← Eesti

1-19-6854/104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohus 11. november 2022 1-19-6854 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Ruslan Karev

(37312070252)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
  1. oktoobri
  2. a määrus Ruslan Karev RESOLUTSIOON Jätta Ruslan Karevi määruskaebus Tartu Maakohtu määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Ruslan Karev tunnistati Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsusega süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistati 7 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega suurendades üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti
  8. aprill
  9. Vangla edastas kohtule materjalid R. Karevi vabastamiseks enne tähtaega elektroonilise valvega, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. R. Karev soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
  10. Maakohus tuvastas, et formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 R. Karevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega on täidetud. Täitmata on materiaalsed alused.
  11. R. Karev soovib asuda elama Samaaria Eesti Misjon MTÜ Pärnu Turvakodusse. Seal on talle tagatud eluase, toitlustamine ning vaimne ja psühholoogiline tugi ning võimalus osaleda võõrutusprogrammis. R. Karevil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, iseloomustuse kohaselt kannab ta
  12. vangistust. Varasemalt on teda karistatud narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, praegust karistust kannab ta grupiviisilises väljapressimises. Kuriteod on valdavalt toime pandud etteplaneeritult ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on impulsiivsus, grupi mõju, narkootikumid, mõtlematu käitumine, puudulik toimetulek ja probleemilahendusoskus. Vangistusaegne käitumine on hea – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, läbitud on riigikeeleõpe A1 tasemel, läbitud on sõltuvusraviprogramm 12 sammu, A. Karev on täitnud sõltuvusteemalise töövihiku, läbinud vestlused majanduslikust toimetulekust, tagasilanguse ennetuse grupi ning toimunud on eelvestlus „Viha juhtimise“ programmis osalemiseks. Tagasiside nendele tegevustele on positiivne.
  13. R. Karevi kuritegusid on suuresti soodustanud joovastite tarvitamine. Narkootilistest ainetest on R. Karev olnud sõltuvuses ligi 17 aastat, enne vangistust suitsetas fentanüüli 1-3 korda päevas. Narkootikume sai tuttavatelt, ent karistatud on teda ka narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemate vangistuste jooksul korduvalt läbitud sotsiaalprogrammid ei ole soovitud tulemust andnud. R. Karev soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ning läbida 6-12 kuu pikkuse sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi ning seejärel veel ambulatoorse programmi, mida pakub MTÜ Tervisekeskus Elulootus. Kohus pidas eeltoodut positiivseks, ent leidis, et narkootikumidest eemaloldud aeg on niivõrd lühike, et puudub veendumus, et R. Karev soovib tõesti rehabiliteerivates programmides osalemist jätkata. Kinnipeetaval on võimalik edaspidise hea käitumisega näidata, et tema soov ei ole kantud üksnes tahtest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
  14. R. Karev ei ole ametlikult töötanud. Tal on abikoka, keevitaja ja elektrikukutse. Töötanud on ta elektriku ja kokana. Samas oli hõlptulu saamine talle ahvatlevam. R. Karevi toimetulekuoskus on kesine, oma sissetulekud kasutas ta sõltuvusainetele. Vangistuse jooksul on teda toetanud mh teiste kinnipeetavate lähisugulased. R. Karevi nõudeid on tema eest tasunud endine tüdruk, sest vanglas puudub võimalus nii palju teenida, et võlgnevusi tasuda. Kinnipeetav on rõhutanud võimalust pärast rehabilitatsiooniprogrammi asuda tööle Arlande OÜ-s ja esitas ka garantiikirja. Ametlikule tööle asumist pidas kohus siiski ebatõenäoliseks, sest R. Karev pole töötanud ametlikult ning ka vangistuses ei ole ta oma käitumisega näidanud erilist pingutust töökohustuse täitmise osas. Võlgnevusi on tasunud lähedased. Varasema elukäigu tõttu puudus kohtul veendumus, et R. Karev hakkaks end elatama seaduskuulekal teel.
  15. R. Karevit on varemgi kriminaalhooldusele allutatud, ent tulemusetult. Ka
  16. a väitis R. Karev tingimisi ennetähtaegse vabastamise istungil, et on oma silmaringi muutnud, soovib elada seaduskuulekalt ega tarvita narkootikume. Ta vabastati maakohtu
  17. märtsi 2017 määrusega, ent pani seejärel katseajal toime narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja väljapressimise. Seega ei ole varasemad vangistused ega kontrollnõuded ja kohustused R. Karevit distsiplineerinud.
  18. Vangla iseloomustab R. Karevit isikuna, kes kasutab probleemide lahendamiseks ebaefektiivsed meetodeid, ei arvesta tegude tagajärgedega ning peab silmas vaid enda heaolu. Ta on vägivaldse käitumisega – eelnevate vangistuste jooksul on esinenud füüsilisi konflikte kaaskinnipeetavatega ning viimase kuriteo ajal kasutas ta etteplaneeritult vägivalda. Mingil määral on taandunud R. Karevi subkultuursed hoiakud. Nii vanglas kui ka kriminaalhooldusel läbitud erinevad sotsiaalprogrammid, mille tagasiside on valdavalt positiivne, ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud. Seega ei ole ka praegusest tagasisidest võimalik järeldada uute kuritegude madalat riski. 2 MÄÄRUSKAEBUS
  19. R. Karev palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega karistuse kandmisest.
  20. Esmalt juhib R. Karev tähelepanu sellele, et ei ole kohtuistungile advokaati soovinud. Ta avaldas selleks küll tahet, ent mõtles hiljem ümber ja kirjutas teistele dokumentidele, et ei soovi.
  21. R. Karev on teinud kõik endast oleneva Pärnu Turvakodusse vabanemiseks. Praeguseks on ära kantud üle 4 aasta 8 kuu vangistusest. Ta soovib jätkata rehabilitatsiooni ning minna ka OÜ Tervisekeskus Elulootus pakutavasse programmi. Kõik vanglas pakutavad programmid on läbitud ning soov on tegeleda sõltuvuskäitumisega edasi. Vabaduses on selleks paremad võimalused ja abi. Vabaduses ootavad R. Karevit pere ja naine, võlgnevused puuduvad, soov on keerata uus lehekülg, alustada seaduskuulekat elu, asuda esimesel võimalusel ametlikult tööle, tegeleda probleemidega. Tavaellu pöördumisel saab abiks olla Eesti Misjon MTÜ. Oma käitumist ja mõtlemist on R. Karev analüüsinud ning soovib elada alkoholi ja narkootikumidevaba rahulikku ja seaduskuulekat elu. Liiga palju aega on vanglas viibides kaotsi läinud ja R. Karev soovib ellu muutust. Ta lubab enam mitte kunagi kohtupinki sattuda. Oma tegusid kahetseb ta väga ning lubab edaspidi olla seaduskuulekas. Ravida soovib R. Karev ka oma põlve, mis vajaks operatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  22. Määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus puudub. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus R. Karevi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et R. Karevi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus R. Karevi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
  23. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.