lg 2 p 2 kohustada D Si maksma 350 eurot riigituludesse, mis tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates antud kohtumääruse kättesaamisest Rahandusministeeriumi pangakontole SEB pangas nr EE571010220229377229 või Swedbank pangas nr EE062200221059223099 või Luminor Bank pangas nr EE221700017003510302 või LHV pangas nr EE567700771003819792. Maksekorraldusele märkida viitenumber: xxx ja selgitus “D S 1-22-7351 kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus“.
lg 2 p 1 D Sil tuleb tasuda menetluskulud: 129,60 eurot kaitsjatasu 6 (kuue) kuu jooksul alates antud kohtumääruse kättesaamisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229, Swedbank pangas nr EE062200221059223099 või Luminor Bank pangas nr EE221700017003510302 või LHV pangas nr EE567700771003819792. Maksekorraldusele märkida viitenumber: xxx ja selgitus “D S 1-22-7351 menetluskulud“
lg 2 p 1 kohustada D Si hüvitada kannatanule V Sile (pangakontole nr xxx) varaline kahju summas 500 eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates antud kohtumääruse kättesaamisest.
lg 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. 1 Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakiri saata D S´ile ja Viru Ringkonnaprokuratuuri. ASJAOLUD Kriminaalasjas alustati menetlust 08.11.2021 KarS § 121 lg 1 tunnustel avaldaja V Si teate alusel selles, et 08.11.2021 kella 11.40 paiku aadressil xxx D. S lõi ühe korra peaga kannatanut näo piirkonda, millega tekitas V. Sile füüsilist valu. Kriminaalasja raames on kahtlustatavana üle kuulatud D S KarS § 121 lg 1 järgi. Isik tunnistab enda süüd, et lõi V. Sit ühe korra ning kahetseb toimepandut. On koheselt nõustunud kahju hüvitama ja ära leppima. Prokurör, olles analüüsinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et D. Sile esitatud kahtlustus on põhjendatud ja tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: 1)Kannatanu V S ülekuulamise protokoll (tl 1-3); 2)Tunnistaja V P ülekuulamise protokoll (tl 4-6); 3)Fototabel (tl 7-13) 4)Kahtlustatava D Si kinnipidamise protokoll (tl 14-17); 5)Isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 18) 6)Kahtlustatava D Si ülekuulamise protokoll (tl 20-22); 7)Karistusregistri väljavõte (tl 25); 8)Tunnistaja A L ülekuulamise protokoll (tl 32-33); 9)Hagiavaldus lisadega (tl 38-42); Seega kriminaalasja kohtueelses menetluses on tõendamist leidnud, et D. S on talle süüks pandava kuriteo toime pannud. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada teise astme kuriteos, kui kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Selleks võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 14.11.2022 oli kahtlustatavale telefoni teel selgitatud võimalust kriminaalmenetlus lõpetada kohustustega, samuti lõpetamise tagajärgi. D S oli nõus lõpetamisega kohustustega, ta nõustus tasuma 6 kuu jooksul riigituludesse 350 eurot, tasuma kaitsjatasu 129.60 eurot ning hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Kahtlustatav ei nõustunud kahjusumma suurusega, mille kannatanu esitas. D. S leiab, et põhjendatud on varaline kahju summas 500 eurot ning selle on ta nõus hüvitama. Isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Samuti ei ole D. Si näol tegemist kuritegeliku eluviisi omandanud isikuga. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest 2 vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid D. Si puhul tuvastatud ei ole. Isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Isik on saanud aru teo keelatusest ning õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et D Si suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks D. Si suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib menetluse lõpetada. Prokurör leiab, et D. Si suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga ning isikule määratavate lisakohustuste arvu osas on seadusandja jätnud kohtule küllaltki suure diskretsiooniõiguse. Siiski tuleb prokuröri hinnangul lähtuda antud juhul sellest, et isik on nõus võtma endale kohustuse maksta riigituludesse 350 eurot, hüvitama kaitsjatasu ning samuti hüvitama tekitatud kahju 6 kuu jooksul. Pannes süüdiolevale isikule menetluse lõpetamisel kohustusi – on selgelt väljendatud hukkamõistu tema teo suhtes. D. Sile on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt ka seda, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 5000 eurot, millest 1000 eurot moodustab varalise ja 4000 eurot moraalse kahju. Oma hagi põhjendab kannatanu sellega, et kuna D. S tekitas kannatanule füüsilist valu kolleegide juuresolekul (alandades teda), tekitas see temale hingelise ja moraalse trauma. Sellele järgnes ka töökoha vahetus, kuna juhtkonna poolne suhtumine kannatanu suhtes halvenes. Seega on kannatanu arvates tekitatud talle moraalset kahju 4000 eurot. Mis puudutab varalist kahju, siis kannatanu leiab, et saamata jäänud töötasu ja aeg, mil kannatanu viibis haiguslehel moodustab 1000 eurot. Kannatanu esitatud materjalidest nähtub, et Eesti Haigekassa poolt oli kannatanule hüvitatud töövõimetushüvitis summas 252,86 eurot. Haiguslehel viibis V. S 17.02.-02.03.2022. Tutvudes kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga ning selle juurde toodud lisamaterjalidega, leiab prokurör, et käesolev tsiviilhagi on ebamõistlikult suur ega ole piisavalt tõendatud. Moraalne kahju põhjendatud ei ole ning selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Varalise kahju osas tuleb nõustuda kahtlustava seisukohaga ning arvata mõistlikuks summaks 500 eurot. Kannatanu esitatud väljavõte haiguslehel viibimise kohta ei ole piisav, kuna sündmus toimus 08.11.2021, kuid haigusleht oli ajavahemikul 17.02.-02.03.2022 ning esitatud tõenditest ei nähtu, mis tingis vajaduse peaaegu 3,5 kuud hiljem töövõimetuslehel viibimise nimetatud löömise eest. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud 500 euro ulatuses ning see summa tuleb kannatanu kasuks välja mõista. Prokurör taotleb KrMS § 202 alusel lõpetada kriminaalasjas nr 21244001072 menetlus D Si suhtes seoses avaliku huvi puudumisega KrMS § 202 alusel. Määrata D Sile kohustusteks: -maksma riigituludesse 350 eurot; -hüvitada kannatanule V Sile varaline kahju summas 500 eurot: -hüvitada kaitsjale Sergei Politševile tasutud menetluskulud summas 129,60 eurot; Kõikide kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. 3 KOHTU SEISUKOHT Tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri taotlusega ja D S nõusolekuga lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alusel, leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Käesolevas asjas ei pea kohtunik vajalikuks menetlusosaliste väljakutsumist ja lahendab taotluse kirjalikus menetluses. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, prokuröri kinnitusel peale seda juhtumit D S uusi süütegusid ei ole toime pannud. D Si süü kuriteo toimepanemisel pole suur, isik kahetseb tehtud ja võttis endale kohustuse hüvitada kahju, tasuda menetluskulud, maksta kindel summa riigituludesse. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatava nõusolek kriminaalasja lõpetamiseks on olemas. Seega esinevad D Si puhul kõik KrMS §-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus D Si kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel.
p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.