Obsah (4)

§ 35§ 32§ 33§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9850 Kohtuasi Ansepuu OÜ pankro

)) § 35). Täitmiskulud olid nõudeavalduse kohaselt 281 eurot 68 senti.

1. Võlausaldajate nimekirjale vastuväidete esitamise tähtaeg oli
2. november
3. Võlgnik vaidlustas kohtutäitur Kaire Põltsi nõude 5400 euro (põhitasu) ulatuses. Võlgniku hinnangul on kohtutäituri nõue põhjendatud üksnes täitmiskulude 281 eurot 68 senti osas. Kohtutäituri esitatud nõude materjalid on puudulikud, puudub teave iga tegevuse jaoks kulunud aja ja tegevuste tulemuste kohta. Kuna kohtutäituri tegevuse tulemusena said võlausaldajad 0 eurot, puudub kohtutäituril seaduslik alus põhitasu nõuda. Kohtutäitur teostas võlgniku kinnistul asukohaga Andruse, Anseküla, Saaremaa vald, Saare maakond täitetoiminguid võlgnikule sellest ette teatamata ning täitetoimingu juures ei viibinud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 29 nimetatud isikuid. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale
4. juulil 2021 kaebuse. Kohtutäitur ei teinud seaduses sätestatud tähtaja jooksul otsust võlgniku kaebuse kohta.
6. detsembril 2021 esitas kohtutäitur seisukoha võlgniku vastuväitele, paludes selle rahuldamata jätta. Võlgniku väited ei ole kohtutäituri põhitasu sissenõutavuse eelduseks. Kohtutäiturile jääb võlgniku väide ajakulu arvestuse kohta arusaamatuks. Kohtutäituri põhitasu määr sõltub täitmiseks esitatava võla suurusest. Kui võlanõue on 114 130 eurot 90 senti, tuleb kohtutäiturile tasuda põhitasu suurusega 5400 eurot (

§ 35lg 1).

Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Seega muutus kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega

1. juunil
2. Asjaolu, kui suures ulatuses oleks õnnestunud võlgniku vara müügi arvelt sissenõudja nõuet ja täitekulusid rahuldada, pidi selguma alles pärast enampakkumist tehtava tulemi jagamist. Täitemenetluses tegi kohtutäitur erinevaid toiminguid.
3. juuli
4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-9850 määrati võlgnikule ajutine haldur, keelati kogu võlgniku vara käsutamine ning peatati vara suhtes toimuv sundtäitmine. Täitemenetlus kestis ainult 37 päeva.
6. jaanuaril 2022 esitas pankrotihaldur maakohtule taotluse pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
7. Harju Maakohus kinnitas
8. veebruari
9. a määrusega võlausaldajate nimekirja võlgniku pankrotimenetluses järgmiselt: 2 2-21-9850 Registrikood Isikukood 70000349 Nõue Rahuldamis(eurodes) järk 121 602,90 I Jaotis (%) 100 70000349 6156,36 I 100 2 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 70000349 93 744,15 I 100 3 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 4 Rehe Kinnisvara OÜ 10828148 55 580,82 II 22,963 5 Aktiva Finants OÜ 10746479 178 813,16 II 73,875 6 GelvoraSergel OÜ 14550827 5223,05 II 2,158 7 Kohtutäitur Kaire Põlts 46711060349 281,68 II 0,116 8 AB Supremia OÜ 12745834 2148 II 0,887 Jrk nr 1 Nimi Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 6.
10. Maakohus tunnustas kohtutäituri nõuet 281 euro 68 sendi ulatuses ning jättis selle 5400 euro ulatuses tunnustamata. 6.
11. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vaidlus selle üle, kas kohtutäituri tasu 5400 eurot on põhjendatud. Võlgnik ei vaidlustanud täitekulusid suurusega 281,68 eurot. Maakohus selgitas, et täitemenetluse põhimõtte kohaselt kannab kohtutäituri tasu võlgnik. Reguleerimata on küsimus, kas ja kui palju on kohtutäituril õigus saada põhitasu olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu ning nõue võlgniku vastu on täitemenetluses rahuldamata.

§ 32

lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes ulatuses, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur leidis, et viidatud säte ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna see reguleerib täitemenetluses laekunud summa jagunemist sissenõudja ja täituri vahel. Maakohtu hinnangul tekitab lähenemine, et

32 lg 5 ei kehti siis, kui nõuet pole üldse õnnestunud sisse nõuda, olukorra, kus nt 1 euro sissenõudmisel saab täitur tasu proportsionaalselt laekumise suhtega nõudesse, kuid kui täitemenetluses midagi ei laeku, siis saab täitur tasu terves ulatuses (või 50% või mõne muu protsendi ulatuses). Maakohus ei nõustunud järeldusega, et täitemenetluse lõpetamisel võlgniku pankroti tõttu olukorras, kus nõue jääb täitemenetluses täielikult rahuldamata, saab seda võrdsustada olukorraga, kus nõuet on mingil viisil täidetud täitemenetluse väliselt, või olukorraga, kus sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist. Kuna praegusel juhul ei õnnestunud täitemenetluses nõuet rahuldada ning täitemenetlus lõppes võlgniku pankrotimenetluse algatamise tõttu, ei ole kohtutäituri põhitasu nõue põhjendatud ja tuleb jätta pankrotimenetluses tunnustamata. 6.

1. Kui ka jaatada kohtutäituri õigust põhitasu saada, siis ei oleks vähemalt praeguses asjas esitatud seisukohtadest tulenevalt põhjendatud põhitasu saamine täies ulatuses. Kohtutäituri toiminguteks on täitmisteate ja tasuotsuse koostamine ja võlgnikule kättetoimetamine, kontode arestimine, keelumärke seadmine. Vähemalt täitmisteate ja tasuotsuse koostamise ja kättetoimetamise toiming on kaetud täitemenetluse alustamise tasuga. Kohtutäitur ei ole praegusel juhul teinud mahukaid toiminguid nagu nt vara müük. 6.
2. Maakohtu hinnangul kaitseb kohtutäituri huve varatute võlgnike puhul võimalus küsida ettemaksu, mida ei pea tagastama, kui nõue jääb rahuldamata (

§ 33lg 4).

Väheste 3 2-21-9850 toimingutega menetluste puhul võib seda käsitleda ka proportsionaalses suuruses tasuna olukorras, kus täitemenetlus lõpeb nõuet rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti kohtutäituri põhitasu nõue suurusega 5400 eurot tunnustamata. Kohtutäitur palus teha uue määruse, millega tunnustada kohtutäituri põhitasu nõuet 1800 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Menetluskulud jätta võlgniku kui kohtutäituri nõudele vastuväite esitanud isiku kanda. 7.
2. Kohtutäituri hinnangul kohaldas maakohus vääralt

§ 32lg-t 5, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Vaidlust ei ole, et kohtutäitur on teostanud nõudeavalduses loetletud menetlustoimingud, sh arestinud võlgniku vallas- ja kinnisvara ja eriliigilised nõudeõigused. Võlgniku kinnisasi on koormatud täitemenetluses seatud käsutamise keelumärgetega sissenõudja ja kohtutäituri kasuks. Võlgniku vara pildistati ning kirjutati üles. Samuti lahendati võlgniku alusetu kaebus (22.06.2021) ning kohtutäitur osales ka võlgniku kinnistule sisenemise vaidlustamisega seotud kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-21-10187. Kohtutäitur loetles määruskaebuses täitmisega seotud menetlustoimingud, mida oli kokku 53. Hinnanguliselt on neile toimingutele kulutatud 34 tundi. 7.2. Praegusel juhul ei ole täitemenetlus piirdunud vaid täitmisteate kättetoimetamisega.

§ 32

lg 5 eesmärgiks võlgniku õiguste teostamisel ei saa olla kahju tekitamine kohtutäiturile. Viidatud sätet ei ole õige kohaldada, kuna see kohaldub eeskätt olukorras, kus nõuet on osaliselt täidetud. Vastasel juhul ei oleks

§ 32lg 5 kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega.

Kuna viidatud säte ei kohaldu, oleks kohtul õige lähtuda läbiviidud toimingute arvust ja mahukusest. Kohtutäiturile teadaolevalt töötab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda välja

-i sätete täpsustust, mille kohaselt oleks kohtutäituril võlgniku pankroti väljakuulutamise korral õigus kuni 50%-lisele põhitasule. Maakohus leidis, et kohtutäituril oli võimalus nõuda ettemaksu. Riigikohtu praktikas (Riigikohtu lahend nr 3-21-88-09, p 14) on selgitatud, et kohtutäituril ei ole kohustust ettemaksu nõuda. Maakohtu käsitlusega nõustumine tähendaks sisuliselt seda, et kohtutäitur peab täitma riigi pandud ülesandeid võlgniku pankroti väljakuulutamise või varatuse korral enda kulul ehk kohtutäiturile pannakse vastutus võlgniku varatuse eest. Pankrotihalduritele on võlgniku varatuse korral tagatud riigipoolne miinimumtasu. Kohtutäiturit koheldakse sarnases olukorras ebaõiglaselt. 7.

1. Kohtutäituri hinnangul tuleb praegusel juhul maakohtu määrus osaliselt tühistada ning tunnustada kohtutäituri põhitasu nõuet proportsionaalselt teostatud toimingutele s.o 1500 euro ulatuses (käibemaksuta), koos käibemaksuga 1800 euro ulatuses.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele pankrotihalduri ja võlgniku seisukoha. Võlgnik ja pankrotihaldur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtutäituri määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse 4 2-21-9850 tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Praegusel juhul vaidlustas kohtutäitur maakohtu määruse, kuna maakohus jättis rahuldamata kohtutäituri põhitasu nõude võlgniku vastu algatatud täiteasjas nr 025/2021/
6. Toimiku materjalidest ja nõudeavaldusest nähtuvalt toimus täitemenetlus ainult 37 päeva ning selle aja jooksul arestis kohtutäitur võlgniku vara, kuid nõue jäi tervikuna rahuldamata võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu.
7. Ringkonnakohus selgitab järgmist.

§ 28lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline.

Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Sama seaduse § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ning lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17, p 13.2). Riigikohtu seisukohast järeldub, et kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine.

§ 32

lg-st 5 tuleneb, et kohtutäituril õigus põhitasule üksnes siis, kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue on mingis ulatuses sisse nõutud.

1. Kuna praegusel juhul lõppes võlgniku vastu algatatud täitemenetlus pankroti väljakuulutamise tõttu enne, kui nõuet jõuti rahuldada, siis eelnevatest selgitustest tulenevalt ei ole kohtutäituril alust põhitasu nõuda (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-7335, p 16). Kolleegium märgib täiendavalt, et praeguse asja toimikust nähtuvalt teatas kohtutäitur võlgnikule täitemenetluse algatamisest
4. juunil
6. juunil 2021 esitas võlgnik avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
7. juuli
8. a määrusega võttis maakohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutise pankrotihalduri ning peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Sellist menetluste kronoloogiat arvestades ei saanud kohtutäitur väga suures mahus menetlustoiminguid läbi viia ning pidi ette nägema, et tal ei õnnestu enne pankroti väljakuulutamist võlgnikult võlga sisse nõuda. Seda asjaolu sai kohtutäitur arvestada omapoolsete täitmistoimingute planeerimisel ja läbiviimisel. Seetõttu on alusetu ka kohtutäituri taotlus põhitasu vähendamiseks 1800 euroni. Esitatud taotluses ei nähtu, millisel alusel tuleks põhitasu siiski 1800 euro ulatuses välja mõista. Kohtutäitur on määruskaebuses esitanud üksnes loetelu toimingutest, mida ta enne pankrotimenetluse alustamist tegi, nendega seotud kulusid ei ole esile toodud. Toimingute loetelu hõlmab ka ajavahemikku pärast pankrotimenetluse alustamist, mida ei saaks praegusel juhul ka põhitasu vähendamise korral arvesse võtta.
9. Kuna kohtutäituri seadus ei näe ette võimalust nõuda põhitasu täies ulatuses või vähendatud määras juhul, kui nõuet täitemenetluses üldse ei rahuldata, jätab kolleegium kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on jätnud õigesti kohtutäituri põhitasu nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Menetluskulud
10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. 5 2-21-9850 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 6