1-20-8830/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2022, Tartu kohtumaja kohtuistung 28.09.2022 Kriminaalasja number 1-20-8830 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kristi Suvi Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Anette Roosik Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Tarmo Liigusele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Tarmo Liigus, isikukood: 38612252734; elukoht: XXX Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-st 4 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu Vangla erakorraline ettekanne. Pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Tarmo Liigusele Tartu Maakohtu 21.12.2020 otsusega nr 1-20-8830 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tarmo Liiguse karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Tarmo Liigusele ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 21.12.2020 otsusega tunnistati Tarmo Liigus süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning T. Liigusel jääb karistusest kanda 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 sätete alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui T. Liigus ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p- des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleb sotsiaalprogrammis. Katseaja kestus oli 21.12.2020 – 21.06.
2. Kohtuotsus jõustus 06.01.
3. Tartu Maakohtu 27.05.2021 määrusega jäeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne T. Liiguse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendati T. Liiguse katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 21.09.
4. T. Liigus rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Kohtumäärus jõustus 16.06.
5. Tartu Maakohtu 09.08.2021 määrusega jäeti rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne T. Liiguse vangistuse täitmisele pööramiseks ning pikendati T. Liiguse katseaega 3 kuu võrra. Katseaja kestus oli kuni 21.12.
6. T. Liigus jätkas registreerimiskohustuse rikkumistega. Kohtumäärus jõustus 02.09.
7. Tartu Maakohtu 28.12.2021 määrusega jäeti rahuldamata Tartu Vangla poolt esitatud erakorraline ettekanne T. Liiguse vangistuse täitmisele pööramiseks ning pikendati T. Liiguse katseaega 1 kuu võrra. Katseaja kestus on kuni 21.01.
8. T. Liigus jätkas registreerimiskohustuse rikkumistega. Kohtumäärus jõustus 18.03.
9. 14.09.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik Tartu Maakohtule neljanda erakorralise ettekande T. Liiguse karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on jätkanud registreerimiskohustuse järjepidevat rikkumist ja ta ei ole osalenud sotsiaalprogrammis. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles T. Liiguse ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. T. Liigusele on antud palju võimalusi. Temaga ei ole võimalik kriminaalhooldust rikkumiste tõttu jätkata. Talle anti ka aega sotsiaalprogrammi järele teha, kuid ta ei tulnud kohale ega helistanud. Tema pärast on ka spetsiaalselt kohale tuldud. T. Liigus ei täida oma kohustusi. Kriminaalhooldaja ei näe lisakohustuse võimalust. Isiku käitumine näitab, et tema suhtumine on ükskõikne. T. Liigus on ise korduvalt kinnitanud, et talle jäävad registreerimisajad meelde. T. Liigus selgitas kohtuistungil, et ta kartis vallandamist ning seepärast ta on ka osaliselt puudunud sotsiaalprogrammist ja ei ole sellesse tõsiselt suhtunud. Ta ei võtnud paberil uut registreerimisaega. Teisel korral oli sokutatud registreerimisaeg ebasobivalt. Sotsiaalprogrammi ajakava muudatus oli selline, mis talle ei sobinud. Puudumistõendi pidi ta ise valmis kirjutama, ülemus kirjutas vaid alla, sest tal ei ole aega. Viimane tund sotsiaalprogrammis jäi ära, kuid see ei ole nii suur rikkumine, et vangistus täitmisele pöörata. XXX ja XXX ei saaks ilma temata hakkama. Karistataks tema XXX. XXX ka mõtleb, et poleks pidanud tegema avaldust. T. Liigus püüdis korralikult käia kohal kriminaalhoolduosakonnas. Eelmine kriminaalhooldaja ei saanud tema probleemidest aru ja esitas kohtule erakorralisi ettekandeid. Ta ei ole uut registreerimiskohustuse aega endale üles kirjutanud. Tööalane koormus on 2 tundi päevas, osalise koormusega ta ei pea kiirustama ning jõuab XXX viia. XXX käib ka XXX XXX ja XXX. T. Liigus tahab XXX ja tööd teha. Tema XXX võib olla samuti põhjustas tema eksimused. Kohus võiks ta XXX juurde suunata. T. Liigus käib korra aastas XXX, sest igal aastal XXX peab andma loa, et tema juhtimisõigust ei peatataks. XXX eest saab hoolitseda ka XXX, kuid tal ei ole juhtimisõigust. T. Liigus isegi ei mäleta enam karistust, mis talle mõisteti. T. Liiguse sõnul ei ole probleem tema suhtumises, vaid asi on pigem XXX, s.o on XXX, mis tema jaoks mittetähtsad teemad paneb unustama. Viimane kord ta enda sõnul ei saanud õieti arugi, kui helistati ja räägiti, kui XXX ja XXX spetsiaalselt kohale tulid. 2 Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud neljanda erakorralise ettekande, sest T. Liigus pole korduvalt täitnud registreerimiskohustust ning hooldusalune rikkus ka lisakohustust osaleda sotsiaalprogrammis. T. Liigus ei ilmunud registreerimisele 30.03.2022, 06.07.2022 ja 10.08.2022, mida tõendab ka registreerimisleht. Lisaks arvati süüdimõistetu välja sotsiaalprogrammist, kuna T. Liigus ei ilmunud sotsiaalprogrammi tundi 10.08.2022 ja 16.08.
10. 30.03.2022 registreerimisekohustuse rikkumist põhjendas T. Liigus sellega, et tal ei olnud uue kriminaalhooldusametniku kontakte ning seetõttu ei saanud ta teavitada enda mitteilmumisest. 06.07.2022 registreerimisele mitteilmumise osas leidis 24.08.2022 kirjalikus seletuses T. Liigus, et unustas ametniku juurest enne sotsiaalprogrammi läbi tulla ning unustas ja ei süvenenud registreerimise kuupäeva. 10.08.2022 sotsiaalprogrammi tundi ja registreerimisele mitte ilmumist põhjendas isik 24.08.2022 kirjalikult asjaoluga, et ta pidi olema töölähetuses. 16.08.2022 sotsiaalprogrammi tundi mitte ilmumist põhjendas hooldusalune 24.08.2022 kirjalikult sellega, et ta pidi olema asendustöötajana tööl. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 30.03.2022 pidi toimuma korraline registreerimine, kuid kell 08.30 T. Liigus registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud sellest eelnevalt ametnikku. Kriminaalhooldaja võttis isikuga telefoni teel ühendust kell 09.36, kuid hooldusaluse telefon andis kinnist tooni. Ametnik saatis isikule paberkutse uue ajaga 11.04.2022 kell 10.
11. Sellele vastuvõtule isik ilmus ning andis juhtunu osas selgitusi. T. Liiguse eelmine ametnik oli teavitanud isikut kriminaalhooldaja vahetamisest ning andnud uue kriminaalhooldaja nime. Korraline registreerimine pidi toimuma ka 06.07.2022, kuid T. Liigus kohale ei ilmunud ega teavitanud oma puudumisest eelnevalt ametnikku. Isikule määrati uus aeg 13.07.2022 ning sellele registreerimisele T. Liigus ilmus. 10.08.2022 registreerimisele isik samuti ei tulnud. 10.08.2022 kell 11.17 helistas hooldusalune ja teavitas, et peab töö pärast XXX viibima ega saa minna sotsiaalprogrammi ja registreerimisele. Isikule selgitati telefoni teel, et töötamise osas on vaja tööandja poolset kirjalikku kinnitust. T. Liigusele määrati uueks vastuvõtuajaks 11.08.2022 kell 16.30 ning selle registreerimise käigus selgitati T. Liigusele taaskord, et 10.08.2022 XXX tööl viibimise osas on vaja tööandja kirjalikku tõendit ning ametnik palus see esitada hiljemalt 15.08.
12. Vastasel juhul arvestatakse seda kui sotsiaalprogrammist põhjuseta puudumist ja programmi tundi ei toimu. T. Liigus selleks kuupäevaks tõendit ei esitanud. Küll aga esitas T. Liigus vastava tõendi 24.08.2022, kuid hooldusalune tunnistas, et kirjutas selle ise käsitsi ning tööandja oli kõrval ja pani allkirja alla. Kuna ametnik ei saanud veenduda tõendi õigsuses, paluti tõend uuesti esitada tööandja digiallkirjaga. Erakorralise ettekande esitamise seisuga ei ole T. Liigus vastavat tõendit esitanud. Isikule anti 16.08.2022 võimalus teha järele 10.08.2022 tegemata jäänud sotsiaalprogrammi tund, kuid hooldusalune ei ilmunud kohale ega teavitanud puudumisest. Ametnik helistas hooldusalusele ning T. Liiguse sõnul viibis ta XXX tööl ega saanud programmi minna. Kuna isik ei kasutanud talle antud võimalust sotsiaalprogrammi tund järele teha, arvati hooldusalune sotsiaalprogrammist välja. Isiku sõnul pidi ta viibima XXX, sest asendas haigeks jäänud töökaaslast. Selle kohta palus ametnik esitada tööandja poolt väljastatud tõendi, kuid hooldusalune esitas enda käsitsi kirjutatud tõendi, öeldes, et tööandja kirjutas sellele alla. Kuna ametnik ei saanud olla kindel dokumendi tõesuses, palus ametnik T. Liigusel esitada tööandja digiallkirjaga tõendi, kus tööandja kinnitab, et hooldusalune pidi erakorraliselt viibima tööülesannete täitmiseks XXX. Erakorralise ettekande esitamise seisuga ei ole T. Liigus vastavat tõendit esitanud. 3 Registreerimiskohustuse täitmisel ei täida hooldusalune kokkuleppeid. T. Liiguse käitumine ja suhtumine kriminaalhoolduse nõuetesse ei ole muutunud ka peale kolme erakorralise ettekande esitamist ning katseaja pikendamist 7 kuu võrra. See näitab, et hooldusalune ei hinda temale antud võimalust kanda karistust vabaduses. Ametnik jääb hinnangu juurde, et T. Liigus hoidub teadlikult kontrollnõuete täitmisest ning isiku käitumine ei ole seni muutunud, mistõttu ei täidaks kriminaalhooldus enam oma eesmärki. Eeltoodule tuginedes teeb ametnik ettepaneku pöörata T. Liigusele mõistetud kandmata karistus täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et T. Liigus iseenesest tunnistab rikkumisi, kuid samas tema selgitustest nähtub läbivalt, et nendes on pigem süüdi kõik teised, sh kriminaalhooldaja, kui tema ise. Samuti on ta rikkumisi vabandanud enda tervisemuredega ja perekonnaga tegelemisega ning tunnistab, et ei ole kriminaalhooldusesse tõsiselt suhtunud. Kriminaalhooldaja leiab, et T. Liigusele on antud mitmeid võimalusi, kuid rikkumised on jätkunud ja kriminaalhooldus enam eesmärki ei täidaks. Kohtu hinnangul on tõendatud, et T. Liigus on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja ka sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Süüdimõistetu on oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Samuti tuleb kriminaalhooldusametnikule esitada tema poolt nõutud vormis tõendid ja ametnik ei pea aktsepteerima tõendeid, mida ta ei pea usaldusväärseks – ka kohtu hinnangul süüdimõistetu poolt endale tõendi väljakirjutamine ei tõenda üheselt, et ta ka tegelikult mõjuva põhjusega registreerimiselt ja sotsiaalprogrammist puudus. Küll aga annaks sellisele väitele rohkem kaalu näiteks tööandja digitaalallkirjaga (või tavalise allkirjaga, kui on nähtav dokumendi koostamine ühe inimese poolt) dokument. Samuti on eluliselt usutav, et eelmine kriminaalhooldaja esitas T. Liigusele uue kriminaalhooldaja kontaktandmed – väidet, et neid ei ole edastatud, ei ole T. Liigus tõendanud. Ka unustamine ei ole kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisel vabandavaks asjaoluks. Kohus inimlikult mõistab, et süüdimõistetul on kohustused nii tööga kui ka perekonnaga seoses. Kuid paljud inimesed käivad tööl ja hoolitsevad enda pere eest. T. Liiguse viide XXX viitab samuti sellele, et isik kannab vastutuse rikkumiste eest pigem siiski teistele, mitte endale. Samuti esineb paljudel inimestel XXX, kuid nad saavad enda elu korraldamisega rahuldavalt hakkama. Kohtule ei ole ka esitatud tõendeid, et T. Liiguse terviseseisund takistaks temal kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustust täita, s.o karistust kanda. Seetõttu ei pea kohus käesolevalt asjakohaseks T. Liigusele määrata lisakohustust XXX vastuvõtule pöördumiseks, sest kriminaalhoolduse rikkumised on seotud pigem T. Liiguse enda suhtumisega nõuete ja kohustuse täitmisesse, mitte tema terviseseisundiga. T. Liigus ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et käia registreerimistel eelneval kokkuleppel kohal ja osaleda sotsiaalprogrammis. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest T. Liigusel on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne – ta on ka ise selgitanud, et ei mäleta endale mõistetud karistust. T. Liigusele on juba antud mitmeid võimalusi, võttes arvesse iseenda ja oma pere, XXX, heaolu, enda käitumist korrigeerida, kuid seda ei ole juhtunud. Samuti on Tartu Maakohtu 21.12.2020 otsus jõustunud ning asjakohatud on T. Liiguse väited XXX poolse avalduse esitamise asjaolude kohta. Samuti ei hakka kohus käesolevas menetluses jõustunud kohtuotsust ümber hindama. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine T. Liiguse käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. T. Liigus ei ole ära kasutanud talle antud korduvaid võimalusi kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. 4 Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele T. Liigusele Tartu Maakohtu 21.12.2020 otsusega nr 1-20-8830 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5