Obsah (8)

§ 22§ 21§ 12§ 11§ 27§ 36§ 37§ 26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-14897 Kohtuasi Osaü

) § 21 nõuetele ning selles on piisava põhjalikkusega analüüsitud ettevõtte saneerimiseks 4 olulisi asjaolusid. Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 15. Kohus selgitas, et saneerimiskava p 6.1 kohaselt on võlausaldajate nõuded jagatud kahte rühma – esimene rühm, s.o. pandiga (hüpoteekidega ja kommertspantidega) tagatud nõuded ja teine rühm, kuhu kuuluvad pandiga tagamata nõuded. Kava p 7 kohaselt ei kujundata ümber töölepingutest tulenevaid nõudeid (

§ 22

lg 2), samuti ei hõlmata saneerimiskavaga nn väikevõlausaldajate (nõue kuni 1000 eurot) nõudeid. Vahendid väikevõlausaldajate nõuete rahuldamiseks on saneerimiskavas ette nähtud.

§ 21

lg 2 kohaselt võib saneerimiskavas ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas. Riigikohus on lahendis nr 3- 2-1-25-11 märkinud, et kui kavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes rakendatavate saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja või nõude rahuldamise protsendi vms osas, tähendab see sisuliselt ka rühmade loomist ja sellele kehtestatud nõuete järgimise kohustust menetluses. Selline käsitlus kaitseb võlausaldajate huve ning tagab, et erinevate võlausaldajate erinev kohtlemine oleks kavas eraldi põhjendatud ja et võlausaldajatele oleks tagatud võimalus hääletada rühmade kaupa. Ekspert AJ on esile toonud, et soovituslikult oleks võinud moodustada ka III rühma võlausaldajad, kuhu kuuluksid lähikondsetest võlausaldajate nõuded. Maakohtu hinnangul koheldakse käesoleval juhul rühmasiseselt võlausaldajaid siiski ühtmoodi ning rühmad on moodustatud korrektselt. Kuivõrd kehtiv

ei pane avaldajale kohustust moodustada lähikondsetest võlausaldajatele eraldi rühma, ei saa pidada avaldaja poolt rühmade moodustamist võlausaldajaid kahjustavaks.

1. Saneerimine on abinõude rakendamine makseraskuste ületamiseks, eesmärgiga taastada ettevõtte likviidsus ja tagada jätkusuutlikkus. Saneerimiskava p 6.2 kohaselt on peamiseks saneerimisabinõuks võlausaldajate nõuete ümberkujundamine. Lisaks on saneerimiskava p 5 kohaselt planeeritud rakendada täiendavaid saneerimisabinõusid, milleks on tootmismahtude suurendamine selleks, et laieneda välisturgudele. Avaldaja on
2. a teisel poolaastal suutnud leida uued hankijad Leedu Vabariigist ning taastada ekspordi. Avaldaja on sõlminud koostöölepingu Tartu Ülikooliga arendamaks vesiviljelust suletud süsteemides (RAS) ja meres, et leida parimad võimalikud lahendused veepuhastuses ja vetikakasvatuses. Avaldaja on alandanud tegevuskulud võimalikult minimaalseks ning sõlminud uue elektrienergia lepingu Elektrum Eesti OÜ-ga, kellega saavutati kokkulepe varasemast soodsamatel tingimustel. Maakohtu hinnangul on tegemist eesmärgipäraste ja asjakohaste saneerimisabinõudega.
3. Nõuete ümberkujundamine, s.o. kõrvalnõuete vähendamine (

§ 22

lg 1 p 3), tasumise tähtaegade pikendamine ja täitmine osamaksetega, on lubatavad saneerimisabinõud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-11 leidnud, et kõrvalnõuete (intress, viivised, leppetrahv) seadusliku aluse olemasolul ei saa ilma selge põhjenduseta pidada õigustatuks nende tühistamist, isegi kui seda tehakse kõigi võlausaldajate suhtes ühtmoodi. Saneerimismenetluse algatamine ei mõjuta iseenesest intressi (kui tasu raha kasutamise eest) arvestamist ega selle maksmise kohustust. Ümberkujundatavate nõuete suurus määratakse

§ 12

lg 1 ja lg 2 p 3 järgi kindlaks saneerimismenetluse algatamise seisuga, st hilisemat intressi sinna juurde ei arvestata ja vähemalt eelduslikult seda saneerimiskavas ei kajastata. Lisaks peatub saneerimismenetluse algatamisega

§ 11

lg 1 p 2 järgi automaatselt viivise (viivitusintressi) või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine avaldaja 5 vastu suunatud nõudelt kuni kava kinnitamiseni. Avaldaja on veenvalt põhjendanud kõrvalnõuete vähendamise vajalikkust.

1. Kuivõrd erinevatel võlausaldajatel on erinevad kõrvalnõuete arvestamise alused ning erinevad määrad, oleksid nende võlausaldajate huvid riivatud, kes nõuavad kõrvalnõuete tasumist väiksemas määras või ei nõue neid üldse. Kõrvalnõuete tasumine seaks ohtu kogu saneerimismenetluse läbiviimise. Riigikohus on lahendis 3-2-1-122-09 märkinud, et võlausaldaja huve võidakse saneerimismenetluses kahjustada ning saneerimismenetluses ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Määravaks tuleb võlausaldaja huvide ja õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud. Tähtsam on kavas võrrelda olukorda, mis saaks nõuetest saneerimiskava kinnitamata jätmisel, st mis võimalused oleks nende rahuldamisel võimalikus pankrotimenetluses. Avaldaja on esile toonud, et ka pankrotimenetluse korral lõpetatakse vastavalt PankrS § 35 lg 1 p 6 sätestatule intressi ja viivise arvestamine. Teises rühmas on tagamata nõuded, mille tasumine oleks avaldaja pankroti korral vähetõenäoline. Saneerimise korral õnnestub võlausaldajate põhinõuded võrreldes pankrotimenetlusega rahuldada täielikult selliselt, et makseid võlausaldajatele tehakse alates 15.01.2021 üheksa aasta vältel kaks korda aastas osamaksetena.
2. Maakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist ebamõistlikult pika saneerimiskava täitmise perioodiga. Avaldaja on asutatud
3. a, magevee-vesiviljelus on olnud avaldaja peamiseks tegevusalaks alates 08.07.
4. Arvestades asjaolu, et avaldaja on tegutsenud enda majandussektoris pikema perioodi jooksul, tuleb 11 aastast perioodi äriplaanide realiseerumiseks ning piisava kasumlikkuse saavutamiseks pidada põhjendatuks. UV hinnangul finantsprognoos ei kinnita seda, et kava oleks võimalik täita lühema perioodi jooksul.
5. Ettevõttele kuuluva kalafarmi väärtuseks on kinnisvarahindaja hinnanud saneerimiskava kohtule esitamise hetkel kaks miljonit eurot. Saneerimisnõustaja on esile toonud, et tänases turusituatsioonis puudub avaldaja vara vastu tõenäoliselt huvi ning vara realiseerimine oleks võimalik järelturul oluliselt madalama hinnaga. Vara müügihind võiks olla kõrgem üksnes juhul kui leitakse isik, kes sooviks jätkata täpselt samal tegevusalal samas piirkonnas. Maakohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline sellise isiku leidmine ülemaailmse pandeemia tõttu olukorras, kus majanduse, eriti aga eraettevõtluse taastumine võib võtta aastaid. Arvestades avaldaja tegevusala spetsiifikat, on kasumlikkuse saavutamine võimalik just läbi järjepideva tegevuse bioloogilise varu kasvatamisel, mida pankrotimenetluses on keeruline tagada. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et võlausaldajad on läbi saneerimismenetluse paremas positsioonis, kui nad oleksid avaldaja pankroti korral. Eksperdid ja saneerimisnõustaja on pankrotihinnangus leidnud, et II rühma võlausaldajad pankrotimenetluses oma nõudeid rahuldatud ei saaks.
6. Avaldaja, saneerimisnõustaja ning ekspertide poolt tehtud prognooside põhjal on avaldaja kasumlikkuse saavutamine tõenäoline. Kohtule on esitatud avaldaja bilanss ja kasumiaruanne 31.03.2021 seisuga, millest nähtub, et avaldaja on jooksval aastal jõudnud kasumisse (9034 eurot). Omakapitali minimaaltase ei tohiks ettevõtte puhul olla alla 2030%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.
7. Avaldaja puhul on see 0,
8. Seega on sõltuvus võõrkapitalist maakohtu hinnangul lubatud piires. Likviidsuskordaja peaks reeglina olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Avaldaja puhul on näitaja 2,07 - mida tuleb maakohtu hinnangul pidada piisavaks. 6
9. Ettevõtte maksevõime hindamisel on enimkasutatavaks finantsnäitajaks lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, mis leitakse ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhtenäitajana. Heaks likviidsuse näitajaks peetakse lühiajalise võlgnevuse kattekordajat, mis on kõrgem kui 1,6, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte maksejõuetus. Avaldaja puhul on vastav näitaja olnud 0,92 aastal 2020 ja 0,99 aastal
10. Kohtu hinnangul tuleb avaldaja puhul lugeda positiivseks asjaolu, et kattekordaja trend on likviidsuse suurenemise suunas. Avaldaja jaoks algas
11. a majandusaasta edukalt, kuid raskused tekkisid
12. aasta märtsikuus seoses ülemaailmse tervisekriisiga, mil avaldaja oli sunnitud perioodil 03.2020 – 07.2020 realiseerima bioloogilised varud enne, kui varud olid saavutanud kaubakala suuruse.
13. Saneerimiskava p 10 kohaselt on avaldaja oluline ettevõtja ja mh oluline tööandja

§ 27lg 2 p 3 tähenduses.

Maakohus nõustus avaldajaga selles, et olulise ettevõtja kriteeriumile hinnangu andmisel tuleb lähtuda avaldaja olulisusest konkreetsele kogukonnale ja geograafilisele piirkonnale. Avaldaja tootmine on suures osas automatiseeritud, kuid kohtu hinnangul ei saa tänapäevased tehnilised lahendused olla takistuseks ettevõtja olulisuse määramisel. 12.04.2021 seisuga töötab ettevõttes 4 töötajat. Maakohtu hinnangul on Pihtla külas, Saaremaa vallas oluline iga töökoha säilimine. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et maaeluministri hinnangul on avaldaja näol tegemist olulise vesiviljelusettevõttega. Avaldaja tegevus avaldab positiivset mõju regionaalarengule. Vesiviljelusettevõtted asuvad just maapiirkondades, kus töökohtade säilimine on oluline.

1. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esinevad kõik alused ja saneerimiskava tuleb kinnitada. Määruskaebus
2. Luminor Bank AS esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu 26.04.2021 määruse tühistada osas, milles kohus kinnitas 09.12.2019 kohtule esitatud saneerimiskava. Määruskaebuse esitaja palub saneerimismenetluse lõpetada või alternatiivselt saata asi tagasi uueks lahendamiseks maakohtule.
3. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud

§-s 36 sätestatud eelduseid. Eelkõige ei ole maakohus arvestanud järgnevaga: kavandatud saneerimine ei ole tõenäoliselt edukas; pankrotimenetluses saab nõue oluliselt paremini rahuldatud; saneerimiskava järgi ei kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt; avaldaja ei ole oluline tööandja.

1. Vaidlustatud määruses puudub sisuline hinnang ekspertide arvamusele ettevõtte saneerimise võimaliku edu kohta. Maakohus ei ole kaalunud kõiki positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, mis omavad saneerimiskava edukuse hindamisel tähtsust. Maakohus on saneerimiskava hindamisel arvestanud üksnes ettevõtte omakapitali minimaaltaset ning lühiajalise võlgnevuse kattekordajat. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata, et nii omakapitali minimaaltaseme näitaja kui ka lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on sisuliselt miinimumi piiri peal. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga selles nagu oleks avaldajal tekkinud makseraskused
2. aastal seoses ülemaailmse tervisekriisiga. Avaldaja oli makseraskustes juba
3. aastast. 7
4. Kava on puudulik. Puudub konkreetne plaan ning kasumi teenimine oleneb mitmest erinevast tulevikus saabuvast asjaolust, mille saabumine ei ole kindel. Saneerimiskavas on välja toodud, et ettevõtte eesmärgiks on tegevust laiendada ja suurendada tootmist. Seejuures on jäetud arvestama asjaoluga, et tegevuse laiendamine ning tootmise suurendamine eeldab ka suuremaid kulusid. Kogu saneerimiskava edukus põhineb asjaolul, kuidas turg ajas muutub. Tegelikkuses ei ole turg soosinud kalakasvatuste makseraskusest ülesaamist. Saneerimiskava koostamise ajal
5. a oli saneerimiskava edukus tugevas seoses Kesknõmme kalakasvanduse valmimisega ning kava koostamisel oli saneerimise edukuse üheks eelduseks see, et Kesknõmme kalakasvandus valmib ning selle tulemusel suureneb avaldaja tootmine. Nüüdseks on aeg Kesknõmme kalakasvanduse valmimiseks saabunud, kuid see ei ole valminud. On oluline märkida, et ka teine ekspert UV on leidnud, et saneerimise edukuse määrab see, kas lähitulevikus õnnestub leida täiendavaid müügikanaleid.
6. Maakohus ei ole võrrelnud võlausaldajate olukorda pankrotimenetluses võrreldes saneerimismenetlusega. AJ on jaatanud, et pandiga tagatud nõuete omanikud on käeoleval juhul saneerimismenetluses halvemas olukorras, kui nad oleksid pankrotimenetluses. Maakohus on lähtunud vaid sellest, et II rühma võlausaldajad pankrotimenetluses oma nõudeid rahuldatud ei saaks. Maakohus oleks pidanud jätma kava kinnitamata, kuivõrd osa võlausaldajate olukord oleks pankrotimenetluses oluliselt parem kui saneerimismenetluses.
7. Maakohus ei ole hinnanud, kas saneerimiskava alusel koheldakse mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või mitte. Maakohus on

§ 36p 3 valesti tõlgendanud.

Maakohus on kontrollinud

§ 36

p 3 täidetavust üksnes arvestades asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole rühmade moodustamisega võlausaldajaid ebavõrdselt koheldud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et üksnes see ei ole piisav ning

§ 36

p 3 eelduse täitmisel ei ole silmas peetud üksnes seda, et avaldaja on saneerimiskavas koostanud võlausaldajate rühmad õigesti. Maakohus ei ole sisuliselt

§ 36p 3 hinnanud.

Asjaolu, et

ei pane kohustust moodustada lähikondsetest võlausaldajatele eraldi rühma, ei tähenda seda, et kohus ei pidanud andma hinnangut asjaolule, kas rühmade moodustamisega ja lähikondsetest võlausaldajatega mittearvestamine on kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Ka AJ oleks eelistanud, kui lähikondsete ehk omanike nõuded oleks paigutatud III rühma. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui selline rühm oleks olemas olnud, siis poleks avaldaja saanud kohtule esitada avaldust vastuvõtmata jäänud saneerimiskava kinnitamiseks. Määruskaebuse esitajat koheldakse kavaga halvemini võrreldes väiksemate ja tagamata nõuetega võlausaldajatega. 31. Avaldaja ei ole oluline tööandja ja maakohus on põhjendamatult asunud vastupidisele seisukohale. Nelja töötajaga avaldajat ei saa pidada oluliselt ettevõtteks Saaremaal ning veel vähem terves Eestis. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et maapiirkonnas on iga töökoht tähtis ning seetõttu on tegemist olulise ettevõttega. Sellisele seisukohale asudes puuduks

§ 36

p 4 mõte, kuivõrd selliselt võib järeldada, et kõik ettevõtted, kes pakuvad tööd vähemalt ühele isikule, on olulised. Menetluse edasine käik

1. Avaldaja ja saneerimisnõustaja paluvad jätta määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata.
2. Võlausaldajad STOH OÜ ja osaühing Keskpunkt vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 8
3. Eesti Energia Aktsiaselts ning Maksu- ja Tolliamet toetasid määruskaebust.
4. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata (TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659). 38.

§ 36

sätestab, et kohus kinnitab võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava, kui: ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid (p 1); ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas (p 2); saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega (p 3); tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga (p 4). 39. Avaldaja on esitanud kohtule taotluse jätta määruskaebus läbi vaatamata. Avaldaja on seisukohal, et kaebeõiguse eelduseks on võlausaldaja aktiivne menetlusõiguste kasutamine eelnevas saneerimismenetluses. Eelkõige saneerimisseadusega ettenähtud menetlusõiguste kasutamine vastuväidete esitamisel. Kolleegium nõustub eelneva seisukohaga osaliselt.

§ 37

lg 3 sätestab, et määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus selgitab, et Riigikohtu 09. mai 2011 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 (p 31) tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole esitanud maakohtule

§ 26

järgset avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, siis on võlausaldaja minetanud võimaluse tugineda neile alustele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, mida ta oleks võinud taotleda maakohtult, st et tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud (

§ 26

p 2) või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega (

§ 26p 3).

Määruskaebuse esitamisel saab võlausaldaja sellisel juhul tugineda muudele võimalikele rikkumistele saneerimismenetluses.

1. Määruskaebuse esitaja on tuginenud sellele, et kavandatud saneerimine ei ole tõenäoliselt edukas; pankrotimenetluses saab nõue oluliselt paremini rahuldatud; saneerimiskava järgi ei kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt; avaldaja ei ole oluline tööandja. Tuginedes eelviidatud Riigikohtu määrusele, on määruskaebuse esitaja minetanud võimaluse tugineda sellele, et saneerimiskava järgi ei kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt. Seega hindab ringkonnakohus neid määruskaebuse esitaja väiteid, mis puudutavad saneerimiskava edukuse tõenäosust, nõude paremat rahuldamist pankrotimenetluses ning avaldaja olulisust ettevõtjana.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei ole maakohus kontrollinud saneerimise edukuse tõenäosust. Kohtu roll kava edukuse kontrollimisel on anda hinnang, kas esitatud kujul on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning 9 muudest olulistest asjaoludest. Seejuures ei ole vaja teha täiemahulist majandusanalüüsi, vaid piisab üldisest hinnangust tõenäosuse alusel (RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 37). Maakohus on saneerimise edukust kolleegiumi arvates piisava põhjalikkusega käsitlenud. Mõlemad eksperdid on pidanud saneerimist võimalikuks. Maakohus on hinnanud nii saneerimiskava, ekspertide arvamusi kui saneerimisnõustaja seisukohta ning pidanud saneerimist tõenäoliseks. Samuti on maakohus analüüsinud finantsnäitajaid. Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on jätnud arvestamata, et nii omakapitali minimaaltaseme näitaja kui ka lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on sisuliselt miinimumi peal. Maakohus on analüüsinud nii ettevõtte omakapitali minimaaltaset, likviidsuskordajat kui ka lühiajalise võlgnevuse kattekordajat ning leidnud, et need on piirides, mis ei välista saneerimist. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et maakohtu poolt analüüsitud finantsandmete pinnalt peaks avaldajat pidama püsivalt maksejõuetuks. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et ekspert AJ on eduka saneerimise eelduseks pidanud Kesknõmme kalakasvanduse õigeaegset käivitamist, mida ei ole toimunud. Avaldaja on määruskaebuse vastuses selgitanud, et viivitus kalakasvatuse käivitamisel tekkis tervishoiukriisist, kuid avaldajal on jätkuvalt kindel kliendibaas ning avaldaja on suutnud leida uued hankijad Leedust ja taastada ekspordi. Saneerimisnõustaja on määruskaebuse vastuses avaldanud, et avaldaja on suutnud vähendada kulusid, säilitada rahavood ja teenida kasumit, samuti suutnud leida uusi koostööpartnereid. Saneerimine on saneerimisnõustaja hinnangul jätkuvalt tõenäoline. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väidetest Kesknõmme kalakasvanduse käivitamise viibimise kohta ei saa järeldada, et saneerimine ei ole võimalik.
3. Määruskaebuse esitaja leiab, et ta saaks pankrotimenetluses oma nõude paremini rahuldatud. Maakohus leidis, et võlausaldajad on läbi saneerimismenetluse paremas positsioonis, kui nad oleksid avaldaja pankroti korral. Ringkonnakohus märgib, et ekspert AJ arvamuse kohaselt peaks määruskaebuse esitaja oma nõude pandieseme müügi arvelt saama tõenäoliselt täies ulatuses rahuldatud, kuid arvamuse järgi on see hinnang ligikaudne, kuna vara täpset müügihinda pankrotimenetluses on raske ette näha, sealhulgas ka vara spetsiifilisuse tõttu. Ekspert UV arvamuse kohaselt oleks pankrotimenetluse kaudu võimalik saada mitte rohkem kui 800 000 eurot, kuid saneerimismenetluses saaksid võlausaldajad kokku 4 174 210,12 eurot. Sealjuures on ekspert UV arvestanud, et pankrotimenetluses on vara müügile sätestatud tähtajad, et kalakasvatuse vara on spetsiifiline vara, ning lähtunud hindadest, millega olid müügis kahe teise pankrotistunud kalakasvatuste vara (sh kinnistu). Kolleegium leiab, et kuna ekspert AJ on möönnud, et vara müügihinda on raske prognoosida ning ekspert UV on arvamusel, et pankrotimenetluses ei oleks võimalik saada üle 800 000 euro ning lähtunud muuhulgas kahe pankrotistunud kalakasvatuse vara müügihindadest, siis puudub kolleegiumi hinnangul alus asuda seisukohale, et pankrotimenetluses saaks määruskaebuse esitaja oma nõude paremini rahuldatud. 43.

§ 36

p 4 järgi kinnitab kohus võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava, kui tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga. Riigikohus on 19.06.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13 (p 21) leidnud, et oluline ettevõtja on eelkõige selline ettevõtja, mis vastab olulise ettevõtja tunnustele juba saneerimismenetlusse sisenemisel. Samuti tuleneb samast Riigikohtu määrusest, et kui avaldaja ei ole oluline tööandja, peaksid 10 esinema muud väga olulised asjaolud, mis võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kohtulikku kinnitamist õigustaksid. Ringkonnakohus märgib, et avalduse esitamise seisuga oli avaldaja tööandjaks 6 töötajale. Maakohtu määruse kohaselt oli 12.04.2021 seisuga ettevõttes 4 töötajat. Ekspert AJ on märkinud, et avaldajat võib pidada oluliseks tööandjaks Pihtla küla raames. Ekspert UV arvamuse kohaselt võib tegevusvaldkonna järgi avaldajat pidada oluliseks ettevõtjaks, kuna tema müügitulu 2018. a oli sarnase tegevusalaga äriühingutest kõige suurem. Eksperdi UV hinnangul tuleb mõiste „olulisus tööandjana“ sisustada võrdluses teiste sama tegevusala ettevõtetega. Muul viisil võrdlust tehes oleksid nii avaldaja kui ka teised mageveevesiviljelus ettevõtted nii ettevõtjana kui ka tööandjana ebaolulised ning automaatselt saneerimiskõlbmatud. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei lükka ümber maakohtu seisukohta avaldaja olulisuse kohta ettevõtjana

§ 36p 4 tähenduses.

Ekspert UV arvamusest nähtuvalt oli 2018.a avaldaja müügitulu sarnase tegevusalaga ettevõtetest Eestis suurim. Kuigi avaldaja töötajate arv ei ole suur, tuleb arvestada, et avaldaja tegutseb Pihtla külas. Maaeluministri 05.10.2020 kirjast nähtuvalt avaldab elujõuline vesiviljeluse sektor otsest positiivset mõju regionaalarengule, kuna need ettevõtted asuvad peamiselt maapiirkonnas. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja sõlminud 2020.a juunis koostöölepingu Tartu Ülikooliga vesiviljeluse arendamaks. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis ei ole ringkonnakohtul alust asuda maakohtust erinevale seisukohale, et avaldaja näol on tegemist olulise ettevõtjaga

§ 36p 4 tähenduses.

1. Eeltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov 11