Obsah (5)

§ 317§ 367§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2022. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-6713 Kohtuasi Alutaguse vald, Tudulinna küla, xxx korteriühis

§ 317

lõike 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus kohustas puudustud isikut 28 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lõike 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lõikele 1 vaatab 2 kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 01.11.
2. a. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
3. Avalduse kohaselt on puudutatud isik endise korteriomaniku J T pärija. Pärimisseaduse (PärS) § 118 lõike 1 kohaselt, kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul (kolm kuud) pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Jõhvi notar xxx poolt on väljastatud 01.04.
4. a pärimistunnistus nr xxx, millest nähtub, et J Ti pärijaks on õde M M. Puudutatud isik päris korteriomand asukohaga Alutaguse vald, Tudulinna küla, xxx korteri nr xxx. Puudutatud isik on jätnud perioodil juulist
5. a – aprillini
6. a tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 829,23 eurot.
7. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lõike 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lõige 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lõike 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lõikele 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lõige 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 829,23 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida puudutatud isik pole korrektselt tasunud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.
10. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised.
11. KrtS § 42 lõige 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 11.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3 12. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 829,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,69 eurot ning viivis alates 06.05.2022. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus 13.

§ 172

lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 14.

§ 174

lõike 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 380 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 330 eurot. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 380 eurot. 15.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4