1-19-6263/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6263 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2022 määrus Härmo Ormani tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Härmo Ormani (Orman; isikukood 37710180234) kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot 20 senti, vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Härmo Ormanilt. Süüdimõistetu Härmo Ormanil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Pärnu Maakohtu 23.09.2019 otsusega karistati Härmo Ormani KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 5 aasta vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 08.12.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 9 kuud 23 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistuse kandmise aja alguseks 20.02.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 13.12.
10. Tartu Maakohtu 20.10.2022 määrusega jäeti H. Orman ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud – H. Orman on kandnud ära nõutud osa karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, tal on garanteeritud elukoht ning elektroonilise valve kohaldamise nõuded on täidetud. Vabastamata jätmise tingib süüdimõistetu isik ja varasem elukäik. 2.
11. H. Ormanil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on läbinud sotsiaalprogramme, täitnud töövihiku teemal „Amfetamiin“, on osalenud tööhõives ning tagasilanguse ennetamise grupis. H. Ormani lähedased on valmis teda toetama, tasumata nõudeid on 18.07.2022 seisuga 8563,26 eurot ja vabanemisfondis on 1274 eurot. Vabaduses kindel töökoht puudub, on võimalik osaleda majutusteenuse pakkuja poolt pakutavates töödes. H. Orman soovib peale rehabilitatsiooni läbimist Lootuse külas osaleda OÜ Tervisekeskus Elulootus sõltuvusvastase ravi- ja rehabilitatsiooni programmis „Ambulatoorse sõltuvusravi teenuse osutamine uimastisõltlasest süüdimõistetud isikutele“ (kinnitus olemas). Eelnev toetab süüdimõistetu vabastamist. 2.
12. Samas, tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduses olema seaduskuulekas ja tema isikut. Süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 08.12.2014 otsusega karistati H. Ormani KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja KarS § 202 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel 5 aasta 9 kuu vangistusega, mille kandmise alguseks oli 30.06.
13. Harju Maakohtu 22.05.2018 määrusega vabastati H. Orman karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.03.2020 ning kohustati katseaja jooksul täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel määratud kohustusi. Katseajal pani H. Orman toime uue samaliigilise kuriteo, s.o käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, mistõttu pöörati Pärnu Maakohtu 23.09.2019 otsusega täitmisele ka Tartu Maakohtu 08.12.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Korduvate samaliigiliste kuritegude toimepanemise valguses tuleb suureks pidada ohtu, et H. Orman võib taolisi uusi kuritegusid toime panna ka edaspidi. Sellise ohu olemasolu teeb kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Lisaks nähtub eelnevast, et käitumiskontrollile allutamine ei täida H. Ormani puhul oma eesmärki – ei mõjuta süüdlast kuritegude toimepanemisest hoiduma. 2.
14. H. Oman tarvitab narkootikume vangla iseloomustuse kohaselt vähemalt aastast 2002 – tegelenud nii süstimise kui müümisega. Süüdimõistetu küll tunnistab narkosõltuvust, kuid ei näe narkootikumide tarvitamises ja edasiandmises mingit ohtu. Ka kalduvus narkootikume tarvitada suurendab uue samaliigilise kuriteo toimepanemise riski. Narkosõltuvuse tunnistamine ja soov selle probleemiga vabaduses tegeleda iseloomustavad süüdimõistetut kahtlemata positiivselt. Ent süüdimõistetu varasema elukäigu valguses ei olnud maakohus veendunud, et süüdimõistetu suudab vabaduses kindlasti narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ka eelmise vangistuse kandmise ajal osales süüdimõistetu mitmetes (sh ka sõltuvusteemalistes) programmides. Süüdimõistetu käitumine peale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ehk uue kuriteo toimepanemine, osutab asjaolule, et programmid ei olnud tulemuslikud. 2.
15. Seni ära kantud karistusaeg ei ole maakohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab H. Orman narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Puudub veendumus, et korduvalt karistatud ja ka varem vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd H. Orman teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. 2.
16. Maakohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski – ka elektroonilise järelevalve all on H. Ormanil võimalik narkootikume hankida, neid tarvitada ja panna toime uusi kuritegusid. Maakohus pidas uue kuriteo riske kõrgeks. On vajalik, et karistuse edasise kandmise jooksul saaks H. Orman positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. 2 Määruskaebused
17. Tartu Maakohtu 20.10.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H. Ormani kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, kes taotleb tühistada maakohus määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi elektroonilise valve alla. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohtu määrus tugineb oletustele. 3.
18. Maakohus jättis kohtumääruse tegemisel arvestamata H. Ormani positiivselt iseloomustavad asjaolud, mistõttu kordab kaitsja üle vanglas toimunud rehabiliteerivad tegevused, mida süüdimõistetu edukalt läbis. H. Orman omandas plaatija kutsehariduse. Sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimise tulemusena mõistab süüdimõistetu, et seaduserikkumine ja sõltuvuskäitumine on omavahel tihedalt seotud, on motiveeritud osalema muudes sõltuvusloengutes ning soovib õppida ja leida endale töö. Sotsiaalprogrammi Jõud muutuda läbimise tulemusena on H. Orman valmis muutma alkoholi tarvitamist ja tunneb ära sellega seotud riskid, teadvustab sõltuvusainete tarvitamise mõju käitumisele ja oskab ennetada tagasilangust. Sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimise tulemusena suudab süüdimõistetu hoiduda vägivalla kasutamisest, oskab viha vaos hoida. H. Ormani käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas. Samuti on muutunud H. Ormani isikuomadused – isik on mõistnud oma varasemat ebaõiget käitumist ja teinud sellest tulenevalt tõsised järeldused oma edasise elu suhtes. 3.
19. H. Orman on tihedalt töötanud enda sõltuvuste ja harjumuste parandamise eesmärgil ning saavutanud paljudes aspektides positiivset tulemust. Süüdimõistetu soovib osaleda ka peale vabanemist MTÜ Lootuse Küla alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis, mis näitab arusaama probleemist ning püüdmist oma harjumusi ja käitumist parandada. Seega on H. Orman motiveeritud elama edaspidi õiguskuulekat elu. Peale MTÜ Lootuse Külas sotsiaalprogrammi läbimist on süüdimõistetul olemas kindel elukoht. H. Ormani sotsiaalsed suhted ja oskused on paranenud, mis vähendab tunduvalt võimalusi uute võimalike kuritegude toimepanemiseks või uuesti kuritegelikule teele asumist. Isik on vanglas viibides näidanud oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. 3.
20. Maakohtu argument, et on võimatu, et süüdimõistetu muudab oma käitumist ja elustiili, on oletuslik. H. Orman on vanglas aktiivselt tegelenud enda sõltuvusega ning edukalt läbinud programme sellest vabanemiseks. Vabastamata jätmiseks ei saa olla argumendiks asjaolu, et H. Orman ei ole esimest korda vanglas. Antud juhul on süüdimõistetu täitnud ennetähtaegse vabastamise eeldused, mistõttu vabastamata jätmiseks puudub põhjendatud alus. Maakohtu argumentatsioon põhinebki ainult H. Ormani eelnevale elule ja isikule, jättes vahele võimaluse ja ka fakti, et süüdimõistetu on ennast muutunud ja on teinud selleks märkimisväärset tööd. 3.
21. Maakohtu väide, et elektrooniline valve ei maanda uue kuriteo riske, on üksnes oletuslik. Elektroonilise järelevalve korraldamise puhul on tagatud, et isik ei väljuks talle paika pandud territooriumilt ja piisav meede tagamaks, et uusi õigusvastaseid tegusid toime ei panda. Maakohus on küll loetlenud positiivseid asjaolusid, kuid sellele vaatamata tugineb maakohus varasematele negatiivsetele asjaoludele ja eeldustele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks, mistõttu jääb edutuks. See, kui ei nõustuta maakohtu määruse põhistustega, ei tähenda seda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Samuti ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohtu määrus tugineks oletustele, vaid see on seotud H. Ormani isikuga.
23. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et H. Ormani ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mida näitab KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimine. Seejuures, tutvudes maakohtu määrusega, ei 3 ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus ei ole kõiki asjaolusid kogumis analüüsinud, seejuures on maakohus käsitlenud nii süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuses kui ka vabaduses avanevaid võimalusi. Seega varasem vangistuses viibimine ei ole ainus argument, mille alusel on maakohus leidnud, et H. Orman tuleb jätta vabastamata. Ringkonnakohus ei tähtsusta üle süüdimõistetul elukoha olemasolu ning lähedaste toetust. Varasema ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamist kriminaalasjas nr 1-14-9038, millisest karistuse kandmisest vabastati süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt nähtub samade asjaolude olemasolu. Vaatamata sellele pani süüdimõistetu toime uue kuriteo katseajal. Ehk ringkonnakohus ei näe põhjuseid, miks nendel asjaoludel peaks olema käesoleval ajal süüdimõistetule teine mõju. Olles 2 korda kriminaalkorras karistatud narkosüütegude eest, seejuures on üks tegu toime pandud katseajal, on kummastav süüdimõistetu seisukoht, et ta ei näe narkootikumide tarvitamises ja edasiandmises mingit ohtu edasiselt. Arvestades et süüdimõistetu on väga pikaaegne tarvitaja, varasemad rehabiliteerivad programmid ei ole mõju avaldanud ning isik ei ole pidanud vajalikuks abi otsida, on kaheldav, kas süüdimõistetu saab ka reaalselt aru vajadusest muutuda. Seejuures ei mõjutanud süüdimõistetut ka eelmisel ennetähtaegsel vabastamisel talle pandud kohustused pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur; mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Seejuures on vangistuses lihtne väita, et narkosõltuvus ei ole probleem, kuid vabaduses on võimalusi ja ahvatlusi rohkem ja selle reaalne elluviimine raskendatud. Millised asjaolud annaksid käesoleval ajal lootust, et rehabilitatsioon MTÜ-s Lootuse küla ja väidetav jätkuv rehabilitatsioon vabaduses ambulatoorselt, süüdimõistetule mõjuksid, määruskaebusest ei nähtu. Maakohus on määruskaebuses toodud H. Ormi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid juba arvestanud ning nende täiendav ülekordamine ei anna neile täiendavat kaalu. Küll on kaitsja määruskaebuses kirjutanud, et sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimise tulemusena suudab määruskaebuse esitaja hoiduda vägivalla kasutamisest, oskab viha vaos hoida. Ringkonnakohus tutvus ka vangla iseloomustusega ning sellest nähtuvalt on selle täitmine tühistatud. Seega on tegemist asjakohatu argumendiga. Ka eelmises vangistuses oli süüdimõistetu hõivatud töötamisega ja on läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ja teisi programme, mille tagasiside on olnud pigem positiivne, kuid see ei mõjutanud isikut katseajal uusi kuritegusid mitte toime panema. Ka eelmise vangistuse ajal on H. Orman vanglas aktiivselt tegelenud enda sõltuvusega ning edukalt läbinud programme sellest vabanemiseks ega omanud distsiplinaarrikkumisi. On küll positiivne, et süüdimõistetu on valmis sõnas muutuma, kuid tema isik ja varasem käitumine ei anna alust olla veendunud ka nende sõnade paikapidavuses. H. Ormani suhtes on varasemalt kriminaalhooldus ebaõnnestunud ning määruskaebusest ei nähtu argumente, mida maakohus ei oleks juba ümber lükanud, mis annaks aluse järeldada, et kriminaalhooldus sel korral õnnestuks. Seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve ei takista H. Ormanil uue kuriteo riski aluseks olevaid narkokuritegusid toime panna, sest neid on võimalik toime panna ka kodus elektroonilise valve korda jälgides, kui süüdimõistetu nagu kaitsja märgib „GPS satelliitnavigatsiooni süsteemi kupli all ning iga tema samm on jälgitav“. Määruskaebuses puuduvad argumendid, mis annaksid alust järelduseks, et süüdimõistetu puhul on uute kuritegude risk viidud miinimumini.
24. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal kaitsealusega suhtlemisele 45 minutit ja määruskaebuse koostamisele 120 minutit, mille eest taotleb tasu 178,80 eurot, sh käibemaks 29,80 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kliendiga suhtlemisele kulunud ajale, küll ei nõustu kohtukolleegium määruskaebuse koostamisele kulunud ajaga. Arvestades, et määruskaebus koosneb suures osas seaduse sätete ja kohtupraktika ümberkirjutamisest ning maakohtu 4 määruses juba käsitletud asjaoludest ning arvestades argumentide asjakohasust, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise ja esitamise eest on põhjendatud ajakulu 45 minutit. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 97,20 eurot hüvitada H. Ormanil.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
26. oktoobri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5