s nr 22, 20.09.2012.a Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 14 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrollõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Kaebuse sisu 21.03.2013.a laekus Harju Maakohtule J.K ´e kaebus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 27.02.2013.a otsusele väärteoasjas nr 13004934. Kaebuse esitaja taotleb trahvi määramist kuni 3 trahviühikut. Selgitab, et kaardi omab juba alates detsembrist ning valideerib alati ühistransporti kasutamisel. 14.02.2013.a sõitis ühistranspordiga. Bussisõidu ajal avastas, et kaart oli jäänud teise jope taskusse. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et J.K ei esitanud kontrollimisel oma ühiskaarti. See asjaolu on tõendatud ka menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis nr 13004934: „Sõitsin bussiga 44 ja unustasin rohelise kaardi maha. Olen Tallinna elanik, tasuta sõiduõigusega.“ Kontrollimise hetkel J.K ei olnud esitada sõidupiletit ega muud sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis pani ta süüteo toime vähemalt hooletusest, s.t J.K´lt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks tallinlasena tasuta sõiduõiguse kasutamisel ühiskaardi olemasolu. J.K puhul ei ole Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lähtudes KarS § 56 lg 1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, kohtuväline menetleja leidis, et 6 trahviühiku suurune rahatrahv (24 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja palub jätta J.K Harju Maakohtule esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori Ljubov Vesternina 27.02.2013.a tehtud otsus nr 13004934 muutmata. Kaebaja ja kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud J.K kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) väärteoprotokolli nr 13004934 (VT toim lk 1) kohaselt puudus J.K ´el 14.02.2013.a kell 16:19 bussis 44 (sõiduki reg nr 222TAK) Narva mnt 130 vastas, kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollile kantud ütlustest (VT toim lk 1) nähtub, et J.K sõitis bussiga nr 44 ja unustas rohelise kaardi maha. Väärteoasja materjalidest nähtub, et J.K on tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Väärteoasja materjalide juures olevast väljavõttest omab J.K tallinlase tasuta sõiduõigust. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad
nr 22 § 2 p 2 defineerib sõiduõigust tõendava dokumendi mõiste, mille kohaselt sõiduõigust tõendav dokument on sõidupilet või muu käesolevas
s nimetatud, sõiduõigust tõendav dokument. Sama
lg 8 kohaselt tuleb sõiduõiguse tõendamiseks esitada kontrolörile kehtiv e-kaart ja/või ID-kaart (alla 15-aastasel õpilaspilet) ja sõidusoodustust tõendav dokument (v.a juhul, kui soodustus on müümisel registrist kontrollitud, mida näitab info müügikanalis). Isikustatud e-kaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga. Sõitja on kohustatud igal sisenemisel ühissõidukisse sõidu e-kaardiga valideerima.
p 13 sätestab, et validaator on ühissõidukis paiknev elektronseade, mille juurde asetamisel sõiduõigus valideeritakse.
p 14 kohaselt on valideerimine e-pileti ostmine või sõidu registreerimine validaatori abil igakordsel sisenemisel ühissõidukisse. Valideerimine on kohustuslik kõigile e-pileti süsteemi sõidupileti kasutajatele ja sõidusoodustuse õigusega isikutele.
lg 1 p 17 kohaselt on tasuta sõidu õigus vastavalt §-s 7 ja peatükis 4 sätestatud tingimustel isikul, kelle rahvastikujärgne elukoht on Tallinn. ÜTS § 54 7 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend) euro. Kaebajat on karistatud rahatrahviga 6 trahviühikut, s.o 24 (kakskümmend neli) eurot. J.K-le määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. VTMS § 7 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja J.K ´ele ÜTS § 54 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Leo Kunman Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.