ja 3,
lg 1 ja lg 2 p-de 7 ja 8 alusel määratud katseajaks kohaldatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kaitsja hinnangul puudub alus arvata, et süüdistataval oleks tänasel päeval süüdistuses kirjeldatud analoogne harjumus (st seksuaalne huvi alaealiste vastu) ning tegu on suhteliselt lühikesel ajaperioodil aset leidnud sündmusega. Kolleegium osutab, et maakohtu nõudel on K. Simsoni kohta 12.04.2022 Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt koostatud kohtueelne ettekanne. Viidatud ettekande osa III sisaldab kriminaalhooldusametniku hinnangut K. Simsoni käitumiskontrollile allutamise kohta. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku K. Simsoni käitumiskontrollile allutamiseks ning peab uue kuriteo riski maandamiseks otstarbekaks tingimisi karistuse kohaldamisel talle määrata lisakohustusi, sh nõusoleku korral pöördumist psühhiaatri vastuvõtule kui ka keeldu suhelda alaealiste isikutega (kd I, tl148-150). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et arvestades menetletava kriminaalasja asjaolusid ja süüdlase isikut ning kooskõlas kriminaalhooldaja kohtueelse ettekandega, tuleb lugeda põhjendatuks K. Simsonile katseajaks määratud lisakohustused – keelata katseajal temale võõraste alaealistega suhtlemine (v. a kriminaalhooldaja nõusolekul) ja läbida eripreventsiooniks sobilik sotsiaalprogramm. Seega jätab kolleegium rahuldamata kaitsja taotluse tühistada maakohtu otsus K. Simsonile
lg 1 ja 3,
lg 1 ja lg 2 p-de 7 ja 8 alusel määratud katseajaks kohaldatud kontrollnõuete ning lisakohustuse osas. 4.35 Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat S. Reinsaar esitas 12.09.2022 taotluse süüdistatava K. Simsoni apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on apellatsioonimenetluse kuludeks apellatsiooni koostamisele kulunud 5 tundi hinnaga 125 eurot tund. Seega palutakse hüvitada Advokaadibüroo Simson Straus OÜ-le vandeadvokaat S. Reinsaare poolt K. Simsonile osutatud õigusabi eest apellatsioonimenetluse kulud maksumusega 625 eurot pluss käibemaks 125 eurot, s.o kokku 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtukolleegium peab taotluses esitatud toiminguid vajalikuks, apellatsiooni koostamisele kulunud aega põhjendatuks ja taotletava tasu suurust mõistlikuks. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, tuleb Eesti Vabariigilt mõista KrMS § 185 lg 1 alusel Koit Simsoni kasuks välja valitud kaitsja tasu apellatsioonimenetluses kokku 750 eurot (sealhulgas käibemaks 125 eurot). 4.36 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu 16. mai 2022. a otsuse osaliselt, s.o süüdistatavale mõistetud karistuse osas ja teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 17 / 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.