lg 2 p 2 kohustada V Kit maksma 1000 eurot riigituludesse, mis tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates antud kohtumääruse kättesaamisest Rahandusministeeriumi pangakontole SEB pangas nr EE571010220229377229 või Swedbank pangas nr EE062200221059223099 või Luminor Bank pangas nr EE221700017003510302 või LHV pangas nr EE567700771003819792. Maksekorraldusele märkida viitenumber: xxx ja selgitus “V K 1-22-7344 kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus“.
lg 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida signaalrevolver Ekol Lite seerianumbriga xxx koos kasutatud 9mm paukpadruniga, mis asub hoiul Ida prefektuuris akti nr 22ATH18702 alusel (tl 56). Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakiri saata V K´ile ja Viru Ringkonnaprokuratuuri. ASJAOLUD Kriminaalasjas alustati menetlust 28.05.2022 KarS § 263 lg 1 p 2 tunnustel selles, et 28.05.2022 kella 02.21 paiku aadressil xx linnas V K, olles joobeseisundis, kasutas avalikus kohas relvataolist 1 eset, nimelt tulistas relvaga õhku teiste inimeste juuresolekul. Oma tegevusega hirmutas ta juures olevaid inimesi ning rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid. 01.08.2022 kuulati V K üle KarS § 263 lg 1 p 2 ja KarS § 121 lg 1 järgi. V Ki kahtlustatakse KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et 28.05.2022 kella 02.21 ajal aadressil xxx linn, kasutas avalikus kohas relvataolist eset. Täpsemalt tulistas V. K ühe lasu õhku relvataolisest esemest teiste isikute juuresolekul ning sihtides neid relvtaolise esemega. V. K tegevusest tundisid juuresolevad inimesed A V ja R T ohtu ning olid tegevusest häiritud. Lisaks kahtlustatakse V Ki KarS § 121 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 28.05.2022 kella 02.21 ajal aadressil xxx linn lõi V. K sõnalise konflikti käigus A Vi ühe korra rusikaga tema vasakusse silma. Löögist tundis A. V valu ning löögi tulemusel tekkis vasaku silma ümber sinikas. Prokurör, olles analüüsinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et V. Kile esitatud kahtlustus on põhjendatud, kuid tema tegu tuleb kvalifitseerida vaid KarS § 121 lg 1 järgi. Isiku süü on tõendatud järgmiste tõenditega: 1)Kannatanu R Te ülekuulamise protokoll (tl 1-3); 2)Kannatanu A Vi ülekuulamise protokoll, koos fototabeliga (tl 4-10); 3)Tunnistaja O L ülekuulamise protokoll (tl 11-12); 4)Tunnistaja A A ülekuulamise protokoll (tl 13-15); 5)Tunnistaja A O ülekuulamise protokoll, koos fototabeliga (tl 16-23); 6)Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 24-29); 7)Kahtlustatava V Ki kinnipidamise protokoll (tl 30-33); 8)Kahtlustatava V Ki ülekuulamise protokollid (tl 34-36; 38-40); 9)Asitõendi vaatlusprotokoll (stardipüstoli vaatlus) (tl 41-45); 10)Karistusregistri väljavõtte (tl 46); 11)Asitõendi hoiule võtmise akt relva hoiule andmise kohta (tl 56); Seega kriminaalasja kohtueelses menetluses on tõendamist leidnud, et V. K on talle süüks pandava kuriteo toime pannud. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada teise astme kuriteos, kui kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Selleks võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 17.11.2022 oli kahtlustatavale V Kile telefoni teel selgitatud võimalust kriminaalmenetlus lõpetada kohustustega. V. K väljendas selgelt enda soovi menetlus lõpetada ja oli nõus enda teo heastamiseks tasuma riigituludesse 6 kuu jooksul 1000 eurot. Samuti oli ta nõus, et tema signaalpüstol, mis on politseis hoiul, konfiskeeritakse. Antud juhul tuleb arvestada, et isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Samuti ei ole V. Ki näol tegemist kuritegeliku eluviisi omandanud isikuga. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas 2 ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid V. Ki puhul tuvastatud ei ole. Isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Isik on saanud aru teo keelatusest ning õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et V Ki suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks V. Ki suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib menetluse lõpetada. Prokurör leiab, et V. Ki suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga ning isikule määratavate lisakohustuste arvu osas on seadusandja jätnud kohtule küllaltki suure diskretsiooniõiguse. Siiski tuleb prokuröri hinnangul lähtuda antud juhul sellest, et isik on nõus võtma endale kohustuse maksta riigituludesse 1000 eurot 6 kuu jooksul. Pannes süüdiolevale isikule menetluse lõpetamisel kohustuse – on selgelt väljendatud hukkamõistu tema teo suhtes. V. Kile on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt ka seda, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Lisaks sellele taotleb prokuratuur konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel Ida PPA hoiul oleva asja, s.o süüteo toimepanemise vahendi koos selle juurde kuuluvaga: signaalrevolver Ekol Lite seerianumbriga xxx koos kasutatud 9mm paukpadruniga. Prokurör taotleb KrMS § 202 alusel lõpetada kriminaalasjas nr 22244000506 menetlus V Ki suhtes seoses avaliku huvi puudumisega KrMS § 202 alusel. Määrata V Kile kohustusteks: -maksma riigituludesse 1000 eurot; -Kõikide kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel Ida PPA hoiul olevad asjad: signaalrevolver Ekol Lite seerianumbriga xxx koos kasutatud 9mm paukpadruniga. KOHTU SEISUKOHT Tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri taotlusega ja V K nõusolekuga lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alusel, leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Käesolevas asjas ei pea kohtunik vajalikuks menetlusosaliste väljakutsumist ja lahendab taotluse kirjalikus menetluses. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 3
lg 1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, prokuröri kinnitusel peale seda juhtumit V K uusi süütegusid ei ole toime pannud. V Ki süü kuriteo toimepanemisel pole suur, isik kahetseb tehtud ja võttis endale kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatava nõusolek kriminaalasja lõpetamiseks on olemas. Seega esinevad V Ki puhul kõik KrMS §-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus V Ki kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel. Asitõendid: signaalrevolver Ekol Lite seerianumbriga xxx koos kasutatud 9mm paukpadruniga kuulub konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel.
p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.