← Eesti

3-22-1086/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

  1. november 2022, Tartu 3-22-1086 X kaebus Haljala Vallavalitsuse
  2. aprilli
  3. a ettekirjutuse nr 8-3/96-18 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  4. mai
  5. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X RESOLUTSIOON
  6. Rahuldada kaebaja määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu
  7. mai
  8. a määrus. Saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
  9. Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Haljala Vallavalitsus tegi
  11. aprillil 2022 X’le ettekirjutuse abivajava lapse kaitseks. Ettekirjutuse kohaselt on X’l ja tema abikaasal kolm ühist last. Laste ema aga ei soovi lasta lastel nende isaga kohtuda. Kuna valla hinnangul on laste ema käitumine suunatud sellele, et lapsed võõranduks isast, pandi lapsi kasvatavale emale ettekirjutusega kohustus teha koostööd valla lastekaitsespetsialistiga ning järgida tema soovitusi ja ettepanekuid. Lisaks puudutasid ettekirjutuse mitmed punktid seda, et ema ei tohi takistada isa ja laste vahelist suhtlust ning kui isa viibib Eestis, on lastel õigus suurem osa ajast isa juures viibida, kusjuures ema ei tohi pidevalt helistades kontrollida, kuidas lastel läheb.
  12. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud ettekirjutuse tühistamiseks.
  13. Tartu Halduskohus tagastas
  14. mai
  15. a määrusega X kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Lisaks kuulutas halduskohus asja menetluse kinniseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesolev vaidlus on seotud laste isa avalduse alusel Justiitsministeeriumis
  16. aprillil 2021 algatatud laste tagastamise menetlusega nn
  17. aasta Haagi konventsiooni alusel (lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon) ning ka kaebaja avaldusega ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks Viru Maakohtus asjas nr xxx. Rahvusvahelist lapseröövi reguleerib põhiliselt lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon, mida täiendab Euroopa Liidu siseselt (v.a. Taani) Euroopa Nõukogu määrus nr 2201/2003, (nn Brüssel IIa määrus). Rahvusvahelise lapseröövi ja ka ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuhooldusõiguse üleandmise avalduse puhul on tegemist tsiviilvaidlusega. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on seotud mainitud menetlustega, st tegemist on eraõigusliku probleemiga laste hoolduse küsimustes, siis halduskohus ei ole pädev eraõiguslikku vaidlust lahendama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. X esitas
  19. juunil 2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  20. mai
  21. a määruse peale osas, millega kaebaja esitatud tühistamiskaebus tagastati. Kaebaja leiab, et halduskohus on ekslikult leidnud, et vaidlustatud ettekirjutus on seotud laste tagastamise menetlusega ning poolelioleva tsiviilasjaga. Asjas on vaidlus selle üle, milline on kaebajale kohustust peale paneva ettekirjutuse õiguslik alus. Laste tagastamise menetlus on lõppenud ning
  22. augustil
  23. a tsiviilasjas nr xxx tehtud määruses on leitud, et laste tagastamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on jõustunud määrusega. Tsiviilasjas nr xxx on kaebajale
  24. märtsi
  25. a määrusega esialgse õiguskaitse korras antud otsustusõigus laste viibimiskoha üle kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Ettekirjutusega on kaebajale pandud rahalisi kohustusi, mida kaebajal ei pruugi olla võimalik täita. Lisaks ei ole vallavalitsus kaebajat asjas ära kuulanud, mistõttu tuleb ettekirjutus tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud halduskohtu määrus tühistada osas, millega halduskohus kaebuse tagastas.
  27. Kaebaja on esitanud halduskohtule nõude tühistada Haljala vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti koostatud ettekirjutus abivajava lapse kaitseks. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks on märgitud haldusmenetluse seaduse § 40 lg-d 1 ja 3, mis näevad ette haldusorgani kohustuse menetlusosaline reeglina ära kuulata; lastekaitseseaduse (LasteKS) § 17 lg 1 p 3, mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandena muuhulgas lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata hinnata lapse abivajadust ja pakkuda lapse abistamiseks meetmeid. Ühtlasi on ettekirjutuses tuginetud LasteKS § 22 lg-dele 3 ja 4, mille kohaselt on last kasvatav isik ja lapsega töötav isik kohustatud lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd lastekaitsetöötaja või teiste lapsega töötavate isikutega ning lapse abivajaduse ilmnemisel või selle kohta teate saamisel peab lapsega töötav isik viivitamata teavitama sellest last kasvatavat isikut. Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja või muu kohaliku omavalitsuse üksuse nimetatud ametniku õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutus abivajava lapse kaitseks ja kohustada isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga tuleneb LasteKS § 40 lg-st
  28. Halduskohus leidis, et nimetatud ettekirjutuse peale esitatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohtu hinnangul on vaidlus võrsunud tsiviilõiguslikust vaidlusest vanemate vahel ning seda ei saa lahendada halduskohtus. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.
  29. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse, tuues muuhulgas välja ka vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaalabi andmise ja noorsootöö korraldamise. Sama paragrahvi
  30. lõike
  31. punkt näeb ette omavalitsusüksuse kohustuse otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega. LasteKS § 17 järgi on lastekaitse 2 korraldamine üks kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannetest, sealhulgas riikliku järelevalve teostamine LasteKS-is sätestatud alustel. Vaidlustatud ettekirjutus ongi koostatud riikliku järelevalvemenetluse raames – sellele vihjab ilmselgelt ka ettekirjutuse üheks aluseks oleva LasteKS § 40 lg 2 paiknemine seaduse ülesehituses –
  32. peatükk, millesse § 40 kuulub, on pealkirjastatud „Riiklik ja haldusjärelevalve“. Ülal viidatud regulatsioonist tuleneb, et kohalikul omavalitsusel on õigus ja ka kohustus reageerida olukorras, kus laps võib vajada abi ettekirjutusega situatsiooni parandamiseks ja teatud nõuete seadmiseks last kasvatavale isikule. Taolist ettekirjutust tehes teostab ametnik avalikku võimu ning täidab sealjuures avalikku ülesannet. Asjaolu, et laste vanemate vahel on toimunud vaidlus tsiviilasju arutavas kohtus, ei tähenda, et kõik laste kasvatamist puudutavad vaidlused tuleks lahendada tsiviilasju lahendavas kohtus. Praegusel juhul on õigussuhte osapoolteks ettekirjutuse adressaadina laste ema ja ettekirjutuse teinud kohalik omavalitsus. Seetõttu on halduskohus andnud varasematele eraõiguslikele vaidlustele vale kaalu ning teinud neist vale järelduse halduskohtu pädevust silmas pidades. Nagu märgitud, on vaidlustatud ettekirjutus tehtud riikliku järelevalve raames ning selle vaidlustamiseks on kohane pöörduda kaebusega halduskohtusse. Järelikult on halduskohtu vastupidine järeldus väär ning asi tuleb saata kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.
  33. Kuna käesolev lahend sisaldab delikaatseid isikuandmeid ning puudutab kaebaja kui ka tema laste eraelulisi küsimusi, peab ringkonnakohus vajalikuks lähtudes HKMS § 175 lg-st 3 asendada käesolevas määruses selle avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.