← Eesti

2-21-19635/54

Obsah (14)§ 230§ 438§ 445§ 459§ 123§ 129§ 164§ 173§ 176§ 174§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-19635 Tsiviilasi L.V. hagi H.K. vastu

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (

§ 230

lg 3).

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. I

  1. L.V. on esitanud hagi H.K. vastu elatise saamiseks
  2. detsembril 2021, mil kehtis PKS § 101 kuni
  3. jaanuarini 2022 kehtinud redaktsioonis. Et perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus PKS § 101 muutmise kohta täpsemaid rakendussätteid ette ei näinud, tuleb kohaldada hageja I nõudele kuni
  4. jaanuar 2022 vana redaktsiooni ning sellest edasi uut redaktsiooni. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealised lapsed. Kohus on samas menetluses tuvastanud
  5. märtsi
  6. a osaotsusega, et hageja I on kostja laps. Seega on kostja kohustatud andma hagejatele ülalpidamist, kui hagiavalduse esitamise seisuga kostja enda seadusjärgset ülalpidamiskohustust ei täitnud.
  7. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (Riigikohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 16). Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (XXX, p 18). 7

(20)2-21-19635
  1. Kohus on
  2. jaanuaril 2022 pooltele selgitanud alates
  3. jaanuarist 2022 elatise suuruse muutumisega seotud perekonnaseaduse sätete olemust. Kohus selgitas
  4. märtsil 2022, et alates
  5. jaanuarist 2022 kehtiva seaduse alusel on alaealise lapse elatise summa võrreldes seaduses korraga muutumine on võimalik üksnes erandkorras, kuna seaduses sätestatud määr on individualiseeritud ja võtab arvesse last ja tema kasvatamist puudutavaid asjaolusid. Muuhulgas peab kohus vajalikuks hagejale I selgitada, et alates
  6. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 näeb otsesõnu ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega ei oma tähtsust alates
  7. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kohta hageja I väide, et kuigi kostja ei ole lastetoetuse arvestamisele tuginenud, ei ole sellega arvestamiseks alust, kuna kostja ei osale hageja elus ning ei käitu oma vanema kohustusi ja õigusi täites hea usu põhimõtte kohaselt. Näiteks on ka Riigikohus
  8. juuni
  9. a lahendis tsiviilasjas nr XXX p-s 13.2 asunud seisukohale, et kui hageja soovib saada elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras, tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt muu hulgas hinnata, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse §-de 17 ja 21 mõttes sõltumata poolte taotlustest.
  10. Hageja I soovib elatist alates hagiavalduse esitamisest
  11. detsembril 2021 PKS § 101 lg 1 alusel miinimummääras. Kohus märgib esmalt, et elatis enne
  12. jaanuari 2022 tuleb kohtupraktika kohaselt välja mõista ühekordse summana. Riigikohus selgitas eelviidatud lahendis nr XXX p-s 17.2., et selleks, et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, tuleb tagasiulatuv elatis ning elatis kuni
  13. detsembrini 2021 välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena.
  14. Kostja on taotlenud, et hageja I esitaks tõendid enda kulude kohta ja arvab, et beebikaupade aeg saab ühel hetkel läbi, mistõttu see kulu ei ole kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuivõrd hageja I nõudeks on miinimumelatis, ei pea ta oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt selle kohta Riigikohtu
  15. veebruari
  16. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 12; Riigikohtu
  17. märtsi
  18. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13;
  19. jaanuari
  20. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 15). Seega ei pea kohus hageja I kulude suurust detailselt analüüsima. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealisele lapsele elatise nõudmist. Kui kostja leiab aga, et hageja I vajadused on väiksemad, kui hageja I väidab, tulnuks kostjal enda väiteid tõendada. Arusaamatu on kostja viide beebikaupade ajale, sest kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni ning seetõttu on lapse kulud tema igas erinevas vanuses erinevad, kuid miinimumelatise nõudes ei hinda kulude suurust eraldi.
  21. Kostja on aga menetluses tuginenud sellele, et elatis tuleb miinimumelatise määrast väiksemas summas välja mõista seetõttu, et kostja on osaliselt töövõimetu ja tema ülalpidamisel on veel üks laps. Kohus ei nõustu kostjaga, et tema esiletoodud asjaolud annavad aluse miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks.
  22. PKS § 102 lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud säte ei ole sisuliselt muutunud ka
  23. jaanuarist 2022, mistõttu kohus käsitleb kostja vastuväited nii enne
  24. jaanuari 2022 esitatud nõude osas, kui ka pärast seda, koos. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 8
(20)2-21-19635 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kehtiva PKS § 102 lg-s 2 sätestatud loetelu mõjuvatest põhjustest on sama nagu ka kuni
  1. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg-s
  2. Seega saab kohtu hinnangul vähemalt üldjuhul lähtuda varasemast kohtupraktikas elatise vähendamise kohta. Selliselt on varasemas kohtupraktikas leitud, et PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja lapse tegelikke vajadusi (vt nt Riigikohtu
  3. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13).
  4. Küll aga märgib kohus, et mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt selle kohta Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a lahend tsiviilasjas nr XXX, p 12; Riigikohtu
  7. aprilli
  8. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11). Kui kohustatud vanem taotleb miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta

§ 230lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama.

Ka on Riigikohus selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Seega on kostja tõendada, et esinevad alused seaduses sätestatud miinimummääras elatise vähendamiseks.

  1. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et lisaks on kostjal ka teine laps J.K., kes võib jääda nõutava elatise väljamõistmise korral vähemkindlustatuks (tl 37). Kostja ei too esile ega selgita, kui suuruses ulatuses ta JoH.K. ülalpidamises osaleb. Kohus on
  2. märtsi
  3. a selgituses andnud kostjale võimaluse esitada tõend selle kohta, et ta tasub regulaarselt ülalpidamist J.K-le (tl 91). Kostja esitas kohtule M.Õ. kinnituse, et JoH.K. elab kostja juures (tl 94) ja selgitas üksnes, et ta peab seetõttu last vahetult üleval. Kohus nõustub hagejaga I, et elatise vähendamise aluseks ei saa pidada üksnes väidet teiste alaealiste laste olemasolu kohta. Kostja peab tõendama, et lapsed satuksid hagejale I elatist tasudes majanduslikult halvemasse seisu, selleks tuleb tõendada kogu pere (leibkonna) eelarve. Teise lapse olemasolu saaks olla hagejale alla seadusega kehtestatud miinimummäära elatise väljamõistmisel aluseks siis, kui teise lapse vajaduste rahuldamine satuks ohtu, kui kostja tasuks hagejale miinimummääras elatist. Eelistungil selgitas kostja, et JoH.K. elab tema juures ja on tema ülalpidamisel (tl 195). Pärast hageja II väidet, et JoH.K. laps elab enda ema juures selgitas kostja, et laps elab tema juures vaheldumisi nädala ja siis oma ema juures. Seega ei ole kostja enda väidetes JoH.K. ülalpidamise kohta olnud järjepidev. Kostja ei ole esile toonud ka, kui suured on JoH.K. ülalpidamisekulud ja milliste vahendite eest ta neid tasub, arvestades, et kostja enda väidetel on tema sissetulek üksnes töövõimetustoetus. Seega on kostja jätnud tõendamata, et miinimumelatise tasumisel jääb tema teine laps halvemasse olukorda. Kohus kordab, et ainult vastuväite alusel ei ole seda asjaolu võimalik hinnata.
  4. Kostja on esitanud oma sissetuleku suuruse kohta filtreeritud pangakonto väljavõtte, millest nähtub talle makstava töötutoetuse suurus. Näiteks
  5. novembril 2021 on üle kantud 244 eurot 92 senti ja
  6. detsember 2021 on 263 eurot 76 senti (tl 38). Kostja on menetluse kestel läbivalt selgitanud, et tema ainus sissetulek on töövõimetoetus. Eelistungil siiski kostja selgitanud, et ta otsib alates augustikuust tööd (tl 195).
  7. juunil 2022 esitas kostja Töötukassa
  8. juuni 2022 otsuse osalise töövõime kohta (tl 114-115). Kostja arvates nähtub eeltoodust, et see annab aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatut.
  9. Riigikohus on oma senises praktika läbivalt rõhutanud alaealise vanema kohustust korraldada oma elu ja tegevus viisil, et tagatud oleks laste ülalpidamine. Selline kohustus kohaldub ka kostjale. Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt nt Riigikohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 15; Riigikohtu
  12. aprilli
  13. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 14; Riigikohtu
  14. märtsi
  15. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 12). 9

(20)2-21-19635
  1. Eesti Töötukassa
  2. juuni
  3. a otsusest nr XXX nähtub, et kostjal on osaline töövõime kestusega üks aasta. Kostjal on raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kostjal on vaimse energia alanemise, meeleolulanguse, ärevuse, pingetunde, uneprobleemide ning tähelepanu ja keskendumisraskuste tõttu raskendatud ametlikud sotsiaalsed suhted ja mitteametlikud suhted. Kohus leiab, et üksnes Eesti Töötukassa väljastatud otsus ei ole piisav tõend täieliku töövõimetuse tõttu sissetuleku teenimise võimatuse tõendamiseks. Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumis. Kohtul on alust arvata, et kostja ei ole esitanud kohtule tegelikke andmeid oma sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta ning kostja soovib jätta endast mulje kui varatust ja raskes majanduslikus olukorras olevast isikust selleks, et vältida hageja ees elatise maksmise kohustuse täitmist.
  4. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (Riigikohtu
  5. aprilli
  6. a lahend tsiviilasjas nr XXX, p 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Hageja II märkis eelistungil, et kostja on eelnimetatud diagnoosiga töötanud ka varem. Kostja selgitas, et ta ei otsinud varem tööd, sest tal tekkis ärevus ja ta ei suuda tööd teha. Kohtu hinnangul ei ole kostja selgitus piisav ega vasta ka tema elustandardile. Kohus selgitab, et kostjal on võimalik teenida ka lisatulu, nt on võimalik leida keskkonnas https://goworkabit.com/ajutised-toopakkumised sobiv lühiajaline tööots, mis ei eelda uue info töötlemist, et parandada enda sissetulekut ja seeläbi võimet enda alaealisi lapsi ülal pidada, kes sõltuvad üksnes oma vanematest.
  7. Hagejad on esitanud kohtule teabe selle kohta, et kostja on käinud lähiajal puhkusereisidel. Kostja käis
  8. aasta septembris Hispaanias (tl 129) ja
  9. aasta veebruaris Dominikaani Vabariigis. Kostja selgituste järgi kinkis Dominikaani reisi kostjale tema elukaaslane (tl 195). Isegi kui nõustuda sellega, et kostja elukaaslane kinkis reisi, mida saab siiski Eesti Vabariigi elatusstandardi järgi pidada pigem luksuslikuks, ei näita reisi kinkimine, et kostja vabaneb hageja II ülalpidamisest miinimumelatise ulatuses. Kostja on ise esile toonud hageja II võimaliku Dubai reisil käimisega (kohus siinkohal märgib, et hageja II kinnitusel eelistungil ta ei käinud Dubais reisil, mistõttu ei ole arusaadav, miks kostja seda veel oma lõplikes seisukohtades käsitleb), et reisiga kaasnevad lisaks lennupiletitele ja hotellile muud kulud, nt söök, vaatamisväärsused jms. Seega on kostja
  10. aasta veebruaris, mil oli tal teada, et teda ootab ees hageja I ülalpidamine, kasutanud oma raha ebaotstarbekalt ja eelistanud raha kulutamist endale selmet tagada ülalpidamine oma imikust tütrele. Olukorras, kus kostja väitel tal üldse muud sissetulekut kui töötutoetus ei ole, ei saa kohus heaks kiita soojamaareise, mis lähtuvad vaid kostja enda soovidest.
  11. Ka ei ole kostja olnud järjepidev selles, kus on tema elukoht, mis annab alust arvata, et ka oma elukoha kohta on kostja kohtule eksitavaid väiteid esitanud.
  12. augustil 2022 esitas kostja esindaja kohtu poolt nõutud dokumendid, kus selgitab, et maja, millesse kostja kolis kuulub U.K (tl 144). Ka on kostja veel
  13. septembril 2022 kohtule selgitanud, et maja kuulub U.K. (tl 172). Seega kinnitas kostja kohtule, et ta on kolinud Kiisal asuvasse majja. Eelistungil
  14. septembril 2022 (ehk 4 päeva pärast viimast selgitust XXX kohta) selgitas kostja aga, et ta elab enda venna korteris XXX. Selliselt on kostja menetluses kohut eksitanud enda elukoha kohta. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid ka sellel kohta, kui suur on tema eluaseme ülalpidamiskulu ja mille arvelt kostja seda tasub. Kostja on esitanud kommunaalkulude suuruse 10
(20)2-21-19635 tõendamiseks R.K. esitatud XXX korteriühistu arve (tl 39), kuivõrd kostja on kahel korral kohtule selgitanud, et ta elab XXX, siis kohus nimetatut tõendit arvesse ei võta.
  1. Eelneva põhjal järeldab kohus, et kuigi kostjale on väljastatud otsus osalise töövõimetuse kohta, ei ole see võtnud ega võta ka kostjalt ära võimalust sissetulekut teenida. Kohus nõustub hagejaga I, et kostja ei ole kohtule kogu oma sissetuleku suurust avaldanud ja elatise tasumine hagejale I kehtivas miinimummääras on kooskõlas kostja elukorraldusega. Kohus ei näe, et kostja teeks piisavaid pingutusi, et tagada hagejale I seaduses sätestatud määras ülal pidamine.
  2. Ka on kohtu hinnangul on kostja käitumine menetluses olnud pahatahtlik ning kostja on esitanud kohtule eksitavaid väiteid. Kostja esitatud tõendid tema sissetuleku ja hagejate esitatud tõenditest nähtuva elamisstandardi kohta ei ole omavahel kooskõlas. Näiteks esitasid hagejad taotluse välja nõuda kostjat Hispaania pangakonto väljavõte. Kostja vastas sellele taotluse esmalt, et ta ei saa seda esitada, sest tal ei ole pangakontot Hispaanias (tl 134). Kohus sidus kostja kohustuse konkreetse pangakonto numbriga. Kohtu taotlusele vastas kostja, et tal ei ole võimalik Hispaania pangakonto väljavõtet esitada, sest tal ei ole paroole, millega sisse logida (tl 144). Kostja on alul öelnud kohtule, et tal üldse ei ole kontot Hispaanias ja pärast täpsustanud, et konto on Hispaanias, kuid ei ole selle paroole. Kohus mõistab kostja käitumist selliselt, et kostja on teadlikult kohtule esitanud valeandmeid pangakonto kohta.
  3. Kostja toob viimases seisukohas välja, et hageja II kirjutas kostjale Dubai reisi kohta. Seda teemat arutati eelistungil ja selgus, et kostja eksitas kohut nende sõnumitega, sest kirjavahetus käis hageja II ja kostja ema vahel, mitte kostjaga. Sestap ei ole kohtule arusaadav, miks kostja ikkagi leiab lõplikes seisukohtades, et see on tema ja hageja II kirjavahetus.
  4. Kohus on seisukohal, et põhjust ei ole vähendada hageja I nõutavat miinimumelatist, sest kostja osaline töövõimetus ei takista tal sissetulekut teenida nagu näitab kostja elatusstandard ja kohtule ekslike väidete esitamine.
  5. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõuga kavandatud seaduse eesmärk luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Varasem miinimumelatis ei täitnud enam kohtumenetluses lihtsustavat funktsiooni ega kaitsnud ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär oli valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. Alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise aluseks võeti seega elatise uuringuga välja selgitatud pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole (elatise baassumma). Elatise baassummat korrigeeritakse igal aastal perioodile eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutusega.
  6. Alates
  7. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  8. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Perioodil
  9. jaanuar –
  10. märts 2022 PKS § 101 lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43 eurot 44 senti. Seega on perioodil
  11. jaanuar –
  12. märts 2022 arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti. Arvestatavast miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata hagejale makstavaid toetusi. Hageja ema saab lapsetoetust 60 eurot, millest ühe vanema osa oleks pool ehk 30 eurot kuus. Seega tuleb perioodi
  13. jaanuar –
  14. märts 2022 eest mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis 213 eurot 44 senti (243,44–30) kuus. 11
(20)2-21-19635
  1. Statistikaameti andmete kohaselt on
  2. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates
  3. aprillist 2022 elatise baassumma 200x4,6%=209 eurot 20 senti.
  4. aasta keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 ning sellest tulenevalt arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti. Lapsetoetuse suurus ei ole muutunud. Seega on alates
  5. aprillist 2022 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 225 eurot 64 senti (255,64–30).
  6. Tulenevalt kohtuotsuse p-s 13 märgitust mõistab kohus elatise hagiavalduse esitamisest
  7. detsembrist 2021 kuni
  8. jaanuarini 2022 (15 päeva) hageja I kasuks välja ühekordse summana, milleks on 146 eurot (toonane miinimumelatis 292:2)
  9. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid.
  10. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja I taotletule, et elatis tuleb tasuda L.V. kontole nr XXX selgitusega „elatis“ iga kuu

  1. kuupäevaks.
  2. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 36. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist miinimumsummas, sealjuures numbriliselt täpsustamata väljamõistetava elatise suurust.

§ 129

lg 2 alusel on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Eelnevast tulenevalt on hagi hinnaks hageja I nõudes 2628 eurot. II

  1. Hageja II esitas
  2. jaanuaril 2022 nõude kostjalt välja mõista elatis hageja II ülalpidamiseks. PKS § 111 lõike 1 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Nagu kohus eelnevalt märkis, on kohus osaotsusega tuvastanud, et hageja I põlvneb kostjast, mistõttu on hagejal II võimalik esitada kostja vastu eelnimetatud nõue. Siiski leiab kohus, et hageja II nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, mida kohus käsitleb allpool.
  3. PKS § 111 lg 1 kohaldamise kohta on Riigikohus andnud selgituse ja tõlgenduse
  4. märtsi
  5. a lahendis tsiviilasjas nr XXX. Sellest lähtudes andis kohus
  6. jaanuaril 2022 hagejale II tähtaja selgitada ja tõendada, millised on tema tavapärased vajadused ja nende katmiseks tehtavate kulutuste suurus. Samuti selgitas kohus, et kohus peab elatise suuruse määramisel arvesse võtma mitte ainult hageja II regulaarseid sissetulekuid vaid samuti hageja II käsutuses olevaid muid rahalisi vahendeid ja varasid. Kuivõrd hageja II on saanud rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud 140 päeva eest aja eest sünnitushüvitist 6697 eurot 60 senti (tl 27), tuli hagejal II selgitada, millises ulatuses on hageja II sissetulek olnud rasedus- ja sünnituspuhkusel tõttu puudulik. 12

(20)2-21-19635
  1. Hageja II ei ole nõustunud kohtu eelmärgitud selgitustega ja on
  2. juuni
  3. a menetlusdokumendis selgitanud, et Tallinna Ringkonnakohus on
  4. oktoobri
  5. a lahendis tsiviilasjas nr XXX leidnud, et lapse ema sünnitushüvitis (summast sõltumata) ja lapse isa PKS § 111 lg 1 järgne kohustus on seadusandja poolt mõlemad ette nähtud ehk sünnitushüvitis ei välista PKS § 111 lg 1 järgset lapse isa kohustust lapse ema ülal pidada. Siinkohal juhib kohus hageja II tähelepanu sellele, et selle väitega on tema esindaja eksinud. Tsiviilasjas nr XXX esitas lapse ema hagi elatise saamiseks PKS § 111 lg 1 alusel, Harju Maakohus jättis
  6. juuni
  7. a otsusega hagi rahuldamata, hageja esitas apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  8. oktoobri
  9. a otsusega maakohtu otsuse ja mõistis hageja kasuks elatise välja. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus
  10. märtsil 2014 osaliselt rahuldas (Riigikohtu lahendi number on kohtu varasemalt viidatud lahend tsiviilasjas nr XXX) ja Riigikohus saatis tsiviilasja läbivaatamiseks maakohtule. Järgnevas menetluses kumbki kohus hageja nõuet ei rahuldanud. Vastupidiselt hageja II esiletoodule on Tallinna Ringkonnakohtu
  11. oktoobri
  12. a otsuse p 31 sõnastus järgmine: „Hageja arusaam, et lapse isal on PKS § 111 lg 1 tulenev lapse ema ülalpidamiskohustus sõltumata sellest, kas lapse ema saab sünnitushüvitist või mitte ehk et sünnitushüvitise saamine ei välista lapse isa kohustust lapse ema ülal pidada, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti tõlgendanud PKS § 111 lg 1, leides, et sünnitushüvitise ja vanemahüvitise saamise tõttu ei pruugi lapse ema abi vajada ning lapse isal võib tekkida PKS § 111 lg 1 järgi ülalpidamiskohustus eelkõige juhul, kui lapse ema ei saa sünnitushüvitist või sünnitus- ja vanemahüvitisest ei piisa ema vajaduste rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu lahendit nr XXX p 11).“ Tekstiosa, millele hageja II tugineb, on lapse ema apellatsioonkaebuse väide.
  13. Riigikohus on eelviidatud lahendis nr XXX, p-s 11 selgitanud, et arvestades ülalpidamisõiguse üldisi põhimõtteid ja perekonnaseaduse mõtet, tuleb PKS § 111 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et lapse emal on viidatud sätte alusel õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamiseks elatist üksnes siis, kui ta ei suuda end sel ajal ise ülal pidada. PKS § 111 lg 1 järgi on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Kuigi viidatud sättes ei ole sõnaselgelt märgitud, et lapse emal on õigus saada ülalpidamist üksnes juhul, kui tema enda vahenditest ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks, tuleneb eelnimetatu kolleegiumi hinnangul nii perekonnaõiguse mõttest kui ka põhiseadusest. Põhiseaduse § 27 lg 5 järgi on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Sellest tulenevalt on ka perekonnaseaduses sätestatud abivajavate perekonnaliikmete õigus saada toimetulevatelt perekonnaliikmetelt ülalpidamist. Riigikohus selgitas ka, et põhjust ei ole käsitada lapseootel või äsja sünnitanud naist erinevalt teistest täisealistest perekonnaliikmetest, kellel on perekonnaseaduse järgi õigus saada ülalpidamist üksnes abivajaduse korral. Sellest tulenevalt tuleb tõlgendada PKS § 111 lg-t 1 selliselt, et lapse isal tekib lapse ema ülalpidamise kohustus üksnes juhul, kui lapse ema vajab abi. Kohus selgitab, et kui alaealise lapse puhul eeldatakse tema abivajadust, siis täisealiste pereliikmete ülalpidamiskohustus on vaid olukorras, mil nad ise ei suuda abivajadusest tingituna enda vahendite arvelt end ülal pidada.
  14. Lapse ema abivajadus sõltub mh sellest, kas ja millises ulatuses makstakse talle lapse sünni puhul riiklikke ja kohalikke toetusi või hüvitisi ning milline on nende eesmärk, sh kas makstav toetus või hüvitis on mõeldud lapse või lapse ema vajaduste rahuldamiseks sünnile eelneval ja järgneval perioodil. Arvestada tuleb, et enne lapse sündi töötanud lapse emal on ravikindlustuse olemasolu korral üldjuhul õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal sünnitushüvitist. Ajal, mil hageja II asus rasedus- ja sünnituspuhkusele võimaldas TLS § 59 lõike 1 naisele saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva (
  15. aprillist 2022 on emapuhkus kuni 100 kalendripäeva, kui ema kohta on väljastatud sünnitusleht perehüvitiste seaduse alusel). Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest oli hagejal II TLS § 59 lg 4 järgi õigus saada hüvitist ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 51 lg 2, § 54 lg 1 p 4 ja § 58 lg 1 kohaselt, st 140 13
(20)2-21-19635 kalendripäeva jooksul iga kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Seega sai hageja II hüvitist enda tavapärase sissetuleku ulatuses ja see sissetulek peab vastama ka hageja enda kulutustele ja majandamisele.
  1. Ajutise töövõimetuse hüvitis on RaKS § 50 lg 1 järgi rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu tulu saamata. Seega on sünnitushüvitise eesmärk säilitada lapse emale sissetulek ajal, mil lapse ema ei saa raseduse ja sünnituse tõttu töötada ega sissetulekut hankida. Kui sünnitushüvitis vastab ema tavapärasele sissetulekule, ei pruugi lapse ema sünnitushüvitise saamise tõttu abi vajada ning lapse isal võib tekkida PKS § 111 lg 1 järgi ülalpidamiskohustus eelkõige juhul, kui lapse ema ei saa sünnitushüvitist või sünnitushüvitisest ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks. Ka vanemahüvitise seaduse (VHS) § 1 esimese lause järgi on vanemahüvitise eesmärgiks säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Eelneva töötasu saamise korral arvutatakse ühe kalendrikuu hüvitise suurus VHS § 3 lg 1 järgi üldjuhul hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust ning hüvitise suurus on VHS § 3 lg 3 järgi 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Õigus vanemahüvitist saada tekib VHS § 2 lg 4 esimese lause järgi üldjuhul sünnitushüvitisele õigust andva sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval, s.o pärast sünnitushüvitise maksmise lõpetamist. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib tal VHS § 2 lg 4 teise lause järgi õigus saada hüvitist alates lapse sünnist.
  2. Seega on vanemahüvitise eesmärgiks säilitada vanemale sissetulek ajal, mil ta ei saa lapse sünni järel lapse hooldamise tõttu sissetulekut hankida. Seega tuleb PKS § 111 lg-s 1 nimetatud ajavahemiku kohta makstud vanemahüvitis arvata samuti vanema sissetuleku hulka ning saadud vanemahüvitise tõttu ei pruugi vanem abi vajada, kui sellest piisab tema vajaduste rahuldamiseks. Lisaks makstakse vanemale lapse sünni puhul ka riiklikke ja kohalikke peretoetusi. Perehüvitiste seaduse § 22 lg 4 järgi on sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.
  3. PKS § 111 lg 1 alusel esitatud nõude maksmapanekul on vaja esmalt tuvastada, kas ja millises ulatuses vajab lapse ema PKS § 111 lg-s 1 sätestatud ajavahemikul abi. Kui lapse ema tavapäraste kulutuste katmiseks piisab tema käsutuses olevatest vahenditest, ei vaja lapse ema abi ning tal ei ole õigust saada lapse isalt PKS § 111 lg 1 alusel elatist. Riigikohus on eelviidatud lahendis tsiviilasjas nr XXX juhtinud tähelepanu, et kuigi PKS § 111 lg-s 1 on sätestatud vanema õigus saada lapse sünni puhul ülalpidamist, ei hõlma nimetatud ülalpidamine sündinud lapse vajadusi. Sündinud last on PKS § 96 ja § 105 järgi kohustatud ülal pidama eelkõige tema vanemad ning viidatud sätete alusel saab alaealine laps esitada vanema vastu elatise nõude, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Riigikohus andis samuti juhise, et tuvastada tuleb üksnes lapse ema tavapärased vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus PKS § 111 lg-s 1 sätestatud ajavahemikul ning jätta arvestamata hagis märgitud lapse vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutused.
  4. Hageja II selgitas kohtule eelistungil, et ta sai töötasuna ca 1300 eurot kätte (tl 195). Eelistungil selgitas hageja II elatise nõude alusena seda, et ta pidi ostma kõik lapsele vajalikud asjad: käru, voodi jne ning pidi palkama esindaja hageja I põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks kohtus ning sünnituspuhkuse rahadest ei tulnud välja (tl 195 pöördel).
  5. Hageja II on saanud sünnituslehe alusel 140 päeva eest 6697 eurot 60 senti, so 47 eurot 84 senti päevas (tl 27). Keskmine brutopalk Eesti Vabariigis oli
  6. aastal 1548 eurot, so neto 1255 eurot 15 senti, ehk ca 42 eurot päevas. Selliselt on hageja II saanud sünnitus- ja raseduspuhkuse aja eest rohkem sissetulekut, kui Eesti Vabariigis keskmist palka saav isik 14
(20)2-21-19635 samal ajal. Seetõttu ei ole kohtule jälgitav hageja II arusaam, et ta on abivajav. Enda kulude kohta hageja II muud selgitust ei andnud kui esindaja palkamine kohtumenetluse jaoks. Muud kulud on lapsega seotud kulud ja ei ole PKS § 111 lg 1 nõude esitamise aluseks.
  1. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et hageja II selgituste järgi suuremad kulud, mis on tekkinud, on vanker 1200 eurot, voodi 300 eurot, perepalatis viibimine 100 eurot jms. Kohus ei saa nõustuda sellega, et hageja II on abivajav Eestis tavapärast elustandardit arvestades. Ilmselgelt on võimalik osta odavam lapsevanker kui 1200 eurot (näiteks kasutatud Emmaljunga vanker maksab Kuldse börsi lehel järelturul kuni 550 eurot) ja odavam voodi kui 300 eurot (https://www.jussike.ee/tooted/lastevoodi/beebivoodid/). Kui hageja II on sellised pigem luksuslikud valikud teinud, on see tema enda raha asjade korraldamise küsimus. Ka ei ole mingit põhjust eraldi tasuda sünnitusmajas perepalati eest, kui varaline olukord seda ei võimalda või pärast seda on tõenäosus muutuda abivajavaks.
  2. Riigikohus on ka viidatud lahendis märkinud, et ka lapse vanaemal võib olla kohustus lapse ema ülal pidada, kui lapse emal endal ei ole piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks. Nimelt kirjutab Riigikohus: „ /../hageja ema väidetavalt tehtud kulutuste kohta peab kolleegium vajalikuks märkida, et olukorras, kus hagejal ei olnud piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks, võis PKS § 96 ja § 97 p 3 järgi olla ka hageja emal kohustus pidada hagejat ülal. Seega võis hageja ema täita oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.“
  3. Hageja II taotles elatise välja mõistmist kindla summana 2875 eurot 75 senti.

§ 129

lg 2 alusel on ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, so praegusel juhul 2875 eurot 75 senti.

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 § lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

alusel sätestatakse menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja II elatise nõue jäi rahuldamata ning kohus jätab selle nõue menetluskulud poolte endi kanda. 52.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja (

§ 164lg 11).

Kohus ei määranud osaotsusega kindlaks menetluskulusid. Kohus rahuldas hageja I hagiavalduse. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

  1. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust kõrvale kalduda tavapärasest menetluskulude jaotusest põlvnemise asjas ja need kulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja on nii kohtumenetluse eel kui kohtumenetluse kestel käitunud vastuoluliselt ja arusaamatult. Nimelt nähtub hageja II ja kostja
  2. oktoobri 2021 vahelisest kirjavahetusest, et kostja arvates ei ole DNA-testi vaja ja ta on nõus minema lapse sündi registreerima (tl 13). Pärast seda on kostja II
  3. novembril 2021 kostjale kirjutanud, et laps on peagi sündimas. Hageja II kirjutab: „Ühesõnaga, pakun sulle variandi veelkord asi kohtuväliselt lahendada, võtad ta enda nimele, annad mulle ainuhooldusõiguse ja elatise kohalt siis nii palju, et olen nõud tulema vastu ja 15

(20)2-21-19635 leidma mindi kompromissi alla miinimumi, kui oleks lapse jaoks olemas. /…/ Kui ei sobi neist kumbki, siis ma lähen kohtusse ja lihtsalt sulle tuleb juurde väga palju kõrval kulusid, mis võiksid olemata olla.“ (tl 10-11). Selliselt ei saanud olla kostjal kahtlust selles, et ta on või võib olla hageja I isa. Pärast hageja I sündi on
  1. detsembril 2021 kirjutanud hageja II lepinguline esindaja kostjale: „Õnnitleme Teid lapse XXX XX.XX.XXXX sünni ja tema isaks saamise puhul. /…/ esindame lapse ema ja last. Palun andke teada, kas ja millal oleksite valmis tulema Tallinna Perekonnaseisuametisse lapse sündi registreerima.“ (tl 12). Sellest kirjast nähtub, et kirjasaatja esindab last ja ema ning teavitab, et laps on sündinud ja on võimalik minna lapse sündi registreerima. Kostja vastab sellele kirjale (kohus ei pidanud vajalikuks kogu kirja esile tuua, sest selle seosetu tekst on ilmselt ainult kostjale täienisti arusaadav) : „/…/ Kõiki 03.12 sündmusi ei jõuagi ette loetleda. Kindlasti sündis ka teisi lapsi peale XXX. Ma usun, et ta üks Peeter tema vanemaid mina ei tunne ega esinda. Väga tore on saada kutset Perekonnaseisuametisse. /../ Tahaksin kutsuda Teid Tallinn Zoo sse, millal saaksite tulla? XXX nimi tudub väga ilus olevat. Kiidan vanemaid hea valiku puhul. /…/ Tõesti ma ei tunne Teid ja pean keelduma Teie kutsest tulla Tallinna Perekonnaseisuametisse (kuid kutse on väga armas)Loodan ,et keeldumine pole piisavaks põhjuseks kohtusse pöördumisel.“ (tl 12). Samuti on kohtunik võtnud pärast hagiavalduse esitamist telefoni teel ühendust kostjaga, kes kinnitas kohtule, et põlvnemise tuvastamiseks ei ole kohtumenetlus vajalik ning kostja lubas hageja I esindajaga ise ühendust võtta, et ise isadus omaks võtta. Kohus soovis
  2. detsembril 2021 teada, kas kostja on isaduse omaksvõtnud (tl 19). Kostja vastas kohtule
  3. detsembril 2021, et ta ei ole isadust omaksvõtnud ja soovib teha DNA testi. Selliselt on kostja käitumine põhjustanud kohtumenetluse ning temalt menetluskulude sissenõudmine põlvnemise vaidluse lahendamisel ei ole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
  4. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta (

§ 164lg 3).

Kohtu hinnangul tuleb hageja I menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, sest kostja ei ole kohtule andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

  1. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja esitatud tõendid tema sissetuleku ja hageja esitatud tõenditest nähtuva elamisstandardi kohta ei ole omavahel kooskõlas. Seetõttu on alust arvata, et kostja ei ole andnud täielikku teavet enda sissetuleku kohta. Näiteks esitasid hagejad taotluse välja nõuda kostjat Hispaania pangakonto väljavõte. Kostja vastas sellele taotluse esmalt, et ta ei saa seda esitada, sest tal ei ole pangakontot Hispaanias (tl 134). Kohus sidus kostja kohustuse konkreetse pangakonto numbriga. Kohtu taotlusele vastas kostja, et tal ei ole võimalik Hispaania pangakonto väljavõtet esitada, sest tal ei ole paroole, millega sisse logida (tl 144). Kostja on alul öelnud kohtule, et tal üldse ei ole kontot Hispaanias ja pärast täpsustanud, et konto on Hispaanias, kuid ei ole selle paroole. Kohus mõistab kostja käitumist selliselt, et kostja on teadlikult kohtule esitanud esmalt valeandmeid pangakonto kohta.
  2. Ka ei ole kostja olnud järjepidev selles, kus on tema elukoht. Selles osas vaata lahendi p
  3. Kostja on väitnud kohtule, et poeg elab temaga, mille kohta esitas ka poja ema kinnituse. Eelistungi alguses kostja esindaja väitis samuti, et kostja poeg elab kostjaga, kuid poole istungi ajal juba unustasid nad oma varasemad väited ning kostja ütles, et laps on nädal temaga, nädal emaga.
  4. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks. Hagejad kinnitavad

§ 176

lg 5 kohaselt, et kõik esitatud menetluskulud on tekkinud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-21-19635 ja

§ 174lg 10 kohaselt, et hagejad ei ole käibemaksukohustuslased ning ei saa mingil moel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 16

(20)2-21-19635
  1. Hagejate esindaja tunnitasuga oli 135 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hagejad paluvad määrata rahaliselt kindlaks ja mõista hagejate kasuks välja hagejate menetluskulud 4295 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks 859 eurot, seega kokku 5154 eurot 25 senti. Hagejad paluvad välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivist lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
  2. Kohus leiab, et arvestades käeoleva tsiviilasja iseloomu ja käiku, ei ole põhjendatud esindaja tunnitasu 135 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku 162 eurot. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust on hagejate esindaja tasumäär lepingulise esindaja tasuna põhjendatud tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks), st kokku 144 eurot. Käesolev vaidlus oli osaliselt sisuliselt lihtne, st põlvnemise tuvastamine ja miinimumelatise nõue alaealisele lapsele. Kumbki neist ei eelda õigusaktide sätete tõlgendamist, arvukate tõendite ja taotluste esitamist. Vaidlus ei olnud selles osas hagejate esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud.
  3. Vaidluses, mis puudutab hageja II nõuet, ei ole hagejate esindajate tasumäär samuti põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu, et on kahel korral selgitanud enne hagi menetlusse võtmist hagejale II, mida hageja II peab esile tooma ja tõendama. Vaatamata sellele on hageja II jäänud selle juurde, et tema nõude eeldusena ei ole oluline see, et ta on abivajav. Kohus on eelnevalt selle väite ümber lükanud. Kokkuvõtvalt näitab hagejate lepingulise esindaja ettevalmistus, et kõrgema tasumäära kui 120 eurot nõudmine vastaspoolelt ei ole põhjendatud.
  4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate esindaja teinud menetluses järgmised toimingud: Toimingu nimetus Kuupäev Põlvnemise kinnitamiseks kohtuväliselt ja selgitused põlvnemise 18.10.2021 õigusliku aluse kohta ja kohtupraktikast Kohtuvälise ettepaneku koostamine kostjale, kostja vastusega 03.12.2021 tutvumine ja kliendiga nõupidamine Hagiavalduse põlvnemise tuvastamise nõudes (sisaldub hagis koos 15.12.2021 elatisega) koostamine, lisade koondamine ning esitamine kohtusse Hagiavalduse hageja I nõudes (koos põlvnemise hagiga) 15.12.2021 koostamine, lisade koondamine ning esitamine kohtusse arvestades seejuures 01.01.2022 elatise süsteemi muutusi 21.12.2021 kohtunõudega tutvumine ja kliendile edastamine 28.12.2021 27.12.2021 kostja vastusega tutvumine ja kliendile edastamine Ajakulu 1 tund 0,5 tundi 2 tundi 3,5 tundi 5 min 20.02.2022 5 min 31.12.2021 menetlusse võtmise määrusega tutvumine, kliendile 5.01.2022 edastamine ja selgitamine Konsultatsioon hagejaga II hagi esitamiseks 3.01.2022 10 min 1 tund 10 min 3 tundi Hageja II hagiavalduse koostamine, lisade koondamine ning 7.01.2022 esitamine kohtusse 13.01.2022 kohtumäärusega tutvumine ja kliendile selgitamine 13.01.2022 0,5 tundi 19.01.2022 kostja vastusega tutvumine ja kliendile selgitamine 19.01.2022 0,5 tundi 17
(20)2-21-19635 21.01 ja 25.01 kostja esitatud dokumentidega tutvumine ja 25.01.2022 kliendile edastamine Konsultatsioon hagejaga II elatise hagi täpsustamiseks, lisade 21.01.2022 kogumine ja koondamine Kostja II hagiavalduse kohtu nõudel täpsustamine, lisade lisamine 27.01.2022 ja kohtusse esitamine 28.01.2022 kohtumäärusega tutvumine, kliendile edastamine ja 31.01.2022 selgitamine Kohtu 28.01.2022 alusel tõendite kogumine ja kohtusse esitamine 07.02.2022 0,75 tundi Kohtu 2.03.2022 kirjaga tutvumine, kliendile selgitamine ja selle 02.03.2022 põhjal kohtule teate esitamine Kohtule DNA-akti pildistamine ning esitamine, kohtu teatega 10.03.2022 kostjale akti edastamise kohta tutvumine Osaotsusega põlvnemise tuvastamise osas tutvumine, kliendile 11.03.2022 edastamine ja selgitamine Kohtu 14.03.2022 kirjaga (kohtumenetlusaegse elatise 15.03.2022 makseettepanek) tutvumine 12.04.2022 hageja II hagiavalduse menetlusse võtmise määrusega 12.04.2022 tutvumine, kliendile edastamine ja selgitamine 02.05.2022 kostja seisukoha ja taotlustega tutvumine, kliendile 02.05.2022 edastamine ja arutelu 04.06.2022 kostja tõenditega tutvumine, kliendile edastamine, 08.06.2022 selgitamine ja arutelu Kohtu 06.06.2022 kirja ja 07.06.2022 kohtukutsega, sh 08.06.2022 virtuaalkutse teatega tutvumine, kalendrisse lisamine Kohtu 27.06.2022 kirjaga tutvumine 19.07.2022 15 min 1,5 tundi 2,75 tundi 10 min 10 min 15 min 15 min 10 min 10 min 0,75 tundi 0,75 tundi 10 min 5 min Konsultatsioon kliendiga, tõendite kogumine, analüüs, vastuse 27.06.2022 3,5 tundi koostamine ja kohtusse edastamine Kohtu 28.06.2022 kirjaga tutvumine 19.07.2022 5 min Kostja 18.07.2022 hageja II elatise täienduse osas täiendava 01.08.2022 0,5 tundi seisukoha, tõendite ja taotlustega tutvumine, kliendile edastamine ja arutelu 09.08.2022 kohtumäärusega tutvumine ja kliendile edastamine 10.08.2022 7 min Virtuaalistungiks taotluse esitamine ja taotlust rahuldava kirjaga 15.08.2022 7 min tutvumine ja kliendile edastamine Kohtu 15.08.2022 tõendite kogumise taotlusega tutvumine, 15.08.2022 15 min kliendile edastamine ning selgitamine 16.08.2022 kostja dokumentidega tutvumine 05.09.2022 7 min Kohtunõudele vastamine, tõendite koondamine ja esitamine 31.08.2022 kohtusse 02.09.2022 kostja taotluse ja seisukohaga tutvumine kliendi 02.09.2022 edastatult Tõendite esitamine 02.09.2022 1 tund 10 min 10 min 0,5 tundi Kliendi kohtuistungiks, sh videoistungiks valmistamine, kliendi 02.09.2022 0.75 tundi konsultatsioon, võimaliku kompromissi arutelu 18
(20)2-21-19635 Kohtuistungiks valmistumine 05.09.2022 0,5 tundi Kliendi kohtuistungil esindamine Kohtuistungi protokolliga tutvumine 05.09.2022 1 tund 8 min 14.09.2022 15 min Kooskõlastamine, seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine 21.09.2022 2 tundi Esitamine kohtusse seoses põlvnemise tuvastamise nõudega 21.09.2022 15 min Menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamine ja esitamine 21.09.2022 0,5 tundi kohtusse Kokku 31 tundi 49 minutit 62. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr XXX, p 13). 63.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 176

lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on eluliselt usutava suurusega, mistõttu ei nõudnud kohus hagejatelt menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Kohus selgitab kostjale, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr XXX, p 18). Ka selgitab kohus kostjale Riigikohus muutis
  3. mail 2020 tsiviilasjas nr XXX määrusega varasemat praktikat, mistõttu tuleb põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks määrata ka menetluskulude nimekirja koostamise kulud. Kohus soovitab kostja esindajal ajakohastada enda teadmisi selles valdkonnas.
  4. Kohus hindas hagejate menetluskulude nimekirja põhjal, et hagejate esindaja toimingutele hageja II elatise nõudes on kulunud 15 tundi. Põlvnemise nõudega seotud toimingud olid esitatud nimekirjas juba eraldatud ja osaliselt olid toimingud hageja II elatise nõudes täpselt eristatavad. Ülejäänud toimingute puhul arvestas kohus, et pool ajast kulus hageja I elatise nõudele ja pool hageja II elatise nõudele. Kohus jättis hagi hageja II elatise nõudes rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda, mistõttu kulud hageja II elatise nõudega seotud toimingute osas 15 tunni ulatuses jäävad hageja II enda kanda.
  5. Kohtu hinnangul on asja keerukust ja mahukust arvestades hagejate menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu hageja I elatise ja põlvnemise tuvastamise nõudega seotud toimingute suhtes osaliselt ülepaisutatud. Kohus leiab, et tegemist oli võrdlemisi lihtsa vaidlusega, hageja nõuded ei ole õiguslikult keerulised. Hagejate esindaja on teinud palju erinevaid väikseid toiminguid seoses erinevate kirjade ja nõuete vaatamise ja nende hagejale 19

(20)2-21-19635 edastamise ning selgitamisega, mille ajakulu ei ole osaliselt põhjendatud. Samuti ei ole osaliselt põhjendatud avalduste ja seisukohtade koostamisele kulunud aeg. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja I esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 13 tunni ulatuses, s.o summas 1560 eurot (13×120), millele lisandub käibemaks 312 eurot, kokku 1872 eurot. Järelikult tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista menetluskulud 1872 eurot. Kohus kordab, et kostjal oli võimalus kohtumenetlust vältida. 66.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja I on vastava taotluse esitanud ja kohus määrab, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 67.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.