Obsah (8)

§ 182§ 263§ 202§ 64§ 73§ 87§ 215§ 199

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 24.jaanuar 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-05-1069 (kohtueelses menetluse

§ 182

; § 202 lg 1 järgi) advokaat Katrin Tamre A.M süüdistuses

§ 263

p 1, 4; § 215 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 8 järgi) advokaat Vello Sikut A.S süüdistuses

§ 263

p 1, 4; § 215 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 8 järgi) advokaat Vello Sikut K.R süüdistuses

§ 263

p 1, 4; § 215 lg 2 p 3) advokaat Vello Sikut R.I süüdistuses

§ 263

p 1, 4 järgi) advokaat Vello Sikut Süüdistatav Süüdistatava kaitsja Süüdistatav Süüdistatava kaitsja Süüdistatav Süüdistatava kaitsja Süüdistatav Süüdistatava kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Eero Umbjärv süüdi karistusseadustiku (

) § 182 järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 3000 krooni; ning tunnistada Eero Umbjärv süüdi

§ 202

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 1500 krooni;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista liitkaristus rahalise karistusena 60 päevamäära, s.o 3000 krooni;

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata Eero Umbjärvele katseaeg 3 aastat; tühistada Eero Umbjärvele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada A.M süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1, 4; § 215 lg 2 p 3;

§ 87

lg 1 p 1 alusel vabastada A.M karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina hoiatust; tühistada A.Mile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada A.S süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1, 4; § 215 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 8 järgi;

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastada A.S karistusest ja allutada A.S

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks alalise elukohaga xxxxx; tühistada A.Sile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.4 tunnistada K.R süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p1 1, 4; § 215 lg 2 p 3 järgi;

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastada K.R karistusest ja allutada K.R

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile 10 kuuks alalise elukohaga xxxxxxxxxx; tühistada K.Rle tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.5 tunnistada R.I süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1, 4 järgi;

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastada R.I karistusest ja allutada R.I

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile 3 kuuks alalise elukohaga xxxxxxxxx; tühistada R.Iile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt A.Milt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S .M, ja A.Silt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L.S, 6083 krooni 35 senti Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Eero Umbjärvelt sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1142 krooni 60 senti; 2.2.2 A.Milt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S.M, sundraha 7500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1015 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 3223 krooni 80 senti; 2.2.3 A.Silt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L.S, sundraha 7500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 896 krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 3861 krooni; 2.2.4 K.Rlt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt M.R, sundraha 7500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1015 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 4073 krooni 40 senti; 2.2.5 R.Iilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt T.R sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 896 krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2204 krooni 30 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 3823 krooni 20 senti ja Katrin Tamrele 1035 krooni 45 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt: 1) on Eero Umbjärvele mõistetavaks karistuseks

§ 182

järgi rahaline karistus 60 päevamäära, so 3000 krooni;

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse 30 päevamäära, so 1500 krooni;

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära, so 3000 krooni;

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele,

§ 73

lg 3 alusel määrata katseaeg 3 aastat; 2) tuleb A.M süüdi mõista

§ 263

p 1, 4; 215 lg 2 p 3 ja 199 lg 2 p 8 järgi, kuid vabastada A.M karistusest ja kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p 1 sätestatud mõjutusvahendit hoiatus; 3) tuleb A.S süüdi mõista § 263 p 1, 4; § 215 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 8 järgi ja vabastada A.S

§ 87

lg 1 alusel karistusest ja kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile 6 kuuks; 4) tuleb K.R süüdi mõista

§ 263

p 1,4 ja § 215 lg 2 p 3 järgi, kuid vabastada K.R karistusest ja kohaldada tema suhtes

§ 87lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit allutamine käitumiskontrollile kümneks

§ 263

p 1,4, kuid vabastada karistusest ja kohaldada

§ 87lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit allutamine käitumiskontrollile kolmeks

§ 182

järgi täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamisena alkoholi tarvitamisele. Eero Umbjärve on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema 28.augusti 2005.a. päeval võttis hoiule A.Si ja A.Mi poolt varem varastatud ühe 1-liitrilise pudeli viina nr 22 ning ajavahemikul 28.august 2005.a. kuni 29.august 2005.a. tarvitas Viljandi linnas xxxxxxx xx xxxxxxxxx xx korteris xx A.Si ja A.Mi poolt varem varastatud viina, olles teadlik, et alkohol on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Eero Umbjärve tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 202

lg 1 järgi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisena ja hoidmisena. A.Mi on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos K.R ja A.Siga, juulis 2005.a. xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxx xxx maja juures tungis kallale M.R, keda lõid käte ja jalgadega näo ja rindkere piirkonda. A.Mi tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 263

p 1, 4 järgi avaliku korra korduva rikkumisena, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt. A.Mi on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema koos K.R ja A.Siga, 29.juulil 2005.a. Viljandi linnas Tallinna tänav 3 asuva Viljandi Kaubamaja hoovi parklast võtsid omavoliliselt ajutiselt kasutada N.M kuulunud sõiduauto VAZ-2103 reg.märgiga xxx xxx A.Mi tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 3 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle omastamise eesmärgita, kui see oli toime pandud grupi poolt. A.Mi on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema koos A.Siga, 28.augustil 2005.a. kella 01.15 paiku Viljandi linnas Lääne 2 tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluvasse kauplusesse Maksimarket, kust alkoholiosakonna riiulilt varastasid 3 kaks 1-liitrilist pudelit viina nr 22 väärtusega kokku 258 krooni ja ühe pudeli Piiritusjooki Pipra väärtusega 70 krooni, põhjustades vargusega kahju 328 krooni ja lõhkumisega 5755.35 krooni. A.Mi tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt. A.Si on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos K.R ja A.Miga, juulis 2005.a. xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xx maja juures tungis kallale M.R , keda lõid käte ja jalgadega näo ja rindkere piirkonda. A.Si tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 263

p 1, 4 järgi avaliku korra korduva rikkumisena, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt. A.Si on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema koos A.Mi ja K.Rga, 29.juulil 2005.a. Viljandi linnas Tallinna tänav 3 asuva Viljandi Kaubamaja hoovi parklast võtsid omavoliliselt ajutiselt kasutada N.M kuulunud sõiduauto VAZ-2103 reg.märgiga xxx xxx . A.Si tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 3 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle omastamise eesmärgita, kui see oli toime pandud grupi poolt. A.Si on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema koos A.Miga, 28.augustil 2005.a. kella 01.15 paiku Viljandi linnas Lääne 2 tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluvasse kauplusesse Maksimarket, kust alkoholiosakonna riiulilt varastasid kaks 1-liitrilist pudelit viina nr 22 väärtusega kokku 258 krooni ja ühe pudeli Piiritusjooki Pipra väärtusega 70 krooni, põhjustades vargusega kahju 328 krooni ja lõhkumisega 5755.35 krooni. A.Si tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt. K.Rt on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema maikuus 2005.a. umbes kella 19 paiku Viljandi linnas Kantreküla kaupluse juures tungis koos R.Ii ja Martin Muoniga kallale T.V , keda lõid käte ja jalgadega pea ja rindkere piirkonda. Maikuu lõpus juunikuu alguses 2005.a. Viljandi linnas Paala järve ujumiskoha juures tungis K.R koos Martin Muoniga kallale M.R , keda lõid käte ja jalgadega pea ja rindkere piirkonda. Juuni alguses 2005.a. umbes kella 20 ajal Viljandi linnas xxxxxxx xxx xxx maja ees tungis K.R kallale M.R , keda lõi 4-5 korral näkku. Juunis 2005.a. Viljandi linnas Valuoja orus Paala järve silla juures tungis K.R koos R.Iiga kallale, keda lõid ühel korral rusikaga vastu vasakut kõrva ning lükkasid S.K. Juulis 2005.a. Viljandi linnas Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluse Maksimarket juures tungis K.R kallale, keda lõi kahel korral rusikaga näkku. Juulis 2005.a. xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxx maja juues tungis K.R koos A.Mi ja A.Siga kallale M.R, keda lõid käte ja jalgadega näo ja rindkere piirkonda. K.R tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 263

p 1, 4 järgi avaliku korra korduva rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt. K.Rt on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema R.Ii on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema koos A.Mi ja A.Siga, 29.juulil 2005.a. Viljandi linnas Tallinna tänav 3 asuva Viljandi Kaubamaja hoovi parklast võtsid omavoliliselt ajutiselt kasutada N.M kuulunud sõiduauto VAZ-2103 reg.märgiga xxx xxx . R.Ii tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 3 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle omastamise eesmärgita, kui see oli toime pandud grupi poolt. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. 4 Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Eero Umbjärv tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 202

lg 1; § 182järgi; A.M tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 263

p 1, 4; § 215 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 8 järgi; A.S tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 263

p 1, 4; § 215 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 8 järgi; K.R tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 263

p 1, 4; § 215 lg 2 p 3 järgi ja R.I tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 263p 1, 4 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Viljandi Tarbijate Ühistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 6083 krooni 35 senti krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 182

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 199

lg 2 p 8 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega.

§ 202

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 215

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

§ 263

p 1, 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate süüdimõistmise kokkuleppemenetluses. Süüdistatava Eero Umbjärve karistamine ja süüdistatavate K.R, R.I, A.M, A.S karistusest vabastamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja Katrin Tamre esinemise eest arvestatud Eero Umbjärvele hüvitamisele kuuluvaks summaks 1104 krooni 80 senti. 5 Süüdistatava kaitsja Katrin Tamre on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035 krooni 45 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsjate Vello Sikuti ja Endel Tomsoni esinemise eest arvestatud A.Mile hüvitamisele kuuluvaks summaks 4035 krooni 60 senti. Süüdistatava Vello Sikut kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1015 krooni 50 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsjate Endel Tomsoni ja Vello Sikuti esinemise eest arvestatud A.Sile hüvitamisele kuuluvaks summaks 3186 krooni. Süüdistatava kaitsja Vello Sikut on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896 krooni 10 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsjate Vello Sikuti ja Endel Tomsoni esinemise eest arvestatud K.Rle hüvitamisele kuuluvaks summaks 4035 krooni 60 senti. Süüdistatava kaitsja Vello Sikut on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1015 krooni 50 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja Vello Sikuti esinemise eest arvestatud R.Iile hüvitamisele kuuluvaks summaks 2166 krooni 50 senti. Süüdistatava kaitsja Vello Sikuti on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896 krooni 10 senti. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 189 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Eero Umbjärvelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1142 krooni 60 senti (1104.80+37.80) riigieelarve tuludesse; 2) A.Milt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S.M, välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 7500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1015 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 3223 krooni 80 senti (3186+37.80) krooni riigieelarve tuludesse; 3) A.Silt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L.S, välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 7500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 896 krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 3861 krooni (3823.20+37.80) riigieelarve tuludesse; 4) K.Rlt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt M .R, välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 7500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1015 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 4073 krooni 40 senti (4035.60+37.80) riigieelarve tuludesse; 5) R.Iilt, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt T.R, välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 896 6 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2204 krooni 30 senti (2166.50+37.80) riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 7