← Eesti

1-22-1809/42

Obsah (7)§ 3312§ 65§ 68§ 121§ 1573§ 74§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-1809 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika

§ 3312järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 13.

juuni 2022 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Janek Ivaru kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas Prokurör ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav Janek Ivaru, isikukood: 37807096523, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas Kaitsja RESOLUTSIOON

  1. Tartu Maakohtu
  2. juuni 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  3. Välja maksta riigieelarvest advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 43 (nelikümmend kolm) 20 senti, vandeadvokaadi abi Heiki Kuningale süüdistatav Janek Ivarule määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
  4. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Janek Ivaru kanda. Süüdistataval Janek Ivarul tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  5. Jank Ivaru´t süüdistatakse

§ 3312

järgi selles, et tema, olles varasemalt Tartu Maakohtu 04.10.2021 otsusega nr 1-21-5391 karistatud

§ 3312

järgi korduva lähenemiskeelu rikkumise eest, kusjuures sama kohtuotsusega kohaldati tema suhtes VÕS § 1055 lg 1 alusel lähenemiskeeldu M.I. i kaitseks 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest (s.o 20.10.2021) – tal keelati minna M.I. ile lähemale kui 50 meetrit ja keelati suhelda M.I. iga nii vahetult kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu ning erandina lubati tal vahetult suhelda ühise lapse hooldusõiguse teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul ning juhuslikul kohtumisel M.I. iga kohustati J. Ivarut viivitamatult eemalduma M.I. ist vähemalt 50 meetri kaugusele -, rikkus tahtlikult ja korduvalt M.I. i kaitseks kohtuotsusega seatud lähenemiskeeldu ehk ta läks ise omal initsiatiivil otsima M.I. it ja püüdis saavutada M.I. iga kokkusaamist ja suhtlust alljärgnevalt: - 04.01.

  1. õhtul läks ta M.I. i elukoha XXX maakonnas XXX alevikus XXX korteri ukse taha ega lahkunud sealt, kui M.I. i tuli uksele; - 23.01.2022 õhtul läks ta M.I. i elukoha naabri korteri ukse taha XXX maakonnas XXX alevikus XXX , seejärel kolkis ta M.I. i korteri nr 11 uksele ja suhtles M.I. iga läbi ukse; - 05.02.2022 õhtul läks ta XXX maakonnas XXX valda XXX külla talumajja, kus nii tema teada kui ka tegelikkuses sel ajal viibis M.I. i, ja ütles „tehke uks lahti, ma tean, et M.I. on siin“ ning kolkis, röökis ja karjus, kuid keegi ust lahti ei teinud. Maakohtu otsus
  2. Tartu Maakohtu 13.06.2022 otsusega karistati J. Ivarut

§ 3312

järgi 1 aasta vangistusega, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 04.10.2021 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aasta 6 kuu vangistuse võrra ning mõisteti J. Ivarule liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti liitkaristuse kandmise alguseks J.

Ivaru kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.02.2022 ning kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel kohaldati J. Ivaru suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest ja keelati tal: minna M.I. ile lähemale kui 70 meetrit; suhelda M.I. iga nii vahetult kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu, erandina lubada vahetult suhelda ühise lapse X.X. hooldusõiguse teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul; juhuslikul kohtumisel M.I. iga on J. Ivaru kohustatud viivitamatult eemalduma M.I. ist vähemalt 70 meetri kaugusele. 3. Maakohus asus seisukohale, et J. Ivaru tuleb

§ 3312järgi süüdi tunnistada.

3.

  1. Kõigi süüdistuses etteheidetavate tegude osas on ühised tõendid kannatanu M.I. i ja süüdistatava J. Ivaru ütlused, lisaks kuulati seoses 04.01.2022 ja 23.01.2022 tegudega üle tunnistaja K.P. ning seoses 23.01.2022 teoga andsid ütlusi veel tunnistajad L.I. , M.K. ja A.V. , samuti uuriti istungil M.I. i tugiisiku A.R. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestist ja politsei vormikaamera salvestist. Seoses 04.02.2022 teoga kuulati üle tunnistajad K.I. , M.K. ja P.P. ning uuriti M.K. u ja J. Ivaru poolt Häirekeskusele tehtud kõnede salvestisi. Kuigi J. Ivaru ütles kohtuistungil, et ta pole talle etteheidetavaid kuritegusid toime pannud ning et kannatanu M.I. ja tunnistajad L.I. ja K.I. valetavad, leiab kohus, et J. Ivaru süü on tõendatud. 3.
  2. Seoses istungil ülekuulatud isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusega tõi maakohus esiteks välja, et nii kannatanu M.I. i kui ka tunnistajate L.I. i ja K.P. ütluste kohaselt on M.I. ja J. Ivaru endised elukaaslased, kes elasid viimati koos umbes 4-5 aastat tagasi ning kel on ühine 10-aastane poeg X.X. . M.I. i sõnul lõppes kooselu, sest J. Ivaru tarvitas alkoholi ja muutus M.I. i vastu vägivaldseks. Tunnistaja K.P. ütles, et kui J. Ivaru pandi vangi, suhtlesid J. Ivaru ja M.I. i esialgu edasi ja olid ikka koos, kuid ühel hetkel (K.P. ei osanud öelda, millal 2 täpselt) lõpetas M.I. suhtluse ära ning M.I. ja J. Ivaru läksid lahku. Lisaks selgitas M.I. , et ta soovis J. Ivarule lähenemiskeeldu, sest kui J. Ivaru tarvitab alkoholi, ei ta anna aru, mida teeb, ja M.I. kardab, et J. Ivaru võib alkoholi tarvitanuna tema vastu vägivalda kasutada. Kohus märkis, et eelnevast nähtuvalt oli M.I. i ja J. Ivaru kooselu lõppemine probleemne. 3.
  3. Maakohus arvestas, et J. Ivaru karistusregistri väljavõtte ja süüdimõistvate kohtuotsuste kohaselt tunnistati J. Ivaru M.I. i kehalises väärkohtlemises esimest korda süüdi Tartu Maakohtu 26.06.2018 otsusega nr 1-18-2828 (s.o ca 4 aastat tagasi)

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 06.03.2018. Seejärel tunnistati Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega nr 1-198390 J. Ivaru süüdi

§ 1573lg 1 järgi vangistuse ajal M.I.

i ahistavas jälitamises (helistas vaatamata M.I. i soovile suhtlemine lõpetada 2 kuu jooksul M.I. ile 1616 korda) ning teda karistati 10-kuulise vangistusega, millest J. Ivaru pidi kohe ära kandma 3 kuud vangistust. Ülejäänud karistus 7 kuud vangistust jäeti

§ 74alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Sama otsusega kohaldati J. Ivarule M.I. i suhtes esimest korda lähenemiskeeldu 2 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivaru vabanes vanglast 10.12.2019, kuid 02.02.2020 (s.o vähem kui 2 kuu pärast) vahistati ta uuesti ja Tartu Maakohtu 20.05.2020. a otsusega nr 1-20-2071 tunnistati J. Ivaru süüdi

§ 3312järgi lähenemiskeelu rikkumises 9-l korral.

J. Ivarut karistati 1-aastase vangistusega ja M.I. i kaitseks seati teist korda lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivaru vabanes vanglast 02.02.2021, kuid 05.06.2021 (s.o ca 4 kuu pärast) vahistati ta jälle ning Tartu Maakohtu 04.10.2021. a otsusega nr 1-21-5391 tunnistati ta

§ 3312

ja

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi lähenemiskeelu rikkumises ning M.I.

i kehalises väärkohtlemises. J. Ivarule mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest ta kandis kohe ära 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistus 2 aastat ja 6 kuud vangistust jäeti

§ 74alusel 3 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Sama otsusega seati M.I. i kaitseks kolmandat korda lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Ivaru vabanes vanglast 03.12.2021, kuid 10.02.2022 (s.o vähem kui 2 kuu pärast) vahistati ta uuesti praeguses asjas. 3.

  1. Kuigi M.I. ütles prokuröri küsimusele vastates, et pärast lahkuminekut pole tema ja J. Ivaru vahel üldse läbisaamist olnud, on see väide ülaltoodut silmas pidades kohtu hinnangul ilmselgelt olukorra alahindamine. Kuna J. Ivaru on alates M.I. i kehalises väärkohtlemises süüditunnistamisest viimase ca 4 aasta jooksul pannud toime M.I. i ahistava jälitamise, rikkunud arvukatel kordadel M.I. i kaitseks seatud lähenemiskeeldu ja pannud uuesti toime M.I. i kehalise väärkohtlemise, on J. Ivandi ja M.I. i omavaheline suhtlus endiselt konfliktne. 3.
  2. Valdav enamik praeguses asjas ülekuulatud inimestest (s.o v.a M.I. i tütre poiss M.K. ) on omavahel sugulased, sõbrad või tuttavad ning tunnevad nii M.I. it kui ka J. Ivarut. Maakohus ei omistanud ühelegi isikulisele tõendiallikale ette kindlaks määratud jõudu, vaid lähtus ütluste usaldusväärsuse hindamisel eeskätt nende omavahelisest kokkulangevusest, kooskõlast muude tõenditega (nt Häirekesusele tehtud kõnede salvestiste ja politsei vormikaamera salvestistega) ning isikute käitumisega kohtuistungil.
  3. Asudes analüüsima J. Ivarule esitatud süüdistuse põhjendatust, märkis kohus, et 04.01.
  4. a teo osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanu M.I. i, tunnistaja K.P. ja süüdistatava J. Ivaru ütlused, kusjuures kõikide asjaosaliste ütlused langevad omavahel kokku. Maakohus leidis, et tõenditest tulenevalt pole vaidlust, et kuigi J. Ivarul oli Tartu Maakohtu 04.10.2021 otsusega keelatud alates 20.10.2021 minna 3 aasta jooksul M.I. ile lähemale kui 50 meetrit, koputas ta siiski 04.01.2022 M.I. i korteriuksele ja kui M.I. avas ukse, küsis J. Ivaru K.P. t. Järelikult läks J. Ivaru M.I. ile lähemale kui 50 meetrit ja rikkus sellega 3 lähenemiskeeldu. Kuna J. Ivarul oli keelatud M.I. ile läheneda olenemata põhjusest või eesmärgist, on asjakohatu kaitseväide, et J. Ivaru soovis üksnes K.P. ga rääkida. See asjaolu ei välista lähenemiskeelu rikkumist. Samuti märgib maakohus, et J. Ivaru vestlus K.P. ga ei piirdunud koju saamise sooviga, vaid K.P. ütluste järgi tundis J. Ivaru muu hulgas huvi, kes veel M.I. i juures viibivad. Tunnistaja K.P. ütlused on täies ulatuses usaldusväärne tõend. Maakohtu arvates rikkus J. Ivaru 04.01.2022 lähenemiskeeldu tahtlikult. J. Ivaru oli kursis nii lähenemiskeelu kui ka M.I. i elukoha aadressiga ja kuigi ta põhjendas kohtus M.I. i uksele koputamist sooviga küsida oma pojalt, kas viimane on K.P. t näinud, ei teadnud J. Ivaru (ega saanudki teada), et ukse avab just tema poeg. Kuna J. Ivaru ei teadnud, kas M.I. viibib kodus või mitte, pidas ta vähemalt võimalikuks, et ukse avab M.I. ja et sel juhul asub ta M.I. ile lähemal kui 50 meetrit. Kuna J. Ivaru otsustas vaatamata sellele M.I. i uksele koputada, möönis ta järelikult, et ta võib lähenemiskeeldu rikkuda. Lisaks ülal toodule osutab J. Ivaru ükskõiksele suhtumisele ka järgnenud käitumine. Nimelt kui M.I. avas ukse, ei lahkunud J. Ivaru viivitamata, vaid asus M.I. iga suhtlema ja küsis K.P. t. Seega polnud M.I. i uksele ilmumine J. Ivaru jaoks üllatus ega mõjutanud teda edasist tegevust muutma. Kokkuvõtlikult tegutses J. Ivaru 04.01.2022 kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

  1. Mis puudutab 23.01.2022 tegu, siis tunnistaja K.P. ütluste kohaselt käis J. Ivaru jaanuaris kahekümnes midagi (K.P. ei mäletanud täpset kuupäeva) koos K.P. onuga uuesti K.P. ukse taga. K.P. ei läinud ukse peale ega tea, kas nad koputasid ka M.I. i uksele. K.P. sai häältest aru, et ukse taga on J. Ivaru ja Kalvin Käis. Mingi hetk kuulis K.P. korraks M.I. i häält, kuid ei saanud sõnadest aru. Seejärel läksid J. Ivaru ja K.P. onu ära. Nad oli trepikojas kokku kindlasti vähem kui pool tundi, võib-olla 10 minutit. Tulenevalt kannatanu M.I. i ütlustest läksid J. Ivaru ja K.P. sugulane K.K. 23.01.
  2. a õhtul taas K.P. ukse taha ja koputasid, kuid keegi ei avanud ust ja nad ei saanud sisse. Seejärel koputas keegi M.I. i uksele ja ütles M.I. ile läbi ukse: „sa hakkad varsti M. hooldajaks, küll sa näed“. M. on XXX s üks katusetööline, kellega M.I. ning tema ja J. Ivaru ühine poeg läbi käivad. M.I. arvab, et tema uksele koputas J. Ivaru, kuid ei tea kindlalt ja koputada võis ka K.K. . Samal ajal olid M.I. i korteris veel M.I. i tütar L.I. , väimees M.K. ning M.I. i ja J. Ivaru ühine poeg X.X.. M.I. ei oska öelda, kui kaua täpselt koputamine kestis (umbes 7-8 minutit), sest ta läks tuppa ära. M.I. ütles J. Ivarule vastu, et ta läheks ära ja et ta ei või siia tulla. X.X. ehmus ukse taga toimuva peale ja hakkas nutma. Samuti helistas L.I. M.I. i tugiisikule ja mõne aja pärast saabus politsei. Politsei saabumise ajaks oli J. Ivaru lahkunud. Tulenevalt Häirekeskusele tehtud kõne salvestiselt helistas valla poolt M.I. ile määratud tugiisik A.R. 23.01.2022 Häirekeskusesse ja palus politseid XXX sse aadressile XXX , sest kuigi M.I. i lapse isal J. Ivarul on lähenemiskeeld, kolgib J. Ivaru siiski ukse taga ja tahab sisse saada. Süüdistatav J. Ivaru selgitas omakorda, et ta läks 23.01.2022 oma tuttavat ja K.P. onu K.K. i saatma ööseks K.P. juurde, sest K.K. oli päris purjus ja väljas oli külm. J. Ivaru läks koos K.K. iga teisele korrusele, kus K.K. koputas K.P. uksele, kuid keegi ei avanud. M.I. i uksele ei koputanud keegi ja J. Ivaru ei suhelnud läbi ukse M.I. iga. Kui nad koputasid K.P. uksele, siis keegi hõikas M.I. i korterist läbi ukse midagi (J. Ivaru ei saanud aru, kes ja mida hõikas). Seepeale küsis K.K. , kas keegi teab K.P. st midagi, kuid vastust ei tulnud, ning J. Ivaru ja K.K. lahkusid. Nad olid trepikojas kokku umbes 10 minutit. Kohtus selgitas L.I. M.I. i tagasihoidlikku käitumist asjaoluga, et XX elab väga üle, kui isa läheb jälle vangi. Kuna J. Ivaru on kogu aeg vangis, hakatakse M.I. it süüdistama, kui J. Ivaru läheb uuesti vanglasse. Seetõttu ei soovinud M.I. politseiga koostööd teha, et mitte kaasa aidata sellesse, et J. Ivaru uuesti vanglasse läheb. Nagu korduvalt märgitud, siis M.I. i sarnane 4 käitumine ilmnes ka kohtuistungil ütlusi andes. Pidades silmas kõike eelnevat, ei jaga kohus J. Ivaru veendumust M.I. i pahatahtlikkuse osas. Kohtu arvates M.I. pigem leevendab J. Ivaru poolt toimepandut. Seega ei nõustu kohus ka etteheitega, et M.I. on tunnistajaid üles ässitanud või veennud kedagi kohtus J. Ivaru vastu valetama. Mis puudutab süüdistatava J. Ivaru ütlusi, siis esiteks on need vastuolus nii prokuröri tunnistajate L.I. i ja M.K. i ütlustega kui ka kaitsja taotlusel ülekuulatud tunnistaja A.V. ütlustega, miks J. Ivaru läks teisele korrusele. Trepikojas oldi kokku umbes 5 minutit. Lähtudes eelpool käsitletud usaldusväärsetest tõenditest, tuvastas kohus, et J. Ivaru koputas 23.01.2022 õhtul taas M.I. i korteri uksele, hakkas M.I. iga läbi ukse vaidlema ning hüüdis muu hulgas M.I. ile, et M.I. „ei tohi siia korterisse võõraid mehi tuua“ ja et M.I. võib „hakata M. hooldajaks“. Kohtu hinnangul rikkus J. Ivaru selliselt käitudes teist korda Tartu Maakohtu 04.10.
  3. a otsusega seatud lähenemiskeeldu, sest ta läks M.I. ile lähemale kui 50 meetrit ja suhtles läbi korteriukse M.I. iga. Maakohtu hinnangul tegutses J. Ivaru 23.01.2022 tahtlikult. Kuna J. Ivaru teadis, et tal on keelatud M.I. iga suhelda, kuid koputas vaatamata sellele M.I. i korteriuksele ja vaidles M.I. iga läbi ukse, pani ta teisel korral lähenemiskeelu rikkumise toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

  1. Seoses 05.02.2022 teoga selgitas kannatanu M.I. , et ta viibis nimetatud kuupäeval XXX s tuttava M.K. u juures. M.I. ja K.I. tegid kahekesi koridoris suitsu, kui J. Ivaru tuli ukse taha, koputas ning ütles rahulikult: „K.I., tee uks lahti, ma tean, et M.I. on siin“ ja „ärge mängige lolli“. M.I. ei tea, kas J. Ivaru ütles veel midagi, sest kui ta kuulis J. Ivaru häält, läks ta koos K.I. ga koridorist ära tagatuppa. M.K. oli sel ajal köögis. Seejärel läks J. Ivaru ukse tagant ära. Tulenevalt süüdistatava J. Ivaru ütlustest läks ta 05.02.2022 koos seltskonnaga P.P. ettepanekul Vanakülla, sest P.P. vend pidi seal olema ja P.P. ei saanud vennaga telefonitsi ühendust. Maja juures käis P.P. üksi, J. Ivaru jäi aia taha auto juurde, ei läinud hoovi ega näinud, mida P.P. maja juures tegi. Analüüsides ülal uuritud tõendite usaldusväärsust, leidis kohus, et kannatanu M.I. i ja tunnistaja K.I. ütlused langevad kokku nii omavahel kui ka tunnistaja M.K. u poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. Tunnistaja M.K. u ütlused on aga esiteks vastuolus tema poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. Pidades silmas, et M.K. u kohtus antud ütlused on Häirekeskusele tehtud kõnedega vastuolus ja et M.K. tunnistas istungil isegi, et 05.02.
  2. a õhtu on tarbitud alkoholikoguse tõttu tema jaoks suht hägune, loeb kohus M.K. u ütlused ebausaldusväärseks tõendiks ja jättis otsuse tegemisel kõrvale. Kohus leidis, et tunnistaja P.P. ütlused on sarnaselt J. Ivaru ütlustega ebausaldusväärsed ja kohus jättis ka P.P. ütlused otsuse tegemisel kõrvale. Kohus käsitles J. Ivaru väiteid selle kohta, et kannatanu M.I. on ässitanud tunnistajaid J. Ivaru peale valetama, ega jaganud sellist veendumust. Arvestades, et kannatanu M.I. i ja tunnistaja K.I. ütlused ning tunnistaja M.K. u poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestised on omavahel kooskõlas, luges kohus need usaldusväärseteks tõenditeks. Ning lähtudes neist usaldusväärsetest tõenditest, tuvastab kohus, et J. Ivaru läks 05.02.2022 õhtul XXX maakonda XXX valda XXX külla talumajja, kus viibis M.I. , kolkis vastu ust ja karjus: „tehke uks lahti, ma tean, et M.I. on siin“. Pidades silmas, et M.I. viibis ka tegelikult sel ajal nimetatud aadressil, rikkus J. Ivaru kolmandat korda lähenemiskeeldu, sest ta viibis M.I. ile lähemal kui 50 meetrit ja soovis majja siseneda. 5 Maakohtu hinnangul tegutses J. Ivaru 05.02.2022 samuti tahtlikult. Tema enda poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestise kohaselt teadist J. Ivaru, et M.I. viibib XXX s talumajas, kuid ta läks vaatamata sellele sinna kohale ja nõudis ukse avamist. Seega tegutses J. Ivaru kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Pidades silmas, et J. Ivaru rikkus lähenemiskeeldu tahtlikult 3-l korral (s.o 04.01., 23.01. ja 05.02.2022), vastab tema tegevus

§ 3312objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb J. Ivaru

§ 3312järgi süüdi tunnistada.

7. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Maakohtu hinnangul pole võimalik J. Ivarule rahalist karistust mõista.

§ 3312

näeb kuriteona ette kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. Iseenesest ei põhjustanud J. Ivaru lähenemiskeelu rikkumisega ohtu kellegi elule, tervisele või varale, vaid realiseeris

§-s 3312 sätestatud kergema teoalternatiivi, s.o rikkus lähenemiskeeldu korduvalt. Vaatamata viimati märgitule pole tegemist aga J. Ivaru esimeste lähenemiskeelu rikkumistega, vaid viimase 4 aasta jooksul seatud süüdimõistvate kohtuotsustega M.I. i kaitseks 3 lähenemiskeeldu ning J. Ivaru on vaid mõned kuud pärast vabadusse pääsemist kõiki seni seatud lähenemiskeeldusid rikkunud. Samuti on J. Ivarut korduvalt vahistatud, lähenemiskeeldude rikkumiste eest 2 korda

§ 3312

sanktsiooni maksimaalmääras karistatud, kuid vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et ta rikkus taas lähenemiskeeldu. Pidades silmas eelnevat on J. Ivaru vangistusega karistamine vältimatu. Maakohus nõustus prokuröriga selleski, et J. Ivarut tuleb uuesti karistada

§ 3312sanktsiooni maksimaalmääras, s.o 1-aastase vangistusega.

Lisaks asjaolule, et kahe viimase kohtuotsusega mõisteti J. Ivarule lähenemiskeelu rikkumise eest maksimaalmääras vangistus, on teda viimase 4 aasta jooksul ka 4 korda vahistatud ning ta viibis aastatel 2018-2019 vanglas ca 1 aasta ja 9 kuud, 2020-2021 viibis ta vanglas 1 aasta ja 2021. a lõpus viibis ta vanglas veel 6 kuud. Kuigi J. Ivarul viibib alates 04.10.2021

§ 74

alusel kriminaalhooldusel, selgus praeguses asjas, et ta pani katseajal toime uue

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuvõtlikult pole J. Ivaru teinud varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest, korduvatest vangistustest ega kriminaalhooldusest mingeid järeldusi, vaid ignoreerib endiselt M.I. i kaitseks seatud lähenemiskeeldu. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

  1. Maakohtu seisukoht lähenemiskeelu kohaldamise taotlus osas. Kannatanu M.I. palus istungil kohaldada uuesti lähenemiskeeldu ja arvas, et tema ja J. Ivaru vaheline lubatud vahemaa võiks olla senisest 50 meetrist suurem. Kohtu arvates on lähenemiskeeldu kohaldamine põhjendatud. Kuna praeguses asjas rikkus J. Ivaru taas korduvalt lähenemiskeeldu, on J. Ivaru käitumisest tulenev oht M.I. i tervisele endiselt olemas ja J. Ivarule tuleb M.I. i kaitseks seada uuesti lähenemiskeeld seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, s.o 3 aastaks. Kohus keelas J. Ivarul minna M.I. ile lähemale kui 70 meetrit ning suhelda M.I. iga nii vahetult kui ka kõigi sidepidamisvahendite (telefon, internet jt) kaudu. Erandina võib J. Ivaru suhelda M.I. iga vahetult ühise lapse XX hooldusõiguse teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul. Juhuslikul kohtumisel M.I. iga on J. Ivaru kohustatud viivitamatult eemalduma M.I. ist vähemalt 70 meetri kaugusele. Apellatsioon 6
  2. Tartu Maakohtu 13.06.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Ivaru kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes taotleb tühistada maakohtu otsus karistuse kui ka lähenemiskeelu osas ja mõista J. Ivaru õigeks. Maakohtu otsus ei ole seaduslik, sest vääralt on kohaldatud materiaalõigust, samuti on rikutud menetlusnorme. 9.
  3. Esimese episoodi (04.01.2022) kohta märkis kaitsja, et J. Ivarul oli õigus K.P. ga suhelda ja seda ta ka tegi väljaspool M.I. i korterit. Lähenemiskeeld M.I. i suhtes ei keela J. Ivarule õigust suhelda K.P. ga tema korteris või väljaspool seda. Selle episoodi käsitlemisel on vääralt kohaldatud materiaalõigust, sest J. Ivaru käitumisakt polnud suunatud M.I. ile. 9.
  4. 23.01.2022 sündmuse kohta on ütlusi andnud erinevad isikud. Analüüsides tunnistaja ütlusi on küsitav nende kvaliteet. Kui tunnistaja ütlusi käsitleda primaarsetena tõendite hindamisel, siis peaksid need olema vastuoludeta nii teiste tõenditega kui ka tunnistaja enda ütlustega. Maakohus pole nendele asjaoludele tähelepanu pööranud. 23.01.2022 episoodi käsitlemisel on rikutud menetlusnorme kuna on antud eelistus kahe tunnistaja ütlustele. Samade tunnistajate ütlused on vastuolulised ja vastuolus teiste tõenditega ja tuginevad faktidele mis ei ole usutavad. Sellest tulenevalt on jõutud ebaõige tulemini ja J. Ivarule esitatud süüdistus ei ole tõendatud. 9.
  5. 05.02.2022 episoodis on kohtuotsuses lähtutud tunnistaja K.I. ja M.I. i ütlustest. Neid peetakse tõesteks ja kuna teised tõendid nendega ei haaku, siis neid asjas ka ei arvestata. Sellise tõendite käsitlemisega on rikutud tõendite objektiivse hindamise nõuet, kuna neile on antud ette kindlaksmääratud jõud. Isikulised tõendid s.t. K.I. ja M.I. i ütlused ei ole neis olevate vastuolude tõttu sellise kvaliteediga, et neid võrrelda teiste tõenditega ja sel viisil tõde tuvastada. Tõendeid tuleb hinnata kogumis ja läbi tõendite analüüsi jõudma järelduseni miks tuginetakse ühele või teisele tõendile. P.P. ütlused on lubamatult tõendite kogumist välja jäetud. Tõe tuvastamisel on tuginetud vastuolulistele tõenditele, kus vastuolud on tõenditel omavahel ja tõendis endas. Sellega on ebaõigesti tuvastatud tõendi esemesse kuuluvad asjaolud, tõendeid pole hinnatud kogumis, neid pole hinnatud objektiivselt. J. Ivaru võimalikule käitumisaktile on antud ebaõige hinnang ja vääralt kohaldatud materiaalõigust. Antud hinnang ei lange kokku faktiliste asjaoludega. Pole tõendatud J. Ivaru teadmine M.I. i asukoha kohta, pole tõendatud teadmine, et keegi väidetava väljaütlemise M.I. ile edastab.
  6. Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2022 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks hilisemalt 15.07.
  8. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha prokurör, kes leiab, et J. Ivaru kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioon ei sisalda maakohtu järeldusi kummutavat tõendite analüüsi. Prokurör toob välja, et põhjendas süüdistuse tõendatust piisavalt maakohtule esitatud süüdistuskõnes kohtuvaidlustes ega hakka neid argumente siinkohal üle kordama, samuti on maakohus oma otsuses tõendeid käsitlenud väga põhjalikult ja kohtus uuritud tõendid kõrvaldamata kahtlusteks J. Ivaru süü küsimuses ruumi ei jäta. Ei saa kuidagi jätta tähelepanuta, et just lähenemiskeelu sisu ja selle rikkumise temaatika on vähemalt paljude varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kaudu – viimati vaid mõned kuud enne käsitletavat - J. Ivarule väga hästi teada ja arusaadav, kuid J. Ivaru on lähenemiskeeldu 7 oma ütlustest ja kaitsepositsioonist lähtuvalt hinnanud tema õigusi kitsendavaks ehk mitte järgimist väärivaks ning tal enda käitumisele üheski episoodis etteheiteid ei olnud. Lisaks väärib rõhutamist, et käsitletava lähenemiskeelu tingimused viimase süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt kujunesid kokkuleppemenetlust arvestades läbirääkimiste teel ehk selliselt kohaldatud piirangud arvestasid ka J. Ivaru enda selget nõusolekut selliste tema liikumise piirangutega just M.I. i suhtes. Kaitsja on sisult samad kaitseargumendid esitanud juba maakohtus kohtuvaidlustes ja maakohus on oma otsuses nendele juba vastanud, käsitledes seejuures kõiki kohtus uuritud tõendeid seaduse nõudeid järgides kogumis, tõendeid omavahel kõrvutades ja analüüsides. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  9. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust, esitatud apellatsiooni ja vastust apellatsioonile, leiab, et Tartu Maakohtu
  10. juuni 2022 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  11. Kaitsja põhitaotlus on süüdistatav J. Ivaru süüdistuses

§ 3312järgi õigeks mõista.

Kaebuses väidetakse, et maakohtu otsus ei ole seaduslik, sest vääralt on kohaldatud materiaalõigust, samuti on rikutud menetlusnorme.

  1. Kohtukolleegium eelnimetatud seisukohaga ei nõustu, sest uurides ja lugedes maakohtu otsuses esitatud analüüsi ja järeldusi, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu põhistatud otsusele ei ole midagi ette heita. Kohtu siseveendumuse kujunemine on mõistetav ja jälgitav. Esitatud apellatsiooni lugedes on tegemist järjekordse olukorraga, kus kaitsja ei nõustu maakohtu poolt tõendite uurimise tulemusel tuvastatuga, kuid see ei tähenda, et maakohus oleks süüdimõistvat lahendit tehes menetlusnorme rikkunud või millegi vastu eksinud.
  2. Kaitsja leiab, et süüdistuses esitatud süüteokoosseis pole tõendatud ning põhjendustena kordab enda varem välja pakutud kaitseargumente. Põhiliselt seatakse kahtluse alla asjas üle kuulatud isikute poolt tajutu ja nende usaldusväärsuse küsimus. Maakohus on aga tunnistajate ja kannatanu poolt antud ütlusi põhjalikult ja jälgitavalt vaaginud ning arutluskäigus põhjendanud millises osas saab kellegi ütlusi pidada usaldusväärseks. Mõningad vastuolud esinevad paratamatult käesolevas kriminaalasjas, sest tegemist on mitmete tunnistajatega vabariigi üsna tavapärasest külaelust, kus tarvitatakse vähemal või rohkemal määral alkoholi ning see mõjutab ka nende isikute tajumisvõimekust. See asjaolu pole aga lõpptulemina takistanud maakohtul usaldusväärseks loetud tõendite selekteerimist ja tõe tuvastamist. Kuna sellekohased põhjendused ja järeldused on arusaadavad ka kolleegiumile, siis ei pea kohus apellatsioonis korratud kaitseväidetele vastamist vajalikuks. Kaitseversioonina on süüdistatav pakkunud muuhulgas välja, et kannatanu on tunnistajaid ässitanud tema vastu valeütlusi andma, mida aga maakohus on samuti hinnanud ja selle kui asjakohatu väite ümber lükanud. Kolleegium ei nõustu samuti apellatsiooni väitega, et maakohus on mõne tunnistaja ütlustele andnud põhjendamatuid eelistusi.
  3. Kohtukolleegium leiab, et asjas kogutud tõendid ja maakohtu tõendite analüüs ning esitatud järeldused on sedavõrd põhjalikud, et apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi süüdistatava poolt korduvas lähenemiskeelu rikkumises kolmel korral, s.o 04.01, 23.01 ja 05.02.
  4. Kõigele, mis omab J. Ivaru süü küsimuse lahendamisel tähtsust, on maakohus tähelepanu omistanud ja seisukoha võtnud.
  5. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tõendamist on leidnud süüdistatava poolt kolmel korral lähenemiskeelu tahtlik rikkumine. Seega on ringkonnakohtu hinnangul J. Ivaru õigesti

§ 3312

järgi süüdi mõistetud ning kaitsja vastuväited ei too kaasa ka selles osas maakohtu otsuse tühistamist. 8

  1. Apellatsioonis esitatud üldised viited põhiseaduse mõningatele sätetele ei ole uuritava kriminaalasja puhul asjakohased.
  2. Alternatiivselt taotletakse apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja kohaldatud lähenemiskeelu osas. Juba varasemad kohtud on J. Ivarule karistusi mõistes olnud mõistvad ja isikule vastu tulnud. Süüdistatav J. Ivaru seevastu on kohtute leebust ja varasemaid karistusi üleolevalt eiranud ning taaskord tagasi pöördunud kuritegeliku käitumismustri juurde. Maakohus on süüdistatavale karistust mõistes põhjendanud, miks ei ole isikule võimalik mõista leebemat, sealhulgas rahalist karistust. Rõhutamist vajab, et süüdistatava puhul pole mingil moel tegemist esimese või mingi juhusliku lähenemiskeelu rikkumisega. Süüdistatav on lähenemiskeelu rikkumisi pannud toime järjepidevalt. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna süü on suur, siis tuleb seekord J. Ivarule mõista vangistus sanktsiooni maksimaalmääras, kuna varasemate kohtuotsustega mõistetud karistused pole teda õiguskuulekale teele suunanud. J. Ivaru on jätkuvalt eiranud M.I. i kaitseks seatud lähenemiskeeldu.
  3. Pole mingit alust tühistada ka maakohtu otsusega süüdistatavale mõistetud lähenemiskeelu kohaldamist. Kohus on jälgitavalt motiveerinud, miks on süüdistatava osas järjekordselt vaja kohaldada lähenemiskeeldu, sest jätkuvalt on isiku käitumisest tulenev oht M.I. i tervisele. Õige on otsustus kohaldada lähenemiskeeldu maksimaalseks tähtajaks, s.o 3 aastat. Samas on maakohus juba märkinud, et erandina võib süüdistatav suhelda M.I. iga vahetult ühise lapse X.X. hooldusõiguse teostamiseks lastekaitsetöötaja juuresolekul.
  4. Kaitsja, vandeadvokaadi abi H. Kuningas on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 360 minutit, mille eest taotleb tasu 388,80 eurot, sh käibemaks 64,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlust ei saa kaitsja toodud määras põhjendatuks pidada. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsiooni koostamisele kulunud 360 minutit ehk 6 tundi. Kaitsja apellatsioon on kokku 7 lehekülge, millest põhjendused asuvad 5 leheküljel. Apellatsioon kordab juba maakohtu menetluses kõlanud kaitseväiteid ja refereeritud on tunnistajate ütluste varem teada sisu, mida maakohus on otsuses käsitlenud. Maakohtu otsus pole pikk, sest tegemist on ühe süüdistatavaga ja ühe kuriteoga. Seega, võttes arvesse apellatsiooni pikkust ning selle sisu asjakohasust, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 4 tundi. Seega loeb ringkonnakohus apellatsiooniastmes osutatud õigusabi põhjendatud mahuks 4 tundi ehk 259,20 eurot (sh käibemaks 43,20 eurot).
  5. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 259,20 eurot süüdistatava J. Ivaru kanda.
  6. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  7. juuni 2022 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Kuusk 9 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.